Puhkuse teine nädal

Tegelikult oli kõige esimene puhkuse nädal juba peale jaanipäeva, aga see möödus nii kiiresti, et enam ei mäletagi, mida siis tegin.
Nüüd on pikema puhkusejupi teine nädal. Eelmine nädal möödus ka ruttu, oli ka tegemist ja ringisõitmist pisut, ühe suure tellimuse otsustasin ise kohale viia natuke rohkem kui 100 km kaugusele, aga 28 taime pakkimine oleks olnud hullem töö, kui pisut ringi sõita ja end ka veidi tuulutada. Tagasiteel põikasime ka Mare juurest läbi, eks uudishimu oli ka suur ikka oma silmaga näha, kuidas need postitatud pildid tegelikkuses siiski välja näevad. Jah, eks kohapeal on hoopis teine pilt, fotod ikka mastaape ei näita ja üldpilt jääb tavaliselt saamata. Marelt hamsterdasin kaks taime, raudrohi sai täna pidulikult maha, teise nimi ei tule meelde ja  jääb homseks. Aga tundub, et viirus hakkab mullegi ikka pisut külge, sest mõtlesin küll, et sel aastal ei tee midagi, aga siiski - esimene taim aeda lisatud :).

Eelmise nädala uudis oli ka see, et poeg (Füüsik) tuli kaugelt maalt Eestisse käima. Ja kuna aeg piiratud nelja nädalaga, siis tuli oma tujutahtmised kõrvale visata ja tegeleda nende asjadega, mis nagunii küll plaanis ja abikätega sujuvamalt tehtud saavad.
Tegelikult nii ongi, et oma aia kallale pole veel siiamaani jõudnud, kas olen tegelenud müügiplatsi puhastamise-korrastamisega või siis üldse muud tegevused. Eile näiteks käis pottsepp, õnneks sai ühe päevaga hakkama praguneva saunaahju-soemüüri parandamisega. Jooksu pealt sai naabrite juurest kinni püütud ka 'sitapütt', sai oma kogumiskaev ka selleks korraks puhtaks tõmmatud :) Kuna üks sõit, sai ka soodukat selle teenuse pealt, nii naabrid kui ka meie :)
Täna tegin midagi suurt ja puhast - pesin sauna puhtaks :) Päris mõnus oli selle palavaga veega solistada, võtsin appi survepesuri, lasin üle ka laed ja seinad ja üldse ei seganud, kui sulle vett pähe tilgub :)
Õhtupoolikul tegin mõned pildid ka aiast.
Nimetud liiliad:

Pildiallkirja lisamine

Kiige juures õitseb hortensia (peitõieline?)

Roosid:

Kuna piltide üleslaadimine võtab koletu palju aega, siis nüüd uni kallal ja magama :)

Tegus nädalavahetus

Kui juba varemgi on olnud kevadeti tunne, et suvel võiks puhkust vähemalt kolm kuud olla, siis nüüd on see tunne veelgi suurem, aga juba kolmest kuust jääks väheks, tundub, et umbes 5 kuud oleks just paras :). Ja asi pole väsimuses või et töö iseenesest ei meeldiks, vaid lihtsalt pole aega tööl käia - kodus nüüd oi-kui-palju tegemist.
Eelmine nädalavahetus kujunes pikaks, sest tegime tööl 30.aprilli kollektiivseks puhkuseks ja nii tuli järjest neli päeva. Kaks nädalat tagasi sain kätte suurte laste lego ehk ametlikult küll garaazhi, aga meil on sellest plaan teha puukuur, sest olemasolevad varjualused kukuvad kohekohe ümber. Eelmine nädalavahetus siis saigi ka ehituspoes shoppamas käidud, et mõningaid lisandeid juurde osta. Ja sai ka alustatud kuuri kokkupanekuga ehk algselt siis postialuste tegemise ja valamisega. Kuna minul on igal pool mujal tegemist, nii aias kui ka toas, siis kuuri ehitamine on rohkem R. lõbu.
Eelmine nädalavahetus sain minagi ikka päris palju tehtud, umbes pool taga-aeda talveprahist puhastatud, alustatud müügiplatsi korrastamisega ja kõigega, mis parajasti jalgu jäi. Praeguseks enam ei mäletagi, mida kõik neli päeva tegin.
Avastasin, et toalilled on vahepeal iseseisvat elu elanud: ratsuritäht õitseb ja jõulukaktus on ka lolliks läinud ehk siis ka õitseb :)

