On tunne,

et nüüd on tõesti suvi...
Esiteks on täna esimene puhkusepäev, mille tähistamiseks kukkusin eile ära kell 7 õhtul :D.
Juba tööl olles läks pinge maha miskipärast peale lõunat juba, kui ilmselgelt tundus, et kõik on kontrolli all.
Koju jõudnuna sõin pisut ja viskasin pikali raamatut lugema, mis varsti andis tunde, et jõua silmi lahti hoida. Tõmbasin diivanil lesides endale teki peale ja jäingi tukkuma. Asi päädis sellega, et kella ühe paiku öösel vahetasin lihtsalt magamiskohta... kolisin voodisse... ja magasin hommikul kella 10ni.
Ju siis oli vaja...
Täna oli tõeline suvetunne. Kõrgeim temperatuur, mida vaatasin, oli õues 30+ millegagi, toas enamvähem.
Tuhinaga koristasin ära toad, peale seda tuli dushi alla minna, sest väga palav hakkas...:D
Nüüd võib rahulikult puhata...
Õues hetkel äikesevihm, aga samal ajal soe - nagu tõeline suvi... MÕNUS..........
Vähe on inimesel õnneks vaja -
teadmine, et veidi puhkust kohustustest,
hetkel üksi, aga seegi vahel vajalik,
teadmine, et kusagil on keegi, kes sust hoolib,
suvine Eesti, mis veel tahad :D

Elu on ilus, osake nautida!

Ei ole loll,

aga kuidas seda tõestada?
Leidsin täna ometi aega keemilisest oma jaki ära toomiseks. Ja mis selgus - nii nagu polnud suudetud keemilise puhastuse käigus teha puhtaks autoistmeid, nii olid ka jakil endiselt plekid alles, küll pisut heledamad, aga nähtavad, lisaks pisut kõva koht ja krudisevad kahtlaselt ja endiselt õline tunne ka. No mis aine see küll on, mis keemilise puhastusegagi keeldub eemaldumast.
Autoistmega on tegelikult isegi lihtsam, on võimalik muretseda istmekate, et tagaistmel ikka ka istuda saaks vajadusel ( seal samasugused krudisevadja nähtavad plekid siiski alles), aga oma "Martinelli" jaki pean ilmselt pidulikult prügikastile loovutama (kahju on :-(...)
Ilmselt olen midagi halba teinud, et mind niimoodi karistatakse. No hea küll... Aga ma ei kannata, kui mind lolliks tehakse, sest autoteeninduse väide, et plekid on toiduõlist või muust seesugusest, ei pea raudselt paika, sest selle laadsed plekid oleks igal juhul keemilise puhastusega võimalik eemaldada. Ja nii jääbki mul ilmselt arusaamatuks, mis ollus see ikka on ja kuidas see tekkis...

Eile oli...

