Praegu on küll tunne, et aias on aasta kirevaim aeg. Eks suvel ole neid õitsejaid küll ja küll, kuid sellist värvide pillerkaari pole ei kevadel ega suvel.
Eks hetkel on ka koledaid kohti, kus taimed juba hääbunud või rääbakad, kuid pikalt soe sügis on äratanud osa taimi isegi uuele ringile.
Viirpuu on paksult marju täis...
Kõrrelised sügisvärvides.
Kahjuks ei jõua amuuri siidpööris ka sel aastal siiski õitsemiseni, muidu kõrgust umbes 3m kanti (pildil taga pool).
Kämmalvahtra erkpunane rüü.
Pildi keskel erksad punased laigud - tammelehine hortensia.
Kõige rohelisem pilt on maja ees - sirelilehed lähevad lihtsalt rohekas-pruunikaks ning okaspuud teatavasti kasukat ei vaheta, taamal suured pärnad juba lehed poetanud.
Siin siis mõned, kel jälle kevad 😉
Ja jätkuvalt veel krüsanteeme ning roose...
Hortensia "Luua roosa", mis sel aastal õitsemise küll ära jättis, kuid nüüd siis pingutab värve näidata.
Ja mõni roos alles uued pungad teinud.
Sel aastal on küll ulmeliselt pikk ja soe suvi olnud ning takkajärgi ikka üsna soe ning pikk sügis ka, ausalt ei mäleta oma elus sellist aastat. Rahulikult võiks veel aiatöid teha, kuid mul saab aedlemise isu tavaliselt juba augustiga otsa, kui, siis mingit nipet-näpet. Jah, näiteks sai oktoobriski veel muru niidetud ja tegelikult oleks veel vaja, kuid väga märg on pidevalt ka siis, kui vihma ei ole tulnud.
Sel aastal said ka need tumedad viinamarjad valmis, mis tavaliselt ei jõuagi enne külmade tulekut valmida. Ehk siis - jalutad aias ja võtad kosutuseks kobara viinamarju (paraku üsna hapud, sorti ma ei tea kahjuks).
Ning teatud mõttes olen rahul - aias oleks teha veel küll ja küll, mis puudutab taimi ja peenraid jms, kuid samas on paljud muud asjad paika loksunud ning kohad-paigad juba korras ja talveootel, vaid viimased tööriistad võiks varju alla viia. Uue kasvuhoone paigaldamiseni sel aastal ei jõudnudki, sest ei suutnud ära otsustada, kuhu see panna. Vaatan, kas talv toob mõtteselguse selles ja veel mõnes asjas.
