pühapäev, 10. november 2019

November aias

Juba ongi novembrist  pea 1/3 viuhti mööda saanud, aed on kohati selline luitunud ja närbunud, puud-põõsad lehetud, kuid siiski leidub ikka veel ka erksamad värve. Üks, kes ei raatsi oma sügisvärvides kuuest loobuda, on tulbipuu.



Ning endiselt on väsimatu õitseja omapärane leeklill Blind Lion. Varred on küll juba pisut kaldu ja upakil, kuid õiekobarad endiselt värske välimusega 😊. Õitseb juba oma 4-5 kuud.


Ka valge õiega suurelehine hortensia on endiselt tegus. Osa lehti on värvunud sügiseselt, kuid samas lehtede vahel alles rohekasvalged äsja puhkenud õied.



Ei saa üle ega ümber roosidest... Nii mõnigi näeb välja täiesti suvine ja teeb järjest uusi õisi .





Rhapsody in Blue on hulluks läinud, vähe sellest, et õitseb endiselt, on tema õisi keeruline pildistada, sest pildil olevad õied on minule ülepea kõrgusel, kusagil 2 m kanti.


Mõni roos on küll kaotanud juba oma lehed, kuid see ei taksita õitsemist.

 
 Ka salvei on rõõmsalt värske  😊.


Viinamarjad jäidki korjamata, sest endiselt väga hapud, söögikõlbulikuks ei saanudki 😞. Võrgu võtsin ära, ehk lähevad lindudele loosi...



Järjekordsed väsimatud õitsejad. Nende nõgestega on nii ja naa mul, aegajalt luban kõik välja rohida, aga saavad järjekordselt andeks, kui muidu värvivaesemal ajal oma kirjude lehtede ja lakkamatu õitsemisega jälle pilku püüavad ja ilmet annavad.


See ka üks paras umbrohi on, aga mingil põhjusel mulle sümpaatne, üks põhjus muidugi ka korduvõitsemine.


Astrid ka endiselt kenasti värvilised


See koht vajab veel korralikku puhastamist, leidub siin veel ohtralt praeguseks küll närbunud naati, kui ka liialdama hakanud füüsalit. Algus on juba tehtud, peenrataimedele selga kasvanud sirelit sai ohjeldatud, välja ilmus sirelivõsast bergeenia, pojeng ja hosta.



Tundub, et pikk soe sügis mõjub nagu uus kevad. Mahoonia on ka otsustanud uuesti õied avada. Õiealgeid on rohkemgi ja kui nüüd lubab plusskraade jupiks ajaks, siis võib siingi korduvõitsemist näha.


Mikrobiootal samasugused pungakesed nagu kevadel.


Magesõstar on lehed juba ammu maha visanud, nüüd ajab hoolega uusi pungi, endal vettinud marjad alles põõsas.


 Ning muru endiselt roheline, hakka või niitma ja värve jagub ka taustale. Õnneks pole meid veel lume ega ka eriti külmakraadidega õnnistatud.


Viietine akeebia, mis peaks olema külmaõrn, püsib endiselt peaaegu suviselt roheline. Natuke nagu oleks lahjemaks jäänud. Tegelikult tahaksin ta kuhugi mujale istutada, sest varjab soojendavat päikest meie kaktusele.Kahtlustan, et kaktuse niru välimus ja vähene õitsemine viimastel aastatel on paljustki just valguse puudusest. Üks vohav kibuvitsaks läinud roos sai juba küll välja katkutud (oli paremal pool akeebiat), eks näis, mida kaktus tuleval suvel sellest arvab. Samas see koht tundub akeebiale sobivat, seega otsust raske teha.


Nende kahe järgmise pildiga tahaks tähelepanu juhtida hulluks läinud roosidele. Sel pildil on hoolega vaatamisel näha, et tavalised pargiroosid on kasvatanud lausa 3 meetriseid võrseid (üks pildil otsaga vasakul oleva puu võra ülemiste okste taustal).


