Reede, 30. august 2013

Kümme viisi, kuidas end negatiivsuse vastu kaitsta

Tekst pole küll minu kirjutatud, aga pmst juba ammu üritanud selle järgi joonduda, enamus on tegelikult ka mulle lausa iseloomulik. Tahaks teistelegi jagada.



Kümme viisi, kuidas end negatiivsuse vastu kaitsta

Kas oled kogenud seda, et mõne inimese negatiivne suhtumine mõjutab sind ja rikub tuju? Selliseid inimesi võib paraku leida nii pereringist kui sõprade seast.
Nende läheduses olemine on emotsionaalselt kurnav. Pead olema ettevaatlik, sest nende negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse on nakkav. Pessimist kinnistab ennast, juurutab rahulolematust ja koormab mõtteid, kirjutab Angel. Kui pea on halbu mõtteid täis, ei mahu sinna piisavalt rõõmsaid ja õnnetoovaid mõtteid.
Siin on kümme viisi, kuidas end rõõmsana hoida ja negatiivsuse eest kaitsta.
1. Ära võta teiste negativismi isiklikult. Enamik pessimiste käituvad negatiivselt mitte ainult sinu, vaid kõigiga, kellega nad suhtlevad. See, mida nad räägivad ja teevad, näitab nende endi reaalsust – nende suhtumist. Isegi kui olukord tundub isiklik, keegi solvab otseselt sind, siis enamasti ei ole sel sinuga tegelikult mitte midagi pistmist. Jäta meelde, et kõik, mida inimesed teevad või ütlevad, põhineb nende eneseanalüüsil.
2. Veeda rohkem aega positiivsete inimestega. Sind mõjutavad inimesed, kellega kõige rohkem koos oled. Kui oled pidevalt küüniliste ja negatiivsete inimeste seltskonnas, siis muutud ka ise peagi selliseks. Kas see, milline sisimas oled ja milline tahaksid olla, väljendub ka nendes inimestes, keda enda ligi hoiad? Ole nendega, kes on arukad, toredad ja kel on sinuga sarnased huvid. Suhted peaksid sind aitama, mitte sulle liiga tegema. Vali endale sellised sõbrad, kelle tundmise üle sa oled uhke, keda imetled, kes austavad ja armastavad sind ja kes panevad su päeva särama pelgalt oma olemasoluga.
3. Ole see positiivsus, mida elus näha tahad. Ole teistele eeskujuks. Maailma sul päästa ei õnnestu, kuid saad selle endale paremaks teha, kui elad nii, nagu õigeks pead. Tee lihtsaid asju – räägi toredatest päevasündmustest, ühistest sõpradest, hobidest, rõõmsatest uudistest ja negatiivsete inimestega hoia vestlus kerge. Hoia rääkides optimistlikku tooni ja keskendu teemadele, millele ta oskab kaasa rääkida. Nõnda võid ta negatiivsuse relvituks teha, isegi kui see on vaid üürikeseks ajaks.
4. Muuda oma mõtlemist. Keegi ei saa sult ära võtta võimet oma mõtteid ja reaktsioone ise juhtida. Asi ei olegi olukordades, mis on negatiivsed, vaid sinu reaktsioonis neile. Vali ise, kuidas sa antud juhtumisse suhtud. Kurtmine, süüdistamine ja kritiseerimine ei muuda olukorda. Alati ei ole lihtne endas rõõmu leida, kuid seda on veel raskem leida mujalt. Olenemata olukorrast, millega silmitsi seisad, on su suhtumine sinu enda valik. Negatiivse suhtumisega positiivset elu ei saa.
5. Keskendu lahendustele. Negativistidel jätkub lõputult enesehaletsust. Ära mine sellega kaasa. Sageli kasutavad inimesed negatiivset suhtumist selleks, et kaitsta end maailma eest, kuid see takistab neil ka enda elu parandamast. Märka lahendusi ja ära mõtle liiga palju sellele, mis valesti läks. Keskendu positiivsetele sammudele, mis sind hea lahenduseni viivad.
6. Armasta kõiki, kes on su ümber. Praktiseeri lahkust. Raske on olla negatiivne, kui sind ümbritseb armastus. Võta oma kaitse maha ja räägi kellegagi, keda sa ei tunne, otse oma südamest. Jaga komplimente ja ära eelda, et see tekitab ebamugavustunnet. Jää lihtsalt iseendaks sel ilusal moel, mida vaid sina tunned. Anna teistele võimalus naeratada ja sind tundma õppida. Mõnikord piisab negatiivse suhtumise peletamiseks vaid tähelepanust ja heast sõnast sõbrale.
7. Paku tuge siis, kui see tundub mõistlik. Mõni inimene kurdab selleks, et abi saada. Nad ei pruugi seda ise mõistagi, mistõttu kõlavad nende kommentaarid niisama vingumise, aga mitte abipalvetena. Näita, et hoolid. Väike küsimus, et kas saad kuidagi aidata, võib teha imesid. Pane kiusatusele vastu ja ära eelda või mõista hukka. Raske on kaasa tunda, kui eeldad, et oled teda mõistnud. Anna talle teada, et ta ei ole üksi. Inimesed saavad negatiivsete tunnete nagu viha ja vihkamise jõust üle, kuid neile vastandub armastuse ja toetuse vägi.
8. Mõista, et elus on tõusud ja mõõnad. Tunnista negatiivsust, võta see vastu ja lase sel oma teadvusest läbi minna. Seega õpid väärtusliku õppetunni, kuid see ei riku su päeva. Elus esineb tõuse ja mõõnu, kuid see ei tähenda, et pead nendega kaasa minema. Rahune, lase lahti ja naudi elu.
9. Keskendu tänasele. Liiga sageli veame endaga kaasas tundeid minevikust, mis meile ikka veel haiget teevad – kahetsust, häbi, viha, südamevalu. Vihast kinni hoidmine on nagu mürgi joomine, eeldades, et see teise tapab. Ära lase neil möödunud oludel enda olevikku rikkuda. Minevikus elasid neid juba läbi ja möödunut muuta ei saa. Praegu saad aga muuta seda, kuidas lased möödanikul oma tulevikku juhtida.
10. Lase lahti ja liigu edasi, kui vaja. Kui kõik muu veab alt, siis mine halbadest olukordadest ja inimestest eemale. Mõned inimesed on nagu tumedad pilved - kui nad kaovad, hakkab päev särama. Sa tunned ära, millal on aeg lahti lasta. Negatiivsetest inimestest eemaldumine ei tähenda, et sa vihkaksid neid, sa lihtsalt hoolid iseenda heaolust. Iga kord, kui eemaldad oma elust midagi negatiivset, saad positiivsele ruumi juurde.
 