....üks ülimalt s...t päev...
Ei oskagi kohe targutada sellisel teemal, kus sind lihtsalt lolliks tehakse.
Lugu algas sellest, et et avastasin ülemöödunud reedel, et mu auto tagaistmel on mingi imelik plekk tekkinud. Esmane mõte oli muidugi, et mõni külmutatud toiduaine oli pisut sulanud ja iste lihtsalt märg, ehkki toidukotid pole märjad olnud, kui vahel neid tagaistmele olen toetanud.
Esmaspäeval aga kukkus mu valge jakk nagist istmele ja siis avastasin, et sellel olid siin ja seal mingid plekid.
Asusin tagaistet lähemalt uurima ja näpuga katsuma - selgus, et plekk ei ole lihtsalt märg, vaid pigem õline ja ei kuiva. Hõõrudes oli krudisev tunne ja tunda oli kerget kummi ja äädika lõhna. Ainuke asi, mis sellise tunde tekitaks on minu meelest silikoon. Pole küll keemik, aga pärisin nõu ka teistelt. Tekkis küsimus, et kustkohast sai tekkida selline plekk tahaistmele, mida ma haruharva kasutan ja pole viimasel ajal seda teinudki. Veel kord lähemalt uurides avastasin, et suur plekk (mõlemad istumiskoha suurused enamvähem) on ka teisel pool autoistmel. No ei ole võimalik, et ma selle kuidagi oleks ise tekitanud - peaks olema täielik mäluauk, et mitte mäletada, millal ma oma auto tagaistmel õlitünni vedasin või õlise taguotsaga inimesi....
Tekkis mõte, et viimati käis auto remondis aprilli lõpul ja uuesti juuni algul ja, et sellised plekid võisid tekkida remondi käigus.
Roolisin siis mina eelmise esmaspäeva õhtul autoteenindusse, et pärida aru, mis plekk see olla võiks ja kuidas seda oleks võimalik eemaldada, sest puhtaks ma pidin selle saama - aegajalt ikka mõni reisija vaja taha paigutada või pagas - sest selline õline plekk võib määrida riideid (nagu minu jakk, mis tuli keemilisse viia) või ükskõik mida.
Autoteeninduses vaadati mulle suurte silmadega otsa ja öeldi, et neil kindlasti kohe ei ole midagi pistmist minu auto tagaistmega, sest teostatud remonditööd olid väljaspool salongi. No aga kus k...rdi kohalt need plekid siis ilmusid??????? Iseenesest või........??????
Sai teendindusse kuri kiri saadetud... et palun kompenseerida istme keemiline puhastus tundmatu pärioluga ollusest... Võeti isegi kuulda...paluti auto tuua teenindusse.
Võimalus seda teha tekkis alles eile hommikul. Sõitsin kodust otse teenindusse, mis sisuliselt asub nö tööle mineku tee peal, kell oli 8 paiku hommikul. Kella 3 paiku helistati mulle ja hakati rääkima, et ikka see aine, mis istmel on, pole teeninduses kasutusel olevate ainete päritolu, et  tegemist ilmselt ikka toiduõli vms. Lisaks olevat nad istmepatjade eemaldamisel leidnud nende all ca 200 g seda ollust. No mis mõttes... oleks tõesti mul mõni õlipudel lekkinud, ei oleks ju olnud võimalik, et see on üle terve tagumise istme ja lisaks oleks mul pidanud tekkima sisuliselt tühi anum. No nii mustas augus ma ka pole, et sellist asja ei mäletaks.....
Hea küll, jõudsime kokkuleppele, et teeme arve nö pooleks. Kella 5 paiku saabus sõnum, et auto on valmis. Järgi läksin 6 paiku. Kontrollisin seekord hoolega - iste oli küll märgatavalt puhtam, aga plekid endiselt alles. Äkki märkasin, et tagumise akna kojamees on mingis kummalises asendis. Hommikul oli see raudselt korras, sest tibutas vihma ja ma kasutasin seda klaasi kuivatamiseks. Panin käima kojamehe....

No pole ju normaalne... Läksin tagasi teenindusse ja küsisin, et mis kojamehega juhtus? Jälle suured silmad ja vastus, et saate isegi aru, et istmepuhastus ja kojamees pole omavahel kuidagi seotud.. No pmst saan aru küll, aga mis kratid siis seal kallal käisid?
Lõin käega ja sõitsin minema, tööle tagasi. Seal ikka proovisin ja lükkasin lihtsalt kojamehe enamvähem paika. Esialgu püsib, aga kuidagi lipalopa...
Ja endal kokkuvõtteks loll tunne, nagu mingi bitch, kes õiendab iga asja kallal ja süüdistab teisi. Aga kui sellised asjad just juhtuvad sel ajal, kui auto on just teeninduses???
Igatahes oli iste täna õhtulgi endiselt plekiline ja õlise tundega, nii et kasu polnud sellest kõigest ka mitte s...ttagi...

Oh, kui palju...

blogisid olen oma peas kirjutanud....
Aga tegelikkuseni pole need iial jõudnud...
Põhjuseks ajapuudus, väsimus või mittesuutmine...
Tihti juhtub, et peas valmib kogu tekst nt. autosõidu ajal, aga koju jõudes lihtsalt arvutini  enam ei jõua.
Lisaks vaevab juba pidev ajuhalvatus ( starost ne radost, vist), et ega ei mäleta ka, millest võiks kirjutada :D
Ja mis siin ikka kirjutada... töönarkomaani elu pole väga põnev... eriti, kui on vaja mingit vana asja kaevata...
Probleem ongi selles, et koju jõuad tavaliselt nii hilja, et kogu aur juba välja lastud, vaatad ainult, kus suunas koiku asub...
Tegelt pole asi siiski nii hull, mingi eraelu ikka eksisteerib. Ja olen palju jõudu juurde saanud oma lähedastelt, eriti R-lt, kes küll aidata ei saa, aga toetus kui selline on igati omal kohal ja annab jõudu.