Ja siin pildil vasakul hüpermõõtu kasvanud inglise roos Rhapsody in Blue, osa võrseid üle 2 meetri. Kirjelduste järgi peaks see põõsasroos kasvama heades tingimustes 120-150 cm kõrguseks, tuleb välja, et sel aastal olid vist ülihead tingimused 😂. Pikkuse viskamine algas peale esimest õitsemist.
Teine 'hull' on pildil pisut keskkohast paremal, tema on Alchymist. Roniroosina on selline kõrgus küll täiesti normaalne, väljaarvatud see, et pea kakskolmandikku kasvu on sel aastal. Tema taltsutamine ja toestamine on number omaette, sest pole suutnud välja mõelda õigeid tugesid. Maasse torgata tema juures midagi ei saa, sest suured kivid igal pool vastas, ainult maa peale toetamisest ei piisa, sest meie tuultega on toed kohe kusagil paigast ära teises kohas ja mitte nii kui peaks.


Majaesine okaspuuala läbis noorenduskuuri ja stiilimuutuse, ise olen juba peaaegu rahul. Okaspuuala terav nurk, mis otse aknasse sihtis, sai ümaraks vormitud. Mulda ei ole raatsinud veel peale panna sinna, kuhu hiljem muru peaks kasvama, sest see liivasegune kraam sobiks hästi näiteks kukeharjadele või teistele alpitaimedele pottidesse, plaan oleks uuendada pottides olevaid kooslusi, aga plaanist edasi pole jõudnud.


Pisike ümaravormiline kuusk (nimi ei tule praegu meelde) vasakul hakkab oma ümarat vormi jälle taastama. Eelmise aasta põud tegi talle vist liiga, oli üsna kuivanud keskelt ja nägi suhteliselt rääbakas välja. Kahetipulise Conica ja kirju kadaka vahel sai üks kirju kadakas maha võetud, oli teisel kuivanud oksi ja lisaks kasvas Conicasse sisse. Loodan, et ehk kanadalane ka taastub mingil määral, vähemalt saab jõulutulesid ilma suurema trügimiseta paigaldada 😃. Paremal olevad pargiroosid olid ka käest läinud, osa ligi 4-5 meetriste susarapusaratega, sai kõvasti lõikuspidu peetud. Mõte on sealt need üldse välja rookida ja lisada hoopis veel mõningad pehmemate okastega tegelased ehk okaspuud. Peale kadaka eemaldamist ärkas erksamale elule enne varju jäänud mikrobioota, lisandus üks roomav kadakalaps 'Blue Carpet'.


Pildid on tehtud reedel, 8.novembri ennelõunal. Pärast oli muid tarvilikke tegevusi, nagu näiteks autole talvepapude paigaldamine, seega õue rohkem ei jõudnudki, nüüd ju hakkab nii varakult hämarduma.
Laupäeval see-eest tuli tuju just õues askeldada ja üsna edukalt, päris mitu siiani tegemata asja sai nimekirjast maha tõmmata. Möllasin tiigi ääres, kus lepavõsa oli peale tungimas - sai siis üleliigsed maha saetud või kaksatud kääridega. Viskasin viimased tomatipotid kasvuhoonest välja ja tühjaks - enne oli kahju, taimed ilusad ja uuesti õitsemas, too või tuppa kasvama, aga kuna ruumi ei ole, siis ikka komposti. Korjasin tööriistu kokku ja varju alla, ilmselt suuremaid kaevamisi ja rohimisi selle aasta numbris ette ei tule 😏.
Tänane päev oli märg ja vihmane, õue ei meelitanud. Sai toimetatud tubaste asjadega. Duširuumi remont ka vaikselt edeneb, põrandaalune tegevus on nüüdseks R. poolt betooniga kinni müüritud. Nüüd peab töö asjatundjale üle andma, kes aitab põrandakütte paigaldada ja plaadid paika siluda. Siis veel dušinurk kokku monteerida ja peakski jälle saunamõnusid nautida saama.