Õnneks oli töönädal siis imelühike, vaid 3 päeva, aga see-eest nii intensiivne, et juba neljapäeva hommikul tundsin end täieliku zombina, hommikul oli raske tõusta ja silmad ei tahtnud lahti püsida. Juba ammu pole sellist tunnet olnud... Istusin korra diivanile ja kass ronis sülle, vaatasin allapoole ja silitasin teda, peaaegu oleks endal silm uuesti kinni läinud - pane või tikud vahele :) Ja see tunne jätkus terve päev, tohutu roidumus. Reedel oli õnneks pisut parem, aga mitte väga hea.
Seetõttu magasin laupäeval poole kümneni, mis viimasel ajal on ikka väga kaua. Varem olin selline kuldmagaja, ikka poole päevani, nüüd mitte ei raatsi enam. Ka seekord oli pisut kahju mahamagatud ajast, aga ilmselt oli seda siiski vaja.
Lõpuks ometi said valmis viimased jupikesed köögimööblist, st. töötasapinnad, mille mõõdud andsin poolteist nädalat tagasi ja kui pole ise nö jalaga tagumikku tagunud, kes teab, millal nad neid tegema oleks hakanud. Õnneks ikka tehti peale viimast "virutamist" sisuliselt kohe ära, nii et käisime laupäeval neil Keilas järgi. Nüüd on lootust, et saab ehk homme vee ka kööki tagasi ja ei pea nõudepesemiseks üles teisele korrusele jooksma.
Eile oli suhteliselt jahe, aga võtsin ette ja alustasin müügiplatsi korrastamist. Paraku on seal ikka palju teha ja asi liigub üsna aeglaselt. Pealegi ei talu mu selg eriti kükitamist ega sellist koogutamist. Aga ikka vapralt tegutsesin kuni enam ei jaksanud lihtsalt ja saunaaeg tuli ka kätte. Kuumas saunas sulasid valused lihased pisut üles ja täna hommikul polnud väga vigagi. Aga peas hakkas keerlema mõte, et kuna mööda maad roomamine ja kükitamine/kummardamine on probleem ja oma aias saab seda küll ja küll kogeda, siis tuleks endale mobiilne laud teha, kus saaks potte rohida ja korrastada, et pisutki oma elu lihtsamaks teha. Aga esiteks rookisin auto matid talveporist puhtaks ja kirusin veel, et ehkki oli esiklaasi vahetus tänu saadud kivile, ei läinud läbi mõte, et ei hakka klaasi seest puhastama, paneme uue - paraku oli uus selline lapiga pühitud, nii et tuli ikka puhastada, muidu päikesepaistes oli vähe udune nähtavus.
Rääkisin oma mobiilse laua mõttest R-le ja sealt edasi arenes kohe projekt ehitada laud meie iseliikuva käru peale - selline teisaldatav, et ikka käru saaks käruna edasi kasutada. Igal juhul sai sekond-hand matejalidest lauake kokku "keevitatud" ja proovisin ikka ära ka - täitsa töötab, auk keskel, et saaks prahi kohe kärusse kukutada  ja saab samal ajal ise püsti olla ega pea kummargil koogutama. See samm sinna-tänna ja potte tõsta ja panna ei ole probleem, kogu aeg ei saa lihtsalt küürus olla. Ja siin siis uus aretis:




Vahepeal arenes R-l usinasti ka kuuri projekt, hommikul oli alles umbes 5 lauda kõrgust, tegin nalja veel mingi hetk, et kui sarikad peale saab, tuleb pärg panna. Siis mingi hetk tuligi R ja ütles, et nüüd võib. Ei midagi, võtsin kuurist küll niiöelda jõulukaunistuse, aga pärg on pärg:

Aed on ees seepärast, et Malati sinna "ehitusobjektile" tuuseldama ei pääseks...
Tuppa tulime alles kaheksa või isegi hiljem, mina jõudsin köögis veel viimased liistud ja muud nipet-näpet teha, et ehk homme õnnestub ühendada valamu asjandused ja siis kapid lõplikult seina külge kinnitada.
Ohh, miks peab see algav töönädal jälle viis päeva kestma, ainuke lootus on, et nüüd õhtuti ikka kaua valge ja saab pead õues tuulutada ja ehk midagi kasulikku korda saata...

Pühade aegu

Häbiga pean tunnistama, et viimasel ajal tähendavad pühad mulle lihtsalt lisa vaba aega, kui ei pea tööle minema. Seega väga teretulnud eriti praegusel ajal, kui uus kodu vajab sisseseadmist ja sellega seoses tegutsemist oi-oi kui palju.
Õnneks või kahjuks aias eriti veel midagi teha ei ole, väljaarvatud pühapäevased jalutuskäigud koertega. Lumi katab veel enamus maad, lisaks on see kinni paakunud ja kannab nagu asfalt. Mõned lumevabad laigud on ikka tekkinud ka, õitsevad vaid lumikellukesed, sinililledel vaid lehed väljas, mõnes kohas ajab orashein end roheliseks ja võilillevarred hakkavad ka elumärke näitama. Muu taimemajandus on veel lootusetult pulstunud ja ootab vaid korrastamist. Vahtraoksast saab kevadist nektarit, nii pool liitrit päevas raatsib inimloomadele tilgutada :)
Reede hommikul sai jälgitud kitsekarja, kes ilmselgelt meie naabruses resideerub. Nimelt on kari praegu neljaliikmeline, üks sokk ja 3 kitseneiut. Näeme neid tegelikult tihti, ka pühapäeval olid jälle platsis, sokk vahtis mäenõlvalt tükk aega tõtt :)
https://www.youtube.com/watch?v=MiToOUlBzVw&feature=youtu.be
Aga ikkagi hinges ikka kisub kevade poole, minul väljendub see enamasti energia juurde tulemises ja tegutsemistuhinas. Päris sama see enam kahjuks pole nagu pool elu tagasi, kui töölt tulles jaksasidkella 12ni näiteks tapeeti panna vms., seega tuleb pigem ikka panustada vabadele päevadele. Ja ilmselgelt hakkan vanaks jääma, sest kui nooremana ei olnud mingit probleemi põõnutada vabal päeval isegi kella kaheni päeval teinekord, siis nüüd viimasel ajal on pool kümme maksimum ja seegi juhtus nüüd hiljuti, esimesel hommikul peale kella keeramist, sest magama sai mindud nö talveaja järgi. See-eest täna hommikul olin oma üllatuseks juba kell seitse üleval ja ei mingit und enam, seeon siiski ka üsna erand pühapäeva hommiku  kohta.
Aga pühade veetmine siis minu moodi...
Reedel ja laupäeval lasin ringi nagu vurrkann, ehitades, lammutades, koristades, tuba ringi tõstes, raamatuid sorteerides ja mida iganes. All elutuba omandas peaaegu juba mingisuguse välimuse, välja arvatud hunnik raamatuid põrandal, mis ootavad endiselt tolmust puhastamist ja riiulisse kolimist.
Tegelik eesmärk oli mul neil vabadel päevadel alustada köögi remondiga, eelkõige värvida ära lagi.