Hetke uudised: sel aastal rõdul pääsupesa... mina neid küll ära ajama ei hakanud, pesurestile tõmbasin lihtsalt kile peale, praegu tundub, et valmis 4-5 poega :D. Ise olen näinud 8t poolikut kooretükki, aga R väidab, et olen mõned puruks astunud :D. Eks näis pisut hiljem, mitu nokaotsa üle pesaääre toidusooviga küünitama hakkab...

Täna tegelesin pisut ka "rõduaiandusega", nimelt nokkisin ära õitsenud õienuppe peiulilledelt, petuunialt ja fuksialt. Bakkerist ostetud ja juuni algul istutatud begooniatel on ka nüüdseks ikka taimehakatised väljas, ehkki ei kujuta ette, millal need nii kaugele jõuavad, et päris taime moodi välja näha ja ka õitsema hakata.
Olen pisut pettunud, sest mugulad jõudsid liiga hilja kohale ja osa rändas ka otse prügikasti, ja ka lubavatest pole kõik kasvama hakanud. Nimelt üritasin proovida kasvatada ripp-begooniaid ja non-stop varianti, aga enne vist jõuab sügis kätte...

Ohjah, peaks põhku pugema... Oli tänagi tööpäev...

Naera nii et......

Väljavõtted Ida-Virumaa arstide toimikutest

Väljavõtted Ida-Virumaa arstide toimikutest
Patsient paranes ravist hoolimata
Patsient lõpetatakse kortisooniannusega mõne päeva pärast
Teeme kliendist koopia ja anname kaasa
Joonud 2 pudelit viina poole mehe peale
Parema kõrva kasutamine vasakul pool ei ole soovitav
Räägib, et kõrvalestad võivad hommikul väga valusad olla, kui need padjalt
tõsta
Kuni üheaastaseks saamiseni saanud rinda, seejärel muna
Voodihaige söömine võib tõesti raske olla
Telefonikõne põhjal on pähe tulnud muhk
Ägeda käe tõttu mõlema silma eemaldamine
Patsient räägib ka, et pärast poomist on muutunud veelgi haigemaks
Lapsepõlves saanud kiviviske pähe
Aastaid põdenud oma vana haiget meest
Patsient pärit Vantaast, muud viga ei ole
Peres koer, kes elab väljas (käib toas ainult küüsi lõikamas)
Hommikud eriti hommikuti rasked
Patsient tuleb õhupuuduse tõttu öösel purjuspäi
Vasak lõug hakkas valutama
Heas töökorras kirves, mis tekitas eriti kauni lõikehaava
Antud hetkel pole valu pärakus ega ka mitte väljaheites
Kord nädalas saab kodus füsioterapeuti
Kips pole eriti valutanud
Leitud haav vasakus kulmukarvas
Emakas vastab 90. rasedusnädalale
Proov tuleb uriinist minu lauale
Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära
Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all
Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot. Nüüd on peas helisevast