Kolmapäev, 28. august 2013

Tänase esimese tööpäeva stress...

... varakult juba eile ette üle elatud, ei olnudki see uuesti alustamine nii jube kui ettekujutuses. Pidi pisut oma multitasking´u valdamist meelde tuletama, aga ega see selle lühikese kahenädalase puhkusega nii sügavale ajusoppi kah ei jõudnud settida.
Aga isegi selle lühikese puhkusega jäin ma ikkagi rahule, sai tehtud ära nii tegemata tegemisi (vanem blogi), niisama molutatud ehk täiega puhatud sõna otseses mõttes, kui sai ikkagi see Hiiumaa külastus ka ära tehtud.
Viimati käisin Hiiumaal ligi 12 aastat tagasi, novembris 2001, aga peaks kohe ka mainima, et eks olulised ja iseloomulikud asjad olid seal praegugi suht samad ja samas kohas :D . Õnneks on alles fotod ka eelmisest korrast, nii oli mõningaid asju vahva võrrelda. Aga samas oli ka üht-teist uut ja põnevat toimunud ja toimumas.
Alustasime reisimist kolmapäeval keskpäeva paiku suunaga läbi Keila, et tankida vajalikku söögi ja grillimise kraami. Pisut liiga varakult Haapsalu kanti jõudnult, tegime tiiru ka Haapsalu lossi hoovis. Kui aus olla, olen Haapsalu lossi hoovis käinud ainult üritustel - sellist kena, korras ja suhteliselt tühja hoovi ma vist polegi näinud:


Ühte vallikraavi osasse on rajatud Haapsalu rahva jaoks ilusad puhke ja mänguväljakud ja ka vabaõhulavad ilmselt mingite ürituste teostamiseks - igal juhul oli seal keset töönädalatki inimesi aega veetmas.


