Pühapäev, 29. november 2009

Esimene advent

Ilusat jõuluaja algust kõigile!

Jutud Lepatriinu kadumisest ei vasta tõele, kuhugi on ära lahkunud ainult tema muusa, sest igakord, kui loen teiste blogisid ja mõtlen, et võiks ka midagi kirjutada, ei tule kohe midagi huvitavat ja tarka pähe, mitte et poleks midagi öelda, aga kuidagi kirja panemisega on kehvasti. Pealegi on enamus huvitavamad teod ja tegemised Thela blogis mainitud, ei viitsi ka nagu korrata sama teemat.
Igal juhul täna saan esimesena mainida, et jõulutunde tekitamiseks põlevad maja räästa küljes juba tulukesed ja kuusk sai ka õue peale toodud, juba küünlad küljes põlemas. Natuke valgust sel kolepimedal ajal ei tee üldse paha.
Ühesõnaga, alustasime jõuludekoratsioonide paigaldamisega, esialgu õues. Tulukestega räästa küljes läks aega ainult kümmekond minutit, seni kuni adapterid sai otsa kruvitud ja pikendusjuhtmed laiali sätitud, sest lambikeste mahavõtmisega me kevadel vaeva ei näinud ja nii nad seal rippusid ja ootasid oma aega. Kuuse pidi ikka metsast tooma, sest see kuuseke, mis ehk kunagi jõulupuu staatusse saab, on alles nii nelikümmend sentimeetrit pikk, paraku peab veel aastaid kasvama. Hea lihtne oli toodud kuuske otsapidi maasse panna - kangiga auk sisse ( maa on pehme ja porine, et isegi jõudu polnud vaja) ja kuusk püsti.
Päevavalgel sai veidi puuriidaga veel õiendatud, üks on valmis ja juba teinegi umbes rinnuni. Millegipärast tundus mulle, kui alustasin teist riita, et see tuleb palju suurem. Huvi pärast mõõtsin üle - tegelikult õige pisut. Esimese riida läbimõõt on ca 2,2 m ja teine 2,4 meetrit - vahe ainult 20 cm. Kahju, et seda päevavalgust nii vähe on (eriti, kui meeldib hommikul kaua magada), sest laduda on veel oi-oi kui palju. Puud on ka märjad, nii et jope ja püksid hakkasid väga ühetooniliselt välja nägema, pidin nad ikkagi pessu panema, mis sest, et töö veel lõpetamata. Kui peaks külmakraadid tulema, oleks vist veidi jama, kujutan ette, et need puuhalud, mis praegu märjad on, on siis üksteise külge külmunud, see veidi kehvem variant, kui vettinud ja ligased. Libedad on nad igal juhul - ma ei oleks iial ette kujutanud (pole varem ette tulnud), et märg kasehalg nii libe on, nagu seep. Kartsin kõige rohkem, et selle pärast hakkavad puud libisema, aga esimene riit siiani veel püsib.
Esimese puuriida pilt on Thela postituses ja tõepoolest olen ma ka pildil, nagu tähelepanelik Trumm märkas. Paistab küll ainult peanupp, aga see annabki aimu, kui suur ja kõrge see kuhi võiks olla.
Selleks korraks kõik ja üritan end tulevikus parandada, et mind kadunud asjade sekka ei arvataks :)