muusikast nii kõrini, et üritas enesetappu
Patsient tuleb näitama parema käe keskmist sõrme
Hommikul hakkasid huuled alla vajuma
Saabumise põhjus: uriinilõhn hingeõhus, pea tundub tobe
Patsient on 78-aastane naine, kes tütrega rääkides nikastas lõualuu
Omal käel umbes 10 tundi tagasi peksa saanud
Täna hommikul läks patsient vetsu. Siis tekkis kummaline tunne, et on seal
varem ka käinud
Patsient kukkus eile ja lõi ära vasaku pea. Kirurgiga konsulteeritud.
Raviks on määratud jala kinnitamine 3 nädalaks naabri varba külge
Patsient räägib, et abikaasa hüppas tema rinnakorvi peal, kui ta kõhuli lamas
Parem külg kukkus hobuse seljast esmaspäeval
Kaks nädalat löödud kirvega kuklasse
Uuringul patsient soojeneb üldine seisund hea. Antud hetkel surnud Lebab
lillekaupluse ees ja tõmbub krampi
Silmast prügi eemaldamine labidaga ja muud meetmed
Väljaheidetes ei ole olnud
Hingeldab 5 kilomeetrit käimata
Just vasak silm on hakanud pärast käeoperatsiooni rippuma ja oli juba
ennegi häirinud Rindu saab hästi katsuda
Patsient saabus kell 13.09 kiirabisse, kus olevat saanud kuuli kuklasse
Võtab riidest lahti ja paneb riidesse teiste abita. Kõnnak on kange eriti
sokkide ja kingade osas Vaevused kingas ja soovib selle eemaldamist
Neeruvaagnasse pääseb nüüd hästi. Käime seal ringi ja vaatame Kontroll kolm
nädalat. Kui gaasimull on kadunud, võib patsient lennata
Retsept vajadusel ära süüa
Patsient on teel Rauma regionaalhaiglast, voodis koos saatjaga
Patsienti laiendatud ühe tilga Tropicamidiga
Puusavaevuse pärast ravil oma silmaarsti juures
Patsient on 4 kuu vanune mees
Palju pahkluid mõlemas jalas, rohkem aga vasakus
Patsiendil tuleb hoiduda seksuaalsest läbikäimisest nii kaua, kuni me
uuesti mu vastuvõtul kohtume
Patsiendi kuulmine on oluliselt halvenenud. Tegelikult ei kuule ta vasaku
silmaga enam üldse
Räägib, et hommikuti on kella 4-6 ajal näljavajadus
Mõnikord ei õnnestu samal ajal autot juhtida ja aknaid pesta
Pääses õnnetusest kergete vigastustega, kuna arst lasi ta pärast kontrolli
koju
Enne operatsiooni oli kaalu kümmekond kilo ja oli väga rahul, kui see
langes (patsient on 66-aastane)Diagnoos: paberitööline
Kukkudes kaotas meelemärkuse põrandale
Patsient käib kepi najal sellele toetumata. Oma jutu järgi saab patsient
oma põlvega igapäevaelus hästi läbi
Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada
Jalad takistavad veel natuke käimist.