Aga nagu peaaegu Murphy seadus, et selleks, et midagi teha, peab enne midagi ära tegema... Nii ma peaaegu mõtlesin, et ei jõuagi lae värvimiseni. Reedel tõmbas mind rohkem tubade poole, nagu istus rohkem. Tavaliselt lasen end sisetundest juhtida, et kui miski asi hästi laabub, siis tegele pigem sellega ja ära vägisi hakka tegema teist asja, isegi siis, kui tegelikult nagu plaan oleks. Laupäeva pärastlõunaks olin juba nii väsinud, et mõtlesin, et oh-kui-hea, et saunaõhtu tavapäraselt plaanis, saab lõõgastuda ja saab aja pisut maha võtta ning rattast välja. Siiski jõudsin veel köögis seinakapid ka maha võtta ja lae nende kohal pisut puhtamaks nühkida (kapid ka muidugi).
Ja nagu mainitud, pühapäev algas varakult, hommikul pisut arvutis kolamist, päeval nagu aega ega tahtmist polegi.Plaanis siis köögilae värvimine. Loomulikult oli ikka vaja veel enne midagi ära teha, näiteks üks iseehitatud riiul-kapp ära lammutada, mis nagunii lammutamisele minev, et uuele mööblile ruumi teha. Antud hetkel oli ta lihtsalt ees, ilma lihtsam värvimisel seina ligi pääseda. Mõned asjad kolisid veel teise tuppa ajutiselt, lõpuks oli köök üsna lage. Siis oli muidugi tükk tegemist ja aega, et üles leida maja poolt ära peidetud teip, millega värvipiirid katta. Päris õiget ei leidnudki üles, sai alternatiiv kasutusele.
Suure rulliga läks lae värvimine üsna ladusalt ja kähku, ühest korrast muidugi ei piisanud. Laega esimeseks korraks ühele poole saanud lõpuks oli kell juba 4 läbi, siis kiire ajutegevus, et kuhukanti koertega minna, et kõrvuni mudaseks ei saaks. Penid rihma otsa ja läksime, algul nagu tavapäraselt neliveoga, pärast juba pisut rahulikumalt. Kondasime nö heinamaal ja raiesmikul, koertel seal rohkem nuuskimist ja põnevam kui tee ääres kõndida. Veel on maa külmunud, arvan, et varsti neis kohtades enam  kuiva jalaga läbi ei saa.
Tagasi tulles oli kõht kole tühi, sai kana ahju lükatud. Selle küpsemise ajal nihutasin paigast külmkapi, koristasin ära sinna taha korjunud varanduse ja ämblikuvõrgud, pesin puhtaks kapi küljed ja taguse. Uursini uuesti ka värvipurki ja sealt selgus, et võib värvida teist korda juba 1-2 tunni pärast. Kirusin end maapõhja, et enne olin kõik asjad põhjalikult puhtaks pesnud - igavene tegemine veel, aga ei hullu. Kuivatasin vana rätikuga värvirulli ära ja jõudsin peale söömist veel umbes tunniga teise kihi peale pläänida. Hommikuvalguses vaatan, kas on vajalik veel kolmas kord või piisab olemasolevast.
Nüüd siis istun arvutis, õlalihased on kole valusad, kardevasti homme rohkemgi veel, selg ei ole ka väga sõbralik. Pärast viskan end venituslauale korraks, ehk aitab pisut.
Kokkuvõtteks siis pühade veetmise viis: munade keetmise asemel tegin laupäeval pontšikuid, need ka ümara vormiga, said vaid kolekähku otsa :) Värvimise teemat siis juba kommenteerisin - kuna keedumunade söömisest suuremas koguses ei ole eriti huvitatud, sai munade värvimise asemel värvitud hoopis lage.
Ise olen pühade ajal veedetud ajaga väga rahul :) Oleks neid 3päevased nädalavahetusi vaid rohkem...