pühapäev, 20. oktoober 2019

Kirev oktoobrinädal

Möödunud nädal oli parasjagu kirju ja sisaldas nii planeerituid kui ka ootamatuid tegemisi.
Esmapäevane hall ja vihmane ilm õue ei kutsunud, seega võtsin vahelduseks ette koristamise majas, mis lõppematu remondi ja poriste käpa-ja jalajälgede tõttu kipub tolmuseks ja räpaseks muutuma. Ehkki koristamine oleks küll meeldivam, kui loomulikku valgust rohkem, kuid see ju praegu tähendaks ilusat ilma ja siis pigem õuetööd meeles. Aga valida polnud midagi ja päevavalgust vähevõitu vastu maad toetuvate pilvede tõttu, nii sai isegi toas tuled põlema pandud keset päist päeva.
Teisipäev tõi ootamatuid uudiseid ja väljakutseid. Esiteks sain teate et olen valitud neljapäeval toimuvale praktikajuhendajate koolitusele - valitud seepärast, et koolitus puhta tasuta pakutud 😄.
Väljakutseks sai sõbranna küsimus, et tal 10 klassi neiu on oma matemaatikaga hädas ja kas mina saaksin teda õpetada. Vastasin talle, et matemaatika koha pealt jään vastuse võlgu, 35 aastat tagasi olin kõva tegija ja hullult meeldis, aga nüüdseks olen paraku ju enamuse ära unustanud ja ei oska isegi arvata, kas suudaksin õpetada, peaks vist ise enne õppima ja meelde tuletama. Eks siis tulid mulle õhtul külla, õpik kaasas ja siis selgus, et tegemist on ruutvõrratuste lahendamisega. Mina vaatasin neid ülesandeid nagu vasikas uut aiaväravat ja olen mingil põhjusel üsna veendunud, et minu ajal kooliprogrammis selliseid asju polnudki (ruutvõrrandid küll, aga võrratused..), igal juhul midagi tuttavat küll ei meenunud. Ja pidin neiule ausalt tunnistama, et mina teda aidata ei saa, täitsa tühi koht sellel kohal. Õnneks ma ju ka ei lubanud, et aitan, seega loodan, et sel päeval väga suurt pettumust neiul polnud.
Aga endal jäi kripeldama ja kui külalised lahkunud olid, siis hakkasin interneti abil uurima, millega tegemist ja kuidas asi käib. Sain endale selgeks tehtud, mida peab arvestama ja mis on vajalik teada ülesannete lahendamiseks. Siis lahendasin poole ööni hasartselt ülesandeid 😰. Ja jätkasin hommikul... Kokku nii 15 lehekülge ja üle 40ne ülesande, siis olin alles veendunud, et oskan nüüd küll. Kolmapäeva õhtul siis kordasime kokkusaamist ja püüdsin siis neiule ka selgitada, mida ma välja olin uurinud ja mille abil ning kuidas neid ülesandeid saab lahendada. Tundus, et oli abiks küll seekord, vähemalt väitis neiu, et sai palju targemaks ja eile kuulsin, et ta oli saanud ka oma matemaatika hinde paremaks parandatud. Mul endal oli ka väga hea tunne, esiteks sain kedagi aidata ja teiseks õppisin ise uusi asju. Nii siis üks õhtu õppimiseks ja teine õpetamiseks. Igatahes oli parasjagu põnev, vähemalt minu jaoks, eks nii mõnigi vast ei saa aru, mis matemaatikas põnevat on, aga eks igaühele oma 😤.
Kui teoreetliste teadmiste jaoks olid õhtud, siis päevad olid õue jaoks. Teisipäev ja kolmapäev olid õnneks ilma vihmata, sai ette võetud ühe pargirooside pusa harutamine ja välja kaevamine. Päris ära ei raatsinud ka visata, ühe suure juurikapusa tarisin teise kohta, nö heinamaasse kivide vahele, las ta seal siis laamendab, teise juurika andsin sõbrannale, ehk on tarbeks. Seal, kus need pargikad kasvasid, on nüüd aia kõige umbrohuvabam ala, sest kaevusin üsna sügavale ja puistasin hoolega, lisaks sain kärutäie kive maa seest. Meil seda kivipuru ikka jätkub, vaid suuremad said välja korjatud, sest ega kõiki ka ei saa, maapind võib nii jupp madalamaks jääda 😌. Eile istutasin sinna kolm tumedalehelist veigelat, Nana Purpurea.