Kuna ilmateade ähvardas homseks sajuga, sai tänagi rattaga veel üks tiir tehtud. Kokku tuli 19 km.
Eile oli vaimustus nii suur, et polnud aega ümbrustki tähele panna. Täna võtsin pisut rahulikumalt ja lihtsalt "kolasin" pisut ringi. Sellegipoolest - täna oli isegi õhk pisut teine, eks päev oli soojem ka ja põldude vahel sõites oli sellist kevadist hõngu päris hästi tunda.
Jah, samas võiks nn. kaevelda ka... Nimelt kasutavad ju kõik ümbruskonna aednikud ilusat ja kuiva ilma koristamiseks ja lehe-oksarisu põletamiseks. Kohati oli selline ving, et hingata raske. Aga ega ma tegelt porise...saan aru küll :-)
Õnneks luud-kondid täna tunda ei andnudki eilse ekstreemürituse tagajärjel, loodan, et ka homme sama. Ja loodetavasti tuleb ikka ilus ja soe ilm, vähemalt nädalavahetusel võiks...

Rattahooaeg

Tänasega kuulutan selle aasta rattahooaja avatuks!
Lõpuks sain nii kaugele, et pumpasin jalgratta kummid täis ja tegin selle aasta esimese tiiru. Eelnevalt pakkisin end korralikult riidesse, sest pelgasin, et 10 kraadi juures võib muidu jahe hakata. Aga ei hakanud... Juba peale paari kilomeetrit oli nahk soe seljas ja vaimustus kasvas muudkui - niiiiiiii mõnus oli ringi tuuritada....
Täpselt ei tea, kui palju maha sõitsin, sest tahtsin rattakompuutrit nulli panna ja siis ei õnnestunud teda niisama lihtsalt uuesti tööle saada. Aga eelmise aasta kogemuste põhjal paarkümmend kilomeetrit tuli ära. Eks näis, mis homme luud ja kondid ütlevad, sest pisikesest ringist ei piisanud ja tekkis idee Harku metsaradadel kah pisut sõita. Aga see oli vist viga, sest talvel kõvasti kinni suusatatud rajad ei olnud lumest sulanud ja kohati oli pagana raske edasi liikuda, sest jalgrattal teatavasti talvekumme pole ja rada oli kohati märg-puder-jää-sopp. Tunnistan ausalt üles, et vahepeal sai ratast ka käekõrval lükatud, sest võhm väljas ja tagumine ratas käis ka lihtsalt ringi ühe koha peal. Aga jonnakalt liikusin see paar kilomeetrit metsa vahel ikka ära. Ilmselt ei saa veel nii peagi sinna sõitma minna, sest jääkiht kohati oli päris paks. Peab kannatust varuma ja ootama, kuni lumi sealt sulab ja teed tahenevad. Aga muid sõidetavaid teid ju küll ümbruskonnas :-).
Sel aastal peab varakult harjutama hakkama, sest on plaanis juuni alguses jälle Saue valla rattaretkest osa võtta. Eelmine aasta väga meeldis, ehkki selleks ajaks olin ainult paar korda rattaga sõitmas käinud. Ja polnudki nii hull see ca 50 km... Eks julge hundi rind on haavleid täis ;-)....
Täna postkasti potsatanud valla lehes oli just jutt sellest rattaretke toimumisest, eks see mind lõplikult täna tagant tõukaski, ehkki mõtted ratta välja toomiseks keerlesid juba tükk aega. Tänavusegi retke pikkuseks plaanitakse umbes 50 km, praktiliselt päevane üritus. Juurdlesin pisut selle üle, et keskmiseks sõidukiiruseks planeeritakse 10-12 km tunnis, eelmise aasta kogemuse põhjal arvan, et see vist on terve ürituse keskmine kiirus koos lõuna ja puhkepausidega....
Igal juhul olen endaga rahul :-) Peale dushi alt tulemist mõnusalt roidununa diivanil istudes tuli meelde fraas, et "jalgpall on parem kui seks". Kuna mulle jalgpall mulle eriti huvi ei paku, võib järeldada, mis selles võrdluses rohkem meeldib... Aga kui nüüd võrrelda jalgrattasõidust saadud feelingut, siis asendades jalgpalli jalgrattaga - ei suutnudki hetkel järeldusele jõuda ;-)
Nüüd kohe varsti kobin voodisse tudule ja loodan, et hommikul sealt ikka välja ka saan, tööle peab ju ikka homme minema.....

Aastaajad

No nüüd enam saa millestki aru...
Aastaajad ei vahetu enam neli korda aastas, vaid hetkel tundub, et iga päev :-).
Oli selle nädala neljapäeval täitsa kevadine ilm, päike paistis, veits jahe küll... Aga täna hommikul ei saanud juba aru on see varakevad või hilissügis... pigem küll viimane, sest praeguseks on jälle talv saabunud ja maa ümberringi ühtlaselt valge. Ja muudkui sajab juurde seda valget ollust...
Eks näis, mis aastaaeg meil homme on...

Kui Lepatriinu jälle blogimaailma jõudis, oli kevad juba alanud...

