esmaspäev, 8. oktoober 2018

Oktoobri pildid


Oktoober jõudis sujuvalt kätte, juba esimene nädalgi möödas. Ega jällegi nädala sees midagi erilist ei jõudnud teha, eks oma aja võtsid töökohustused ja igapäevased toimingud nagu esmaspäeval juuksur, poeskäigud, söögitegemised ja muud nipet-näpet.
Nii mõnelgi päeval jõudsin koju alles pimedas, nii et ega õue ei jõudnudki.
Nädalavahetuse ilm väga ei hellitanud, st. eriti õue ei kippunud, sest nii laupäeval kui ka pühapäeval sadas korduvalt, nii et tegevusi oli soovitav teha pigem katuse all.
Laupäeva pärastlõunal oli vihmal vähemalt paus, siis hiilisin pisut aias ringi ja püüdsin pildile õitsejaid ja värve.
Eriti värviline pilt on just müügiplatsil, kus pisikesed puud ja põõsad on omandanud kaunid sügisvärvid ja pilt on vaat rohkemgi värviline, kui suvel.




Peenardes, mis küll sel aastal ikka totaalselt hooldamata, leiab siiski ka õitsejaid. Osa neist sügisesed nagu peabki, aga on ka korduvõitsejaid, mis tegelikult praegu vast ei peaks õitsema.

Floksid üksikud veel õitsevad, pisut rikkalikumalt näitab end 'Creme de la menthe'.










Astrid on ka kenad värvilised, õitsevad juba päris pikalt. Neid võiks lausa rohkem olla, et ka sügisel peenras värvi oleks.











Osa hortensiaid kasvab pea metsaserval, samas on päris ilus selline piirnev hekilaadne, veel õitsevad ka kenasti.










Kusagilt lugesin, et paljud kardavad aias kollast värvi... Minu meelest on kollane vägagi ilus ja kollaste õitega taimi näeks meelsasti rohkemgi oma aias.











Draakoniplika vaatab ka, kuidas sügis taimedele sügist värvi pintseldab.










Mõned roosid ka veel pingutavad, sel roosil on huvitavad kobaras õied, pildil on muidugi näha, et lausa tilguvad äsja sadanud vihmast. Aga ilusad on ikkagi :).









Samas leidsin aiast omamoodi üllatajad, see tähendab, et tegelikult peaksid nad õitsema ikka kevadepoole, aga nii mõnigi taim on sel aastal läinud teisele ringile.

Minu meelest peaks see olema mingi lauk, nime ma võhikuna siiski ei tea.








Kukekannus on hakanud teist korda õitsema. Kuu-poolteist tagasi peenart rohides lõikasin äraõitsenud õievarred maha ja ju siis leidsid jõudu uued kasvatada. Kui nüüd järgmine nädal lubatud soojem ilm ka peaks tulema, siis avanevad ilmselt ka teised õisikud. Pildil õitseja pisut viltu nurga all, sest oli ikka päris vettinud sest vihmast.











Need nõgesed mulle nii väga ei sümpatiseeri, aga samas praegu näevad päris ilusad välja ja on ka õisi näha - päris ilus värviline kompositsioon.

























Hostadega toimuvad eriti põnevad asjad. Osad on juba sügiseks valmistuvad, lehed kolletuvad, samas annavad kena kollast värvi aeda.









Ühel hostal avastasin, et on tekkinud sellised lehed, mis välimuselt meenutavad kalla õit, päris huvitav tähelepanek  :)












Samas, kui osa hostasid end juba sügiseselt surema sätivad, on kõrval keegi, kes arvab, et alles paras aeg õitseda ja ka lehed ei ilmuta ühtegi märki, et peaks nagu sügiseks valmistuma.







Tumedate lehtedega iluõunapuul on isegi mingid 'pabulad' sel aastal. Eks need pabuladki ole pigem dekoratiivsed, muidu tumepunaste lehtedega puuke on juba ise ka piisavalt atraktiivne. Muidu meie aias ei olnud sel aastal nn õunaaastat. Ainuke õunapuu viskas õunad maha, suureks need ei jõudnudki kasvada ja ainult herilastel oli pidu. Kompenseerimaks õunapuude vähesust, sai sel aastal soetatud Võhma laadalt üks sammasõunapuu 'Kanadski', näis, mis nägu ta järgmine aasta näitab.







Ahtilt kingituseks saadud luuderohi tunneb end puujuure varjus turvaliselt, kenasti kikkis ja läikiv. Loodan, et see koht talle meeldib ja ta rõõmustab mind ka järgnevatel aastatel.











