Oktoobri pildid

Oktoober jõudis sujuvalt kätte, juba esimene nädalgi möödas. Ega jällegi nädala sees midagi erilist ei jõudnud teha, eks oma aja võtsid töökohustused ja igapäevased toimingud nagu esmaspäeval juuksur, poeskäigud, söögitegemised ja muud nipet-näpet.

Nii mõnelgi päeval jõudsin koju alles pimedas, nii et ega õue ei jõudnudki.
Nädalavahetuse ilm väga ei hellitanud, st. eriti õue ei kippunud, sest nii laupäeval kui ka pühapäeval sadas korduvalt, nii et tegevusi oli soovitav teha pigem katuse all.
Laupäeva pärastlõunal oli vihmal vähemalt paus, siis hiilisin pisut aias ringi ja püüdsin pildile õitsejaid ja värve.
Eriti värviline pilt on just müügiplatsil, kus pisikesed puud ja põõsad on omandanud kaunid sügisvärvid ja pilt on vaat rohkemgi värviline, kui suvel.

Peenardes, mis küll sel aastal ikka totaalselt hooldamata, leiab siiski ka õitsejaid. Osa neist sügisesed nagu peabki, aga on ka korduvõitsejaid, mis tegelikult praegu vast ei peaks õitsema.

Floksid üksikud veel õitsevad, pisut rikkalikumalt näitab end 'Creme de la menthe'.

Astrid on ka kenad värvilised, õitsevad juba päris pikalt. Neid võiks lausa rohkem olla, et ka sügisel peenras värvi oleks.











Osa hortensiaid kasvab pea metsaserval, samas on päris ilus selline piirnev hekilaadne, veel õitsevad ka kenasti.

Kusagilt lugesin, et paljud kardavad aias kollast värvi... Minu meelest on kollane vägagi ilus ja kollaste õitega taimi näeks meelsasti rohkemgi oma aias.











Draakoniplika vaatab ka, kuidas sügis taimedele sügist värvi pintseldab.










Mõned roosid ka veel pingutavad, sel roosil on huvitavad kobaras õied, pildil on muidugi näha, et lausa tilguvad äsja sadanud vihmast. Aga ilusad on ikkagi :).









Samas leidsin aiast omamoodi üllatajad, see tähendab, et tegelikult peaksid nad õitsema ikka kevadepoole, aga nii mõnigi taim on sel aastal läinud teisele ringile.

Minu meelest peaks see olema mingi lauk, nime ma võhikuna siiski ei tea.








Kukekannus on hakanud teist korda õitsema. Kuu-poolteist tagasi peenart rohides lõikasin äraõitsenud õievarred maha ja ju siis leidsid jõudu uued kasvatada. Kui nüüd järgmine nädal lubatud soojem ilm ka peaks tulema, siis avanevad ilmselt ka teised õisikud. Pildil õitseja pisut viltu nurga all, sest oli ikka päris vettinud sest vihmast.

Need nõgesed mulle nii väga ei sümpatiseeri, aga samas praegu näevad päris ilusad välja ja on ka õisi näha - päris ilus värviline kompositsioon.

























Hostadega toimuvad eriti põnevad asjad. Osad on juba sügiseks valmistuvad, lehed kolletuvad, samas annavad kena kollast värvi aeda.

Ühel hostal avastasin, et on tekkinud sellised lehed, mis välimuselt meenutavad kalla õit, päris huvitav tähelepanek  :)












Samas, kui osa hostasid end juba sügiseselt surema sätivad, on kõrval keegi, kes arvab, et alles paras aeg õitseda ja ka lehed ei ilmuta ühtegi märki, et peaks nagu sügiseks valmistuma.

Tumedate lehtedega iluõunapuul on isegi mingid 'pabulad' sel aastal. Eks need pabuladki ole pigem dekoratiivsed, muidu tumepunaste lehtedega puuke on juba ise ka piisavalt atraktiivne. Muidu meie aias ei olnud sel aastal nn õunaaastat. Ainuke õunapuu viskas õunad maha, suureks need ei jõudnudki kasvada ja ainult herilastel oli pidu. Kompenseerimaks õunapuude vähesust, sai sel aastal soetatud Võhma laadalt üks sammasõunapuu 'Kanadski', näis, mis nägu ta järgmine aasta näitab.







Ahtilt kingituseks saadud luuderohi tunneb end puujuure varjus turvaliselt, kenasti kikkis ja läikiv. Loodan, et see koht talle meeldib ja ta rõõmustab mind ka järgnevatel aastatel.











Punase tüvega vaher (nimetust ei tea) näitab end ka sügisvärvides. Sellest võib ka millalgi kujuneda üsnagi dekoratiivne põõsas (puu?).










Tiigis on jälle vett, mitte küll ääreni täis nagu eelmisel aastal, aga üle poole juba küll. Kui sügisel veel palju vihma tuleb, võib veetase veelgi tõusta.












Tiikide juures on üks 'kolekoht'. Tegelikult mitte päris üks, vaid kogu tiikide ümbrus... Taimed on ettenähtud alast võimsalt välja trüginud ja kasvavad seal, kus nemad tahavad. See padrik pildil peaks olema pigem puhas killustikutee, aga paraku näeb välja nagu peenraaala. Eks pean selle järgmine aasta ikka käsile võtma, muidu ei saagi ümber tiikide varsti käia ilma matšeetat kasutamata.









Hiina siidpöörisel on nummid roosaka varjundiga õied, pilt ei ole muidugi päris see, mida silmaga näeb.











Pöörise tuust on ise pisut laialivalgunud, ilmselt on põhjus ikka see vihm, mis õied raskeks teeb.










Laupäeval olid kitsed pea pool päeva meie õue peal, ilmselt tunnevad end siin turvaliselt, hoolimata koertest. Aga ega need koeradki neist suurt välja tee, ju siis on kitsed ka omaks tunnistatud. Ilmselt ümbruskonnas toimuvate lageraietega tundub meie krundil hea ja rahulik olla, sest ega see kolmene kitsenäitsikute kamp lihtsalt läbi ei jalutanud, vaid veetis suurema osa päevast metsaserval. Pildil on hoolega vaadates näha nii paremal ja vasakul kitsede lamamisjäljed. Sai korduvalt ka tõtt vaadatud, ehkki kaugelt. Hiljem käisin kontrollimas, et ega isuga matsutatud ei ole liiliaid, aga õnneks mitte, vist ikka rohtu.




Ukse juures suures potis on põõsas, avastasin seal eile ka valged pihlakamoodi marjad küljest.









Aga muidu saigi tegeletud katusealuste töödega, täna pisut tubaseid koristustöid ja mõlemal päeval kuuri koristamise ja tuunimisega. Kuur on suur ja tööd seal palju, enne kui selgust saab, mis on kasutatav ja mis kolu ja asjad ornungisse seatud saab. Täna mõtlesin, et miks küll jälle peab tööle minema homme, just sain hoo sisse ja käe soojaks.
Ahjaa, Malatile tuleb ka uus kinnisvara, st kuut, mis on ehitatud kuuri sisse. Poolikust kuudist pildid on, aga esimene ehitamine lõppes huvitavalt, et kuut oli küll valmis, aga ust ei olnud :). See sai ka alles täna sisse lõigatud, kui parajasti vihma ei sadanud.