Aega seega ka endal parajamaks tehtud suundusime Rohuküla sadama poole.
Auto järjekorda seatud, jäi meil endiselt veel palju aega - sisustasime selle einetamisega Rohuküla sadama söögikohas.
Ja siis lõpuks juba praamile ning minema mandrilt. Kangelaslikult veetsime enamuse ajast välitekil, ehkki tuul oli päris korralik ja ega seda suveleitsakutki ju nii väga enam polnud.
Tegelikult tahaks kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldis vaadata (ja osaleda) autode ja inimeste nö praamilt maha ja peale laadimine :D. Isegi Madeiral pidid kohalikele giididele meeldima Eesti grupid just oma organiseerituse ja täpsuse poolest, st. kõik toimub plaani järgi, keegi ei hiline ja kõik on õigel ajal õiges kohas. Samasugust organiseeritust nägin ma nii Rohuküla kui ka hiljem Heltermaa sadamas - vähem kui 15 minutiga oli praam tühjendatud autodest ja reisijatest ja ka juba järgmised peale laetud - ning kohe ka minek. Ja seda tegelikult rahulikult, kiirustamata. Lausa super! Miks tööl ei võiks asjad sama ladusalt minna ja inimesed kõik niisama mõistlikud olla?
Ööbimispaika jõudsime kella 6-7 vahel. Seekord päris "metsikult" ei reisinud, vaid telkimiskoht oli planeeritud R. tuttavate juures Tubalas. Lõime oma laagri püsti ja siis nagu eestlastel ikka kombeks - grillimine ja laua ääres seltskondlik koosistumine.
Et puhkus ikka puhkus oleks, hakkasime järgmisel päeval ekskurseerima alles kella 1 paiku päeval, giidiks kaasas põline hiidlane. Päripäeva liikuma hakates suundusime esmalt Kassarisse, et jälle Sääre Tirp sammudega üle mõõta. Ei olnudki seal viimase 12 aastaga suurt midagi muutunud, ainult aastaaeg oli teine -  samad kadakad ja kruus ja lõpupoole pirakas kivihunnik. Kaugemale ei viitsinud minna, aga vanade fotode järgi tundub, et ega me siis ka kaugemale ei viitsinud kõmpida.
 Ja merevesi oli niiii selge-selge...
Järgmiseks külastasime Orjaku sadamat. Eriti vahva oli seal kõndida mööda pilliroosse peidetud rada muulile, pilliroog ulatumas üle pea, sahisemas ja sosistamas, kusagil kuulda veelindude askeldamist ja jutuvada. Peaaegu nagu muinasjutus :D
Edasi liikusime Kõpu suunas, aga mitte läbi Emmaste piki rannikut, vaid mööda kruusateed Putkastest. Peatuse tegime Hiiumaa kuulsa Musta Männi juures. Kahjuks tundub, et selle puu parimad aastad hakkavad otsa saama, oli teine selline niru, ainult paar rohelist laiku ja mitte ühtegi käbi. Selle männi eripäraks on siis tavapärasest märgatavalt pikemad okkad, ca 15-20 cm.
Veel üks lühike peatus Hütis, kus asus kunagi ammu-ammu esimene klaasikoda: http://www.hiiumaa.eu/index.php?id=152 . Endal pilti pole tehtud, millegipärast sattus sel päeval enamik huvipakkuvaid objekte asetsema just vastu päikest...
Järgmine peatus Kõpu tuletorni juures, üles ei viitsinud "vanad" inimesed ronida, aga igal juhul on nüüd olemas veendumus, et torn seisab ikka endiselt oma uhkes olekus omal kohal. Kes huvi tunneb, saab rohkem infot siit http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn .
Siis külastasime kohta, mis praegu veel kuulus, aga võib olla juba järgmise aasta aprillist ajalugu - niinimetatud Hiiumaa Eiffeli torni. Ausalt öeldes torn ise mulle nii muljet ei avaldanudki, aga mõnuga imetlesin igasugu muud kokkuklopsitud, keeratud, punutud, tahutud kraami.



