Tõestuseks vahepealseid pilte aiast:
Võrkiiriseid on õitsemas mitmes kohas, mõnede puhul suudan välimuse järgi nime tuvastada, kuid osa on minu jaoks nimetud...
See peaks olema Katharine Hodgkin
Need peaks olema väga keerulise ladinakeelse nimetusega sillad (Scilla mischtschenkoana ehk Scilla tubergeniana?)
Järgmisel pildil oleval krookusel on huvitavad triibulised lehed, ilmselt omab mingit peent nime ka
Lumekupud õitsevad jätkuvalt...
Kusagilt on peenrasse ilmunud kanakoole, selle õie imetleme ära ja siis läheb peenrast eemaldamisele nagu umbrohi ikka.
Metsa all on tavalised metsikud sinililled juba hoos,
isegi üks roosa õiega on sinna sattunud ja tähistatud katkise potiga...
Need lumikellukesed kasvavad ja laienevad metsa all, niipalju kui mäletan, sai kunagi peenrast liigsed nö välja rohitud ja komposti, aga nemad ei andnud alla ja rõõmustavad nüüd seal igal kevadel.
Sai jätkatud ka aiatöödega, maja esine on põhjapoolne ning siiani väga ei kutsunud koristama, aga eile sai see töö ka lõpuks ette võetud. Pildil siis poole peal hostade ja sõnajalgade puhastamine.
Suure pärna all avastasin terve pesakonna krookuseid murus kenasti päikest võtmas.
Eile sai veel pikk peenar üle käidud, eemaldatud koltunud varred ja ka juba tärganud umbrohi, .kokku aias umbes 6 tundi jutti, aga väga mõnus oli.
Ja täna... Hommikul oli veel kena päikesepaisteline ilm, ehkki mõne miinuskraadiga. Juba oli mõttes aias edasi toimetada, kui kella 10ne paiku lumekraanid lahti keerati ja ca 4 tunniga kümmekond cm lund maha sadas.
Malati mängib lumehange või mullahunnikut?
Lõpuks lõppes ka lumesadu ja päike tuli uuesti külla. Õnneks prognooside järgi lähipäevil sademeid rohkem ei luba ning vähemalt päevaseid kraade lubatakse plussi, siis tuleb vast kevadine ilm ja olud rutttu tagasi.
Tegelikult on see viimane nädal üsnagi mitmekesine olnud. Eks see koroona-paanika mõjutab nii või teisiti igatüht, ehkki siin maal elades ja juba aastajagu nö vabatahtlikus karantiinis elamisega peaks juba harjunud olema sellise olukorraga. Samas ei õnnestunud mul kuidagi veenda oma 80+ ema iganädalasest poeskäigust loobuma, kuid austan isikuvabadust ja tahtmist. Eks see viiruste värk on nagu on ja kui liigselt mõtled ning kardad, siis võib juhtuda, et hakkabki külge. Ise pole elus vist isegi grippi nakatunud (kui siis üks kord kogu perega, aga tuvastamata), miks siis vaja mingit uut viirust karta.
Siiski jätkub igasugu tegevust ka kodus olevatele inimestele. Esmaspäeval tõin ära 3 kastitäit pojengijuurikaid, mis siis sai teisipäeval ja neljapäeval potistatud - 2 kasvuhoone päeva... Kolmapäeval oli siis linnaretk, koos emaga poodlemine. Aga sai ka aias toimetatud mitmel päeval, 6 tunnine maraton oli siis eile, reedel.
Õhtuti sai kõigele lisaks matemaatikat jälle meelde tuletatud, sõbranna tütar palus abi ülesannete lahendamisel. Ohjah... see matemaatika oli küll koolis lemmikaine ja keskkooli (nüüd nimetatakse gümnaasiumi) ajal sai õpitud lausa matemaatika eriklassis, kus tavapärase 5 tunni asemel nädalas oli 7 tundi, aga paraku on sellest möödas üle 35 aasta ning enamus asju kas ununenud või kohati tundub mulle, et selliseid asju me isegi ei õppinud või praktiseerinud. Aga pole probleemi, pisut aega ja raudne loogika ning saab ülesannete lahenduskäigud läbi hammustatud ( tervitused Margotile :)) Vahel naeran nüüd, et kuidas keegi oma vaba aega sisustab - kes lahendab ristsõnu, kes matemaatika ülesandeid... Igaljuhul, ehkki saan lõpuks ülesannetega hakkama, tundub mulle, et riigieksamit veel ära ei teeks :)