Kevadet otsimas

Järjekordne pikk paus, aga mida sa ikka kirjutad, kui see oleks pigem hala sellest, mida sa oleksid tahtnud juba kõik ära teha, kuid aega nagu napib. Tegelikult polegi halada midagi, ikka päris palju ka tehtud ning tuleb lihtsalt leppida asjaoluga, et kõike ei saagi korraga ja kohe.
Täna oli omamoodi jumalik ilm, päike paistis nii soojalt, et kuidagi ei püsinud toas, kus musttuhat tegemist ootamas, vaid tiris ikka õue, mis siis, et seal jälle väga vajalikke tegemisi veel polegi.
Ukselt vaadates tundub, et pigem nagu ikka kestab veel talv, varjus või tuule käes ikka ka päris külm, aga päike meelitab. Paljud postitavad juba tärkavaid taimi, nii võtsin ka fotoka manu ja läksin aeda luurele, kas kevademärke on ka siinmail. Ja kes otsib, see leiab :)

Lõunapoolsel küljel leidsin juba õitsevaid lumikellukesi, vähe, aga siiski.

Mingi kiviktaimlasse kuuluva taime sarnast juba ka rohelise kuue selga tõmmanud.

 Lume alt paistavad täitsa suvise välimusega lehed, taim mulle võhikuna teadmata.

Müügiplats on pisut varjulisemas kohas ja magab veel talveund.

Aga lõunaküljel jällegi pürgivad lausa lumest ilusad rohelised taimekesed.

Sel põõsal on säilinud kenad punased mupsud veel sügisest.

Metsikumast alast leiab juba sinilillelehti, arvata võib, et ka õied pole enam kaugel.

 Suuremal tiigil on klaassile jää, vabalt võib uisutada, ehkki ruumi pisut vähe suuremate poognate jaoks.

Sügisel jäi aed koristamata ajapuudusel, sest need ainukesed vabad ajad olid ju nädalavahetused, aga enamasti ju sadas vahetpidamata. Ja pealegi oli rohkem tegemist majas sees, nii et õue ei jõudnudki peaaegu. Aga hetkel lume taustal on siidpöörised vägagi dekoratiivsed :)
Pildil nähtavad jäljed ka mõne nädala eest tehtud suusaharjutusest.

Praeguseks hakkab ikka juba vaikselt harjuma uue elukorraldusega, kuid aina enam tuleb endale ka meelde tuletada, et kõike korraga ei saa ja tuleb varuda kannatust. Siiski hakkab ka sellega harjuma, mis siis, et tahaks ju kohe ja kõike :)

Uuel aastal...

Neli nädalat on möödas viimasest postitusest - aeg lendab ruttu.
Ja juba 5 kuud ja 11 päeva on möödunud niiöelda uue elu algusest, kui ikka vägagi ootamatult ja kahjuks kurva sündmuse tõttu sai otsus tehtud mugavast korrusmaja korterist maale segasummasuvilasse elama asutud. Selle aja jooksul on palju muutunud, uue elu sisse seadmine aga võtab ikka palju aega, osa asju veel korteristki välja kolimata. Aga mis parata, kui põhiliselt on aega tegutseda vaid nädalavahetusel, sest nädala sees on vaja tööl käia ja pimedal ajal mu patareid hästi ei tööta, pealegi kulub õhtune aeg kas söögitegemiseks, vahel ka oma firma töö tegemiseks või siis jõuan üldse hilja koju, kui memmega poetretil käinud. Eks õhtuti tahaks pisut arvutit ka sirvida, linnas elades mängisin arvutimänge, nüüd ei leiagi selleks aega, aga eriti ei huvita ka.
Algul rabelesin ikka hullupööra, nüüdseks on enamvähem olukord selgem, palju on veel muidugi teha, aga otsustasin, et pole mõtet väga rabeleda, küll tasapisi asjad ise paika loksuvad.
Järgi on proovitud ka külmad ilmad. Maaelu on teatud mõttes muidugi tore, aga kui tuul lõõtsub ja maja sooja ei pea, nii et hommikul on köögis näiteks 12 kraadi sooja vaid, siis tuleb küll pisut masendus peale. Lükkasin köögis põrandakütte taha, siis läks veidi paremaks, aga järgmine masendus tuleb ilmselt jaanuarikuu elektriarvet nähes 😐, juba detsembrikuu oma lähenes 200 eurole.