Luusisime aias pisut ringi, ära tuli meid saatma kohalik "piletikontroll" Dr. Seriff
 Järgmine peatus oli juba Tahkuna, sest päev hakkas õhtusse kiskuma ja nälg ka vaikselt näpistama.
Tahkunas samuti veendusin, et tuletorn jms. on ikka omal kohal, lisandunud oli hingekell parvlaev Estonial hukkunud laste mälestuseks.



Ja oligi ringreisiga selleks päevaks kõik. Kiire hüpe veel Kärdla Selverisse ja siis nö koju sööma ja puhkama.
See öö oli juba pisut jahedam. Ehkki telgis magamiskoti sees oli täiesti soe ja mõnus, ei saanud ma praktiliselt magada. Ei oska arvata, kas süüdi oli laternana valgustav ülisuur täiskuu, nii et isegi telgis valge, aga ma kohe kuidagi ei saanud läbi selle täispuhutava madratsiga. Küll ma siplesin ja keerasin ja sättisin ennast, aga lõpuks oli küll tunne, et ma hakkan kohe karjuma, kui ma sellest madratsilt ei pääse. Nii hiilisingi nagu varas koos oma magamiskotiga hoopis autosse, kus mingil põhjusel, ehkki nagu tunduvalt ebamugavamas asendis ja asemel, sain ma lõpuks sõba silmale ja nii praktiliselt hommikul kümneni välja.
Hommikul pakkus lahke pererahvas kohvi ja võileiba ja mõnusat peesitamist rõdul päikesepaistel. Tasapisi korjasime kokku ka oma varustuse ja nii jätsimegi hüvasti.
Aga aega veel oli - ega meil nüüd nii kiire ka mandrile tagasi polnud. Otsustasime teha veel ühe tiiru Tahkuna poolsaarel, meesterahval tekkis soov oma militaarset meelt lahutada, proovida leida ja vaadata sealseid vanu kaitserajatisi ja käia militaarmuusemis. Eks vanus endalgi juba nii kaugel, et hakkab tekkima teatud nostalgia nõukaaegsete esemete ja olemiste/tegemiste suhtes. Igal juhul oli omamoodi põnev seal militaarmuuseumis vana tehnikat vaadata.





See militaarmuusemis olev seinamaal olevat varasemalt olnud Haapsalu raudteejaama hoones
Tahtsime veel korraks sisse põigata Ristimäele, aga sel hetkel, kui  sinna jõudsime, oli sinna saabunud pulmaliste seltskond, nii et jätsime selle koha tuleviku tarbeks veel varuks.
Ja siis edasi juba Heltermaa sadamasse, kus samuti pikalt aega parajaks tegime sadamas ringi luusides ja pisut ka suppi süües.
  Ajaviiteks pühkisin ka auto uste vahele pugenud Hiiumaa kruusatee tolmu maha - pole vaja midagi pisikeselt saarelt suurele mandrile tassida :D
Vahepeal suundus merele lootsi paat