Eelmise postituse pealkirja vaadates peaks nüüd nentima, et päris soe juba :-). Ja huvitav fenomen on ikka ja alati see, et kui sügisel 10 plusskraadi on külm ilm, siis kevadel tundub sama temperatuur pigem soojana, eks on abiks ka lootus, et nüüd hakkab ka veel soojemaks minema.
Kevade märgid on õuel täiesti olemas, lumi sulab kiiresti ja õhus on värskust. Ikka ja jälle hämmastab mind tõsiasi, kuidas just sulanud murulapikestel koheselt tärkavad rohelised võrsed - on ikka kärme see taimede kasvusoov.
Roheluse märkamisega on mul sel kevadel pisut kummalised lood, sest olen talv läbi aknast näinud rohelist jalgpalliplatsi. Nimelt hoiti sel talvel palliplatsi lumevabana ja jalgpallimäng käis aastaringselt, talvel vähemalt kord nädalas ikka. Hoolimata teadmisest, et plats on kunstmaterjalist, visuaalselt tundub see ikka rohelise muruplatsina :-).
Miskipärast selle asemel, et kevade saabumisest rõõmu tunda, on meeltes pigem rahulolematus - küll on päikest liiga vähe, lumi sulab liiga aeglaselt jne. Endiselt on kallal mingi väsimus ja apaatia, ei aita siin vitamiinid ega miski muu. Üldjuhul on selline imelik olek sel aastaajal (märts-aprill) mul iga-aastane, ilmselt vist sündimiseelne ja järgne depressioon (???). Mõtteid erinevateks huvitavateks tegevusteks liigub peas igasuguseid, aga paraku kipuvad need ainult mõteteks jäämagi, sest ei suuda end välja rebida mittemillegi tegemise faasist. Samal ajal tekitab see omakorda rahulolematust. Vastik, nagu suletud nõiaring - tahtmist nagu oleks, aga pealehakkamisest jääb puudu. Üksikud väljarabelemised selleks jäävadki ja vaibuvad jälle apaatsuse mulli. Päris imelik tunne on see, et tahad igasuguseid asju teha, aga samal ajal ei taha ka. Ise ka ei tea, mis asi see peaks küll olema, mis niivõrd haaraks ja huvitav oleks, et hoo sisse saaks.
Tunnen end kohati nagu väike laps, kellele on antud vabadus teha kõike, mis tal pähe tuleb. Aga mis on tulemus...(vähemalt minu puhul)- ei oskagi selle vabadusega midagi pihta hakata.
Üldjuhul meeldib mulle rutiin, aga aegaajalt on ilmselt vaja välispidist tegurit, mis igapäeva rutiinist välja viib. Tagantjärgi mõeldes oli üsna ergutav oktoobris tööelus toimunud ootamatud muudatused, mis sundisid mind võtma lisakohustusi. Oli päris raske ja väsitav, aga samal ajal põnev ja huvitav. Vähemalt hakkasid tööle "hallid ajurakud", mis tänu pikaajalisele rutiinsusele olid ilmselt puhkama läinud. Ja see oli tõeliselt ergutav ja tore kogemus, et ikka on alles võime reageerida väljakutsele. Nüüdseks aga on "rong" jälle rööbastele asetatud ja liiklus käib uuesti sõiduplaani järgi, mis tähendab muidugi jälle rutiini poole suundumist. Õnneks on veel mõningaid huvitavaid nüansse aegajalt juhtumas, nii et pole hullu.
Järeldus, tööasjadega on kõik korras, seal apaatiale kohta pole. Mis aga peaks olema see, mis ka eraelu üles äratab, ei oska endiselt välja mõelda.
FB kaudu sain kutse Aalujate kokkutulekule augustis...ehkki ise pole enam kaudseltki aiapidaja, oleks siiski tore selle seltskonnaga jälle kohtuda, sest toredate inimestega on alati vahva ja passiivne aiasõber olen ma alati olnud. Aga sinna on veel palju aega...

Ok, eks aitab halamisest. Küll on inimene ikka andekas maskeerimaks oma totaalset laiskust, eriti kuuendal puhkamise päeval, kui kondid valutavad oma segaseksmagamisest (hea meelega annetaks osa oma unest ära, nt. hundi ulg ) ja ei viitsi isegi poodi minna, et midagi head nosimist tuua (lähim kauplus on 300m kaugusel ;-)). See eest olen jõudnud raamatute lugemiseni, mis ju ka üsna aeganõudev töö...

Külm...

Õues -25 kraadi. Käin aegajalt rõdul oma pahet rahuldamas...(suitsetamas, noh). Ninasõõrmed küll hanguvad pisut, aga pole hullu... tossan vähem, sest reeglit ei riku - korteris sees ei suitsetata! Ise tegin reegli, ise täidan!
Enne korjasin pesu rõdult "kuivamast". Kuhu panna? Nurka püsti??? Ok, riputasin radika külge aretatud restile :-)
Külm on.... Autoga sõites kuuled, kuidas masin nagiseb ja prõksub, puhta jäätunud teine... Õues kõik kiuksub ja krigiseb.
Huvitav on see, et teisel pool maja magamistoa akna taga näitab kraadiklaas ainult -22? Ja toas +22. Toas isegi pisut soojem kui tavaliselt, nimelt olen harjunud ja aksepteerin täiesti 20 kraadi ringis toatemperatuuri, vähemalt talvel. Pole külma ilma (tuba), tuleb valida õiged rõivad :-)
Magamiseks selline temperatuur täiesti ok...
Ähhh... Kirjamuusa on endiselt puhkusel vist....