Omamoodi on välja kujunenud ka teatud rituaalid ja igapäevased tegevused. R on enda peale võtnud maja soojaks kütmise ja koerad. Külmal ajal igapäevaselt all korrusel ahi ja ka pliit, millel soemüür ka tuba soojendab, üleval kamin, mis rikki läinud soojussalvesti kividega tuunitud päris korralikuks küttekehaks. Koertel on sõjaväeline kord, hommikul pool 7 õue, õhtul kell 6 on tunnike söögiaega ja siis kell 10 tuppa. Ja nii ka nädalavahetustel. Mina tegelen põhiliselt maja tuunimisega ja söögitegemisega. Huvitav on see, et ehkki söögitegemine pole mu meelistegevus, teen ma seda siin meelsamini, kui korteris elades. Ja peamine rituaal - iganädalane laupäevaõhtune saun 😊

Aga samas on ikka omamoodi tore ka. Laupäeval sain kätte järjekordse kapikese, mille paigaldamisega veetsin mõnusalt aega - jälle sammuke tehtud. Õhtul saunatasime järjekordselt mõnuga.
Tänane päev oli mulle kuidagi rahutu, tahtsin lõpetada uue kapi saanud nurga viimistlust, kuid selgus, et loomulikult pole kodus käepärast just neid asju, mida vaja hetkel. Aga ei hullu, hiljem ka võimalik.
Siis läks kõht tühjaks ja sai pisut keret kinnitatud.
Ja üks pühapäevane rituaal sai täna ka teoks tehtud, nimelt koertega jalutuskäik. Vaesekesed peavad enamus ajast keti otsas veetma, mitte selleks, et nad kurjad oleks, vaid selleks, et nad otsekohe küla peale jalutama ei läheks. Eelmine pühapäev jäi jalutuskäik ära, sest Malati oli oma jala kusagil katki teinud ja leidsime siis, et parem mitte minna jäätunud ja torkivale pinnale jalutama. Seekord ka väga suurt tiiru ei teinud, aga pisut ikka. Teel nägime, et naabrite külmunud tiigil on liuväli avatud, nii et meil nüüd oma küla liuväli täitsa olemas 😊
Kuna mul juba eelmine nädalavahetus oli idee, et sel nädalavahetusel tuleks uisutamine ära proovida, ehkki mõte oli oma pisikese tiigi jääl, siis hakkas kohe kripeldama, et niiiii suuuur uisuplats ja otse läbi võsa üldse mitte kaugel... Ühesõnaga, koertega koju jõudes, krahmasin uisud ja padavai tiigile...
Pole küll vähemalt 4-5 aastat uiske alla saanud, aga tuleb välja, et see ka nagu rattasõit, vist ei lähe meelest... Igatahes liuglesin tükk aega mõnuga uhkes üksinduses - äge! Naha sain märjaks ja pärast tuli lausa duši alla minna, aga sain ilusad punased põsed ja mõnusa enesetunde.

Nii et maaelul on ka omamoodi võlud, kui sa neid märgata oskad ja ära kasutad. Viriseda võib alati, aga ma juba kujutan ette, kui kevadeks kisub, kui mõnus siis on 😊

Jõululaupäev 2017

Enamus jõululaupäevast möödus küll veel tuuseldamise, koristamise ja muu taolise tähe all.
Vahepeal sai koristustöödest kopa ette, siis sai jälle penid rihma otsa pandud ja jõulujalutuskäigule mindud :) Nüüdseks on mitusetu korda käidud ka, penid käitusid suht mõistlikult juba, algul oli pisut ähh-puhh vedamist rihma otsas, natuke aega hiljem juba päris mõistlikud. Kondasime lähikonnas ringi, jõudsime mere äärde. Aga oh üllatust, randa täna ei olnudki, lained käisid kõrgelt, liivariba oli puhta kadunud.

Siin mere ääres on loodus puhta roheline, tee äärne paju arvab, et on juba kevad ja pajuutud juba olemas.

Koertega jalutuskäik tehtud, sai pisut edasi toimetatud. Hoolimata esialgsest mõttest, et kuuske tuppa pole vaja, see kuusk ikka trügis tuppa. Eks siis sai ka dekoreeritud ka.  Nüüd jõulud võivad tulla :)

Päris mitu aastat pole kuuske tuppa toonud, päris jõulutunne tuli kohe :)

Kõigile ilusaid jõule!