Ja siis tuligi meie valge laev



ja avas juba pisut eemal omad lõuad laiaks naeratuseks - kahju, et fotokat käepärast hetkel polnud, kui ramp avanes, tõega, nagu lai naeratus...
Ja jällegi - hämmastav organiseerimine laadimisel. Seekord lausa nii, et laeva alumiselt tekilt autod alles väljusid, kui ülemisele juba uus sats peale liikus. 15 minutit ja praam juba väljus uuesti sadamast.
Mereteel kohtasime juba järgmist Hiiumaa poole suunduvat praami
Ja ega pikalt rohkem ei midagi põnevat. Sai käidud veel põikega Kullamaal, et oma silmaga näha Vabadussammast, kus ühel fragmendil (vasakul) üksteise peal on nii haakrist kui viisnurk. Algse info sain FBst, ka pildi pätsasin sealt, sest enda tehtud ei tulnud välja tänu päikese asendile.
Ning siis juba otse ja peatusteta kodu poole, kuhu jõudsime lõpuks alles 9 paiku õhtul, väsinud, aga õnnelikud.
Ja suured tänud meie võõrustajatele Hiiumaal, kes pakkusid ööbimiskohta ja giidi teenust. Küll tuleme veel...








Laupäev, 17. august 2013

Nipiraamat

Kindlasti on nii mõningatel probleeme puhastada kohvikannu tekkinud settest.
Mul on termokann, mis ajapikku endale tumepruuni kuni peaaegu musta kihi sisse kasvatab.
Teatud tähelepanekutest tööl - sekretär nimelt pesi kohvikanne masinpesus - avastasin, et päris heledad seest teised... Esimesed katse-eksitusmeetodil proovitud katsed, kuna nõudepesumasinat mul pole, koos pesumasina tabletiga kuuma veega täidetud kohvikannus andsid juba soovitud tulemuse - laitmatu puhtus, nagu uus. Veel lihtsama variandi saavutasin, kui kohvimasin täita veega ( täielikult) ja lasta siristada kannu, kus ootamas nõudepesutablett (nt Finish). Pärast pisut loksutada ja harjaga kaasa aidata - tulemus:
Olen kasutanud seda kannu juba tubli kolm aastat, aga puhtaks saab ikka :D
NB! Vett tuleb panna niipalju, et kann täis, muidu jääb rant sinna veepiirile....

Möödunud on...

... kaks sisutühja päeva minu jaoks - no puhkus ja ka, kui nii võtta :D
Arvestamata muidugi eilset koristamistuhinat, mis napilt enne R kojutulemist valmis sai (tsutt peale 8t õhtul), mille käigus sai korrekteeritud mõningate sahtlite/kappide sisu ja olemasolu, pluss tolm, tolmuimeja ja põrandapesu.
Täna oli küll plaanis külastada Vanamõisa Käsitöölaata, aga siis just, kui ma olin valmis minema, hakkas sadama ja nii ma ei viitsinudki sinna minna. Selle asemel tukkusin pisut päevaund 3-4 vahel päeval ( starost ne radost :D) ja alles siis võtsin end kokku, et külastada kaht kaua lahtiolevat ehituskauplust. Sain, mis tahtsin, järelikult päev ikka korda läinud :D.

Neljapäev, 15. august 2013

Võta veel osa....