Talveuni

Olen viimasel ajal blogimaailmaga suhtlemisel väga laisaks läinud. Rääkimata sellest, et ise mitte midagi kirjutada ei viitsi, ei suuda ka teiste kirjutisi eriti lugeda. No mida sa ikka loed, kui isegi arvutit ei suuda käima tõmmata :-).
Tööl olles saab muidugi päev otsa ja pisut peale arvutit silmitsetud, aga seal paraku isiklikeks asjadeks aega ei jää, isegi meelde ei tule, vahel harva meilboksi ikka saab pilk visatud, seegi kõik.
Üleüldse on mulle vist nakatunud mingi viirus, mida võiks vast talveuneks nimetada. Pikisilmi ootan seda aega (vanust), et und ei jaguks nii palju, et ärkaksin varem näiteks nädalavahetusel.
Sel nädalavahetusel õnnestus mul aga hoopis järjekordne magamise rekord püstitada. Ok, mõistan, et minu jaoks olin laupäeva hommikul tavapäratult vara üleval, nii umbes 9-10 vahel. Noh, R-l miskil põhjusel peale öist töövahetust korralikku und ei tulnud ja nii olin ka mina ärkvel. Päev sai põhiliselt küll maha logeletud, aga õhtupoole kella 5 ajal otsustas R ikka pisut puhata ja nii minagi talle kaissu pugesin. Ja kohe nii hea uni tuli, et kui R kella 7 paiku lahkuma hakkas, suutsin mina käega ainult lehva-lehva teha ja kohe edasi tududa. Ja nii mõne ärkamisehetkega pühapäeva hommikul 9ni välja... Sündis järjekordne maraton: 17 tundi :-). Makoheeitea, kust küll ma selle une võtan...
Alles oli eelmine maraton detsembrikuus seoses kurgumandlite opiga. Siis alustasin neljapäeva öösel magamaheitmisega. Kuna hommikul ju ei tohtinud ei midagi süüa, juua ega üldse mitte midagi, siis ma vist päris üles ei ärganudki... Hommikul vara 7.20 haiglasse jõudes anti kohe koiku ka ja siis polnud nagunii midagi teha, kui oodata oma järge. Isegi selle aja kuni opini suutsin ma osaliselt maha magada sõna otseses mõttes ( isegi tohter kommenteeris hiljem, et no on ikka rahulik inimene...). Ise ei oskagi arvata, vbolla oli põhjus siiski ka mõningases üleväsimuses seoses möödunud perioodiga. Ja nii ma siis tukkusin vahelduva eduga enne oppi, peale oppi, öösel ka ja ka järgneval hommikul enne haiglast välja pääsemist, täpselt ei oskagi arvata, palju ma sellest 36st tunnist ärkvel olin. Mulle tundus hiljem, et mind lausa kadestati selle pärast, et suudan niimoodi magada, sest nii ju möödub tüütu ootamiseaeg kõige kiiremini, ise olin aga nagu kuskil ära. Ja ega siis peale kojujõudmist midagi ei muutunud, unepuudus mind küll vaevama ei hakanud :-).
Ei saagi täpselt aru, kuskohast ma sellise "põraka" olen omale saanud, et selline totaalne väsimus pidevalt vaevab, sest muidu tundub nagu kõik korras olevat, elu on ilus, kõik on olemas, kõik toimib suurepäraselt... Kas tõesti on sisemine mina ikka veel milleski rahulolematu, et saaks veel paremini? Isegi ei saa aru...

Head uut aastat!!!

Soovin kõigile head uut aastat ja kõikide soovide täitumist!!!!

Enda kohta võiks öelda, et soovid täitunud-päris oma oma kodu nüüdseks.....

Kodukandis tuli uus aasta nagu väike sõjatander :-)))


Ise küll pole vaja raha raisata.... Vaatepilt võimas ilma minu osalemisetagi....