Neljapäevane päev kulus põhiliselt koolitusele, päris tore oli ajusid tuulutada, teiste inimestega suhelda ja ühtteist uut ja huvitavat kõrva taha panna. Kuna koolituse korraldaja on Räpina Aianduskool, siis kõik 'õppurid' on aednikud, kes pargis, kes aias, kes aiandis. Seega ka ühist keelt...
Teine koolituspäev on veel tulemas, novembris.
Pärast koolitust oli emaga poe ja raamatukoguring. Tavaliselt ise raamatuid eriti ei võta, koduski neod küll ja küll, aga jäi üks raamat silma ja siis tuli meelde, et tahtsin uurida ja lugeda lasteraamatuid pokudest. Eks üks peamine põhjus on, et Edgar Valter on mulle alati muljet avaldanud ja meeldinud. Ja nii siis lahkusin mina raamatukogust kahe raamatuga, Pokulood ja Pokuraamat, täitsa paras lugemine ja pildid siin metsas elades 😄.
Kuna neljapäeval jäi koolituse tõttu ehitusmaterjalide shoppamiseks liiga hiline aeg, siis parandasin selle vea reedel. FBs leiab ikka igasugu asju... Mul nimelt idee uuendada teisele korrusele viivat treppi, millel astmed praegu värvitud soome papiga kaetud. Nuputasin tükk aega, mida sellega teha ja tundus parim kate vahetada laminaatparketi vastu. Siis selgus, et mul oleks vaja tavapärasest laiemat parketti, sest keerukohal astmed pisut üle 30 cm. Teadsin, et sellist on olemas, esiku põrandki sellisega kaetud, kuid tundub, et pole vist eriti populaarne ja saadavus olematu. Lisaks tahtsin pigem heledamat, see kitsuke trepikoridor niigi pimedavõitu. Ja ootamatult leidsin siis FBs, et keegi müüb selliseid jääke ja poolmuidu. Seega reedel võtsin ette ja tõin ära, parkett on uus ja pakendis, üks pakk anti mulle suisa muidu ja lõppkokkuvõttes maksin umbes 9 m2 eest 20 €. Siis veel mõned liistud Puumarketist, kus ka parimad hinnad puitmaterjalidele ning veel nipetnäpet. Ja veel 6 kotti mulda soodushinnaga mulda varuks uuest Espakist Keilas.
Eile sai veel pisut aias toimetatud, veidi umbrohtu isegi eemaldatud ja mõned taimed istutatud. Õnneks hakkab potsikute rivi otsa saama, mõnele veel tuleb koht välja mõelda või siis ette valmistada.
Tänane päev valmistas pettumuse, sest keset päeva hakkas jälle sadama. Hommikul tegime järjekordse treti ehituspoodi. Seekord tagasisõit pisut ekstreemne, sest ostetud plaatide tõttu ei saanud tagaluuki kinni ja nii sai 15 km 'ületõstetud tagaotsaga' sõidetud. Muud polnud midagi, aga mul hakkas tagaistmel pisut jahe 😃.
Ja siis õueriided selga... Sain jälle paar potsikut tühjaks ja taimed mulda. Siis väike fototuur. Ning siis hakkas tibutama, korjasin kähku enamvähem tahenenud pesu nöörilt ja viisin tuppa. Kuigi korraks tundus, et ilm paraneb, siis viivu pärast hakkas veel rohkem sadama ja sajab siiani.
Pilte tegin põhiliselt roosidest, mis tänasel 20ndal oktoobrikuu päeval näevad välja nii õrnad ja värsked nagu oleks alles suvi.