Punase tüvega vaher (nimetust ei tea) näitab end ka sügisvärvides. Sellest võib ka millalgi kujuneda üsnagi dekoratiivne põõsas (puu?).










Tiigis on jälle vett, mitte küll ääreni täis nagu eelmisel aastal, aga üle poole juba küll. Kui sügisel veel palju vihma tuleb, võib veetase veelgi tõusta.












Tiikide juures on üks 'kolekoht'. Tegelikult mitte päris üks, vaid kogu tiikide ümbrus... Taimed on ettenähtud alast võimsalt välja trüginud ja kasvavad seal, kus nemad tahavad. See padrik pildil peaks olema pigem puhas killustikutee, aga paraku näeb välja nagu peenraaala. Eks pean selle järgmine aasta ikka käsile võtma, muidu ei saagi ümber tiikide varsti käia ilma matšeetat kasutamata.









Hiina siidpöörisel on nummid roosaka varjundiga õied, pilt ei ole muidugi päris see, mida silmaga näeb.











Pöörise tuust on ise pisut laialivalgunud, ilmselt on põhjus ikka see vihm, mis õied raskeks teeb.










Laupäeval olid kitsed pea pool päeva meie õue peal, ilmselt tunnevad end siin turvaliselt, hoolimata koertest. Aga ega need koeradki neist suurt välja tee, ju siis on kitsed ka omaks tunnistatud. Ilmselt ümbruskonnas toimuvate lageraietega tundub meie krundil hea ja rahulik olla, sest ega see kolmene kitsenäitsikute kamp lihtsalt läbi ei jalutanud, vaid veetis suurema osa päevast metsaserval. Pildil on hoolega vaadates näha nii paremal ja vasakul kitsede lamamisjäljed. Sai korduvalt ka tõtt vaadatud, ehkki kaugelt. Hiljem käisin kontrollimas, et ega isuga matsutatud ei ole liiliaid, aga õnneks mitte, vist ikka rohtu.




Ukse juures suures potis on põõsas, avastasin seal eile ka valged pihlakamoodi marjad küljest.









Aga muidu saigi tegeletud katusealuste töödega, täna pisut tubaseid koristustöid ja mõlemal päeval kuuri koristamise ja tuunimisega. Kuur on suur ja tööd seal palju, enne kui selgust saab, mis on kasutatav ja mis kolu ja asjad ornungisse seatud saab. Täna mõtlesin, et miks küll jälle peab tööle minema homme, just sain hoo sisse ja käe soojaks.
Ahjaa, Malatile tuleb ka uus kinnisvara, st kuut, mis on ehitatud kuuri sisse. Poolikust kuudist pildid on, aga esimene ehitamine lõppes huvitavalt, et kuut oli küll valmis, aga ust ei olnud :). See sai ka alles täna sisse lõigatud, kui parajasti vihma ei sadanud.

laupäev, 8. september 2018

Täna aias

Terve see nädal on olnud hull töönädal, aga siiski ei ole pea ühelgi päeval suutnud teha nn ületunde, sest ilm ju ilus ja aed ootab 😊. Olin sel nädalal vilets perenaine, söögitegemiseks aega ei raisanud, õnneks pole ka enam väikseid lapsi, kellele tingimata peaks süüa tegema, täiskasvanud inimesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad 😉. Nii siis kohe töölt koju jõudes riided vahetada ja 'mänguasjad' kaasa ja peenrasse. Reedel ikkagi läks pisut kauem tööl, sest nädalavahetuseks oli siiski vaja nö puhas südametunnistus saavutada ja üks töö ikka lõpetada. Aga ka siis jõudis enne hämaruse saabumist pisut peenras kaevata.

Aga mis pikka juttu ikka, parem tänane pildiseeria, mis hetkel aias põnevat toimub...
Roosid õitsevad, eriti need, millel olen jõudnud ära õitsenud õied ära lõigata:
'Rhapsody in Blue:


Isehakanud peiulilled, rohututid ei ole umbrohi, kahtlustan, et see on lõhnhein.


Laternad leegitsevad



Hortensiad on uhkes õierüüs



Paar kobarat viinamarju on ka valminud


Ja ikka roos, sellise huvitava õiepuhmaga


Marani õied on tegelikult kollased, miskil põhjusel jäävad pildile peaaegu valgena


Tiigi ääres õitseb kilpkonnalill?


Kilega tiigis vesi alles, vesiroos kasvatab praegu lehti, õitses juba jupp aega tagasi


Suurem tiik on naturaalne, see tähendab ei ole kiletatud, seega vett seal endiselt ei ole, aga kaldataimed kasvavad mühinal


See üks rohimisprojekt, ega seal peale umbrohu suurt midagi ei kasvanud. Ahjaa, põhilise platsi haldas jõgi-ristirohi, mis komposti läks.