.... aia-ja blogipidajate kokkutulemisest :D - saad kohe sugeda ka veel, et miks ei viitsi blogi pidada.
Eks peab ju alati hea vabanduse välja mõtlema, aga kui hästi arvutada, siis hetkel puhkuse juba kuuendaks päevaks pole isegi mahti olnud blogisid õieti lugeda ( ähh, valetan, ikka pisut lugesin ka...) ja kui juba puhkuse ajal aega pole, mis me siis tööl käimise perioodist räägime. Mõni võib ju vaielda, et puhkuse ajal polegi aega, aga mul siiski pigem töötegemise ajal, sest õhtuti 7-8 paiku koju laekudes on tavaliselt ka arvutist täielik siiber, et tihti peale ei suuda seda sissegi lülitada, vahel FB kammid üle positiivsete emotsioonide ootel.
   Kui päris aus olla, siis polegi see sel aastal päris esimene puhkuse aeg, vaid lausa kolmas :D, ehkki neist kõigist pikem - tervelt 2 nädalat. Kevadel, aprillis sai nädalake Madeiral käidud koos Thelaga, see oli tõsiselt mõnus puhkusereis koos fantastilise sihtkohaga. Seal olles sain üle peaaegu oma järsaku/serva kartusest, sest seal teisiti pole peaaegu võimalik. Teise nädalase puhkuse ajal sai tehtud tiir peale Lõuna Eesti kaunitele kohtadele.
    Käesoleva puhkuse ajal reisiplaane väga ei teinud, pigem oli mõte ajast, kui tööl ei pea käima ega tööd tegema ja saab tegeleda sellega, mis hetkel pähe kargab. Nii algas puhkus kohe Aalujate kokkutulekuga - nii vahva oli jälle toredaid, vahvaid, rõõmsaid ja tegusaid Aalujaid kohata :D, järgmisel päeval Theia juurde saunatama ja ka pisut toimetama, esmaspäeval jälle koju, teisipäeval oli plaanis juuksur (täitsa probleem, kui su juuksur puhkusel on - no nii suur mure, et võtab juuksed halliks...). Ja pärast seda kõigepealt emaga raamatukokku - peab ju seal autoga käima, sest ema ei lepi  vähema, kui umbes 5-6 kilo raamatutega :D - ise tassida ei suuda, aga jõuab siis järgneva kolme nädala jooksul läbi hekseldada... Lisaks oli emal soov talle juuksurit mängida - värv ja lõikus. Mingil põhjusel meeldib talle, et just mina tema juukseid lõikan ja soengut teen, ehkki ise olen oma juuksuri annetest nii ja naa arvamusel. Aga, noh, kui tema rahul on, eks siis ju võib (mina pidin teadma täpselt, kuidas tema soovid on, aga kõik muud juuksurid pidid ikka oma äranägemise järgi toimetama). Kolmapäeval jälle ema juurde juba eelmise aasta "võlgu" likvideerima, milleni päris ei jõudnud mõningate ootamatult esilekerkinud takistuste tõttu. Plaanis oli vanal Mustamäe korteril akendele silikooni siristada, et muuta vanad puitraamid pisutki vee-ja külmakindlamaks, aga selgus, et eelmisel aastal varutud silikoon oli juba kummiks muutunud (kinnises tuubis...?) ja nii tuli poodi kihutada uue järgi. Ja lisaks koju drelli järgi, sest oli vaja tuunida pisut raamaturiiuleid, mille ürgvanad plastmassist kandurid olid lepingu üles öelnud, aga keeldusid aukudest välja tulemast. Minu jaoks lõpptulemusena tööna peaaegu ei midagi, ainult neli raamaturiiulit kohtadele kamandatud ja köögiaken pestud ja silikoonitud ( 4st küljest, sest seal veel lahtikäivad raamid), ema meelest kõvasti  tööd tehtud...
    Täna sai hommikul koduseid toiminguid tehtud, pisut pesu pestud ja rõdu kasitud ja taimi korrastatud, siis tiiruga veel Aavikul käidud. Muidugi oli Thela jõudnud (oma haige seljaga!!!) koorma homseks Ellamaa reisiks juba kokku pandud, meie ( Lepatriinu*2) hooleks jäi ainult koormakatte peale seadmine ja kinnitamine. Lisatöödena planeeritud nipet-näpet jäi jälle varuosade puudumisel poolikuks.
     Pisut Aaviku loomariigist. Penid on nii nagu ikka. Kiisu Aalu tunneb end ka piisvalt koduselt juba, täna laiendas oma huvialatsooni nurgataguste ja toa suunas - triblas kivikesega kasvuhoone ees ja kui ühtegi "emmet" silmapiiril polnud, läks tuppa otsima ja ka leidis :D. Plehkupannud jänes on ka toimekas, muudkui sööb ja kasvab ja õrritab koeri, kes tema strateegiast aru ei saa...
     Homme on uus päev. Näis, mis sellest tuleb. Laupäevane plaan on kindlalt külastada Vanamõisas Käsitöölaata, näis, kas Padise Kloostrisse viitsin ka minna ( või siis pühapäeval).
     Kui enne nimetasin, et eriti reisuplaane pole, siis miskit siiski on - nimelt plaanis ikka järgmine nädal Hiiumaad väisata.