Tiik on jälle ääreni vett täis, luik on kummuli, aga kätte teda sealt keeruline saada 😉. Tiigiümbruse korrastamiseni ehk jõuan järgmisel aastal...


Ja Aalu tunneb end mõnusalt igas asendis, eriti muidugi siis, kui kaminatuli veel soojendab 😍.


 Ja ongi käes aeg Aalust eeskuju võtta...

laupäev, 12. oktoober 2019

Sügismõtted

Sügis ei ole mul just lemmik aastaaeg. Kui kevadel tekivad sellised alguse ja ootusärevuse emotsioonid koos tahtmisega tegutsema hakata, siis sügisel on  pidevalt selline lõpetamise või lõppemise tunne, mis tekitab ka  pisut kurvameelsust ja tahte puudust. Teha oleks ju küll ja küll, kuid siiski see sisemine mina leiab alalõpmata mingeid vabandusi ja ettekäändeid mitte tegemiseks. Ega õuetöid selline jahe, rõske ning märg keskkond ka eriti soosi. Terve see nädal on sadanud pea iga päev, kuivem oli vaid neljapäeval, kuid siis olid kokku lepitud ja planeeritud tegemised kodust eemal.
Eile tegelesin suhteliselt mõttetu tegevusega, nimelt püüdsin põranda lõhkumisega kaasnenud tolmukihti vähendada sauna eesruumis. Mõttetu tegevus seetõttu, et pisut tolmutamisetööd on veel teha, aga mulle hakkas see pardak seal ajudele käima. Nagu öeldakse, et tagantjärgi tarkus on ainuke täppisteadus, siis just tegin seda, mida oleks pidanud enne tolmutamise algust tegema, nimelt sai suure hurraaga remonttöödega alustatud ilma, et oleks asju ja rätikuid jne. saunaruumist ära korjanud. Seega oskab vast igaüks ette kujutada, millised need asjad nüüd välja näevad... Väga põhjalikku koristust veel ette siiski ei võtnud, aga lagedamaks ja puhtamaks sai küll.
Täna ikka korra panin nö õueriided selga, aga ega tegudeni ei jõudnudki, ainult pisut kooserdasin ringi ja püüdsin sügisvärve pilti, samal ajal turvafirma tehnikut seadme hoolduseks oodates. Üle õue tatsudes tundsin, kuidas maapind lausa lirtsub. Kuna õhk on nii niiske, siis need kuivemad momendid ja isegi tugev tuul ei suuda enam midagi kuivatada. Ja pärast jäingi tuppa, sest väljas hakkas järjekordselt tibutama. Nüüd õhtul on hooti väga tugev sadu olnud, seega homme ilmselt jälle lirtsub igal pool.
Sellegi poolest oli tänane ilm suhteliselt hele ja vahepeal näitas end päikegi. Mõned roosid on alles pungas või siis äsja õitsele puhkenud (jälle). Näiteks nagu see imeilus sametpunane (nime muidugi juba suutsin mälust pühkida...)


 Samas enamus hostad on juba kas kollased või siis mõned üsna lääbakil.


 Astrid ja krüsanteemid õitsevad



 See aster on arusaamatut värvi, sest õied on nii helelillad kui lausa valged samal varrel.


 Floks Blind Lion püsib juba pikemat aega muutumatuna ehk õitsvana, oma poolteist kuud juba.


Hübriidülane on värskendav oma puhta valge värviga.


 Hortensiad on küll vihmast veidi pekstud, aga õitsevad vapralt.


 Männaskanep on põhimõtteliselt ära õitsenud, kuid näeb endiselt dekoratiivne välja. Üks vähestest kõrgetest taimedest, mis meil püstiasendi säilitab 😃


 Huvitav on kämmalvahtrate värv - see siin on kollaseks värvunud,


aga see siin (tagaplaanil) on erkpunane.


Roostavad hortensiad embavad kiigeposti, lehed juba kolletuvad, aga õied püsivad.


Lumimari on nagu roosakasvalgeid suhkrukomme täis.


See kord õnnestus kollase marana õievärv peaaegu pildile saada, tegelikkus on siiki veel kriipsuke kollasem, aga kuidagi ei taha jäädvustuda.


Tulbipuu küll sel aastal õisi ei näidanud, aga praegu värvub silmailuks kollasemaks. 


Ja veel roose


Nelgiõieline roos


Püüdsin pildile värve...




Kitseenelas on edevalt roosaks muutunud 😍


Heleeniumid ka veel säravad kollaselt ja pea terve peenar on varemerohtu täis kasvanud, sest Kesse Kaevab on kogu aeg kusagil mujal.


Tammepuu alt vaadates on ka taustal erinevaid värve. See tamm sai istutatud 15 aastat tagasi pooleteistmeetrise vitsakesena ja nüüdseks sääraseks suureks ja uhkeks kasvanud.


Okaspuuala välimus on kõvasti muutunud ja ilmselt muutub veelgi, aga millal, teab vaid Kesse 😃.


Juba poolteist kuud kestnud remondi tõttu sauna pesuruumis pole sama kaua sauna teinud, kus sa seal tolmu sees ikka saunatad. Juba tekkinud harjumuse tõttu on iganädalase laupäevase saunaõhtu ärajäämine ka kuidagi häiriv, ikka päris mõnus oleks konte kuumutada. Aga küll see ükspäev jälle võimalik on.
Niisiis tulekski vist hoopis katusel trummeldava vihmamuusika saatel teki alla pugeda tänaseks 😍