Aaviku tegemised

Jupp aega eelmisest postitusest, ega eriti arvutis polegi aega ega ka tahtmist nii palju istuda.
Aed on jäänud suhteliselt hooletusse, esiteks on valget ja vaba aega vaid nädalavahetustel, samas on olnud ilm kogu aeg märg, kas sajab või lihtsalt vettinud, nii et aeda ei tõmbagi.
Novembri keskel on kahel kaastöötajal ülepäevase vahega sünnipäevad, tahtsin mingi kimbukese teha. Vaatasin siis hommikuvalguses aias ringi, enamus taimi juba sügiseselt närtsinud, kuid siis tekkis idee teha pisikesed kimbukesed roosade lumemarjadega ja roheliseks juurde marana oksakesed. Tundus, et saajatele meeldis, väike, aga armas :)
Paar nädalat tagasi sai nüüdseks õuepeni staatusega Mikule varjualune tehtud, et pisut tuule ja vihmavarju oleks. Sai tehtud selline kergehitus, et kevadel paremate ilmadega uuesti lihtsalt lammutatav oleks. Loomulikult on kõik materjalid kas taaskasutus või siis jääkidest...vanad kasvuhoone plastikseinad laeks ja tagaseinaks, kuurinurgast leitud OSB plaadi tükid külgedeks, paari kruviga kinni ja täitsa olemas.

Laupäevaks lubati küll ilusat ilma, ehk siis ilma vihmata, aga tutkit, ikka sadas. Ehkki näitas vahepeal ka päikest, oli ikka väga märg... Seega sai ette võetud pigem tubased tööd, ehk siis ikka elu sisseseadmine. Seekord võtsin ette vannitoa, kus vahetasin riiuli ja korraldasin korraliku pesemise. Igal juhul sai nagu pisut ruumi juurde ja omasemaks ka. Vana riiul seisis põrandal, aga vannitoa põrandaküte on paigaldatud kummaliselt, niiet peaaegu seinani välja, nüüd kui riiulit põrandal enam pole, saab ka selle osa kätte, mis riiuli alla jäi enne.

Täna siiski otsustasin, et teen koertega pisikesed tiirud. R ei viitsinud tulla, kahe hullu koeraga korraga minna ei saanud. Esimeseks võtsin kaasa Miku, tuuritasime siin ja seal võsa vahel. Miku käitus muidugi nagu kevadine vasikas, igal juhul sain läbimärjaks läbi põõsaste ja padriku trügides :)
Metsa vahel leidsin ühe huvitava puu, tükk aega tunnistasin, kas see on nüüd kuusk või mänd... Alt nagu kuusk, üleval männioksad, et mis mõttes?

Pilt pole suurem asi, eelmine telefon tegi paremaid pilte, pealegi oli valgus nii ja naa...
Miku muidugi kiunus, kui pilti üritasin teha, tema jaoks mingi mõttetu paus ja ei mingit tegevust :)
Surfasime siis võsa vahel edasi, põõsaste järgi otsustades on meil igatahes kevad:

Põõsastel igatahes suured pungad... Aias pärast avastasin, et ka ühel roosil õienupud peal...

Mikuga koju jõudnud, puhkasin pisut, siis võtsin teise peni rihma otsa. Malati käitus pisut viisakamalt, aga ka temal läks metsas suurest erakordsest jalutuskäigust kõht lahti lausa :). Temaga sai pisut väiksem tiir tehtud, pealegi hakkas jälle sadama.
Pärast olin ka ise päris kutu peale kaht metsaringi mööda mättaid ja põõsaid "hullude" koertega.

Aga see "kodukaunistamine" on ikka päris aegaviitev, aega juba kulunud palju, aga ikka veel pole jõudnud isegi kolitud kraamigi lahti pakkida. Põhjus ka muidugi selles, et osaliselt pole asjad veel paika läinud ja on veel selgusetu, kuhu mis ja kuidas. Eks seda tegutsemisaega ka napib, õhtuti  vahel ei jaksagi ja nädalavahetus kaob kiirelt käest. Aga eks aeg annab arutust ja saavad asjad omale koha.