Aga siin, peenra teises pooles, tundub ühtkomateist huvitavat veel olevat


Draakon valvab:


Elulõng ikka õitseb veel


Hortensia - mingil hetkel tundus, et 'kutu', aga nüüd kasvatab usinalt lehti/varsi


Vesikanep õitseb


Ja veel üks roos - õieilu... no on ju perfektne 😃


esmaspäev, 3. september 2018

Ehitame maja ja juurime välja

Eelmisel nädalal jälle aeda eriti ei jõudnud, kas jõudsin koju liiga hilja, oli muud tegemist või oli väljas liiga märg. Reede õhtul pisut nokkisin peenras, aga aia jaoks jäänud tunnikesega enne hämardumist midagi erilist ei jõudnud.
Laupäeval saabus järjekordne suurte inimeste lego, seekord uus majake Mihklile. Eelmisel aastal sai sügisvihmade saabudes kiiruga kokku klopsitud lihtne varjualune, aga see jättis talvel ikka pisut soovida ja Jätsin majakese kokkupaneku meesterahvale mängida, pärastlõunaks oli majake valmis, kassi poolt inspekteeritud ja ka Miku tundub üsna õnnelik olevat.



Esimesel pildil siis esimene 'häda' varjualune:












Ja teisel siis poseerib Mihkel oma uue maja ees ☺


Endal oli kindel kavatsus jätkata eelmisel õhtul pooleli jäänud tegevust, st. rohimist, aga siis jäi silma midagi muud või pigem sama tegevus, aga pisut teine projekt.


Nimelt märkasin, et enamuse peenrast vallutanud jõgi-ristirohi on lisaks invasiivsusele ka korralikult 'roostetama' hakanud. Tema välja katkumine oli pigem tulevikuplaanis, kuid mulle ei meeldinud mõte, et ta seda 'roostet' võiks levitada. Ütleks, et pea 2 nädalaga oli mõningatest roostetäppidest saanud juba punakas varjund ja seega ei kannatanud enam oodata. Ise küsis...






Varustasin end labida, hangu ja veel mõne vajaliku riistapuuga ja hakkasin pihta. Õhtuks sain vähemalt taimed kätte, nüüd jääb veel uuesti maa läbi sonkida, et maasse jäänud juurepuntrad ja risoomid ka välja korjata. Kokku sain kuskil 7-8 korralikku kärutäit, viisin need lõkkeasemele, sest neid roostes asju ei tahtnud isegi komposti väljakule viia. Ilm oli soe, see va paganate juurikate kitkumine ka päris kooralik füüsiline töö nii, et vahepeal higi tilkus sõna otseses mõttes.
Natuke jõudsin ka mujalt rohida, aiatee praod puhtaks võililledest, teelehest, rohust ja eitea millest veel. Elulõnga alt leidsin sinna peitunud hortensia, välja ilmus viirpuu (vist) ja ega seal rohitud ja kaevatud alal rohkem kultuurtaimi ei olnudki näha. Mullast leidsin mõned korvid, kus ilmselt olnud mingid sibulikud, aga nendes korvides küll enam midagi ei olnud, mõned sibulad leidsin suvalistest kohtadest. Kui õieti mäletan, olid seal mingid nartsissid, eks topin kuhugi mulda tagasi need hiljem.




Aga kui ma alles kuu aega tagasi kuulutasin, et aed on suur, aga ühtegi kohta, kuhu istutada, ei ole, siis nüüd tekib seda kohe hoogsalt juurde. Vahel naeran iseennast, et mind ei saa rohima üldse panna, sest mul läheb palju aega ja pärast vaid must muld järel ☺Mis teha, aga ehk aeg õpetab ka perfektsionisti ringi.
Aga ausalt, ühtegi mõistlikku taime seal platsil polnud, ilmselt see ristirohi oli kas kõik lämmatanud  ja ära tapnud või siis ei olnudki sinna midagi eriti istutatud.

Roomasin seal peenras ligi kella 8ni, aga siis sai küll ja pealegi ootas saun. Tegelikult oli mõte eile kirja panna, aga lihtsalt ei jaksanud enam isegi klahve klõbistada.
Täna tahtsin juba hommikul jätkata eile alustatud, aga sellele mõttele tõmbas kriipsu peale sadama hakanud vihm ja siis ei tahtnud eriti märjas mullas sonkida. Seega sai rohkem tubastele tegevustele rõhku pandud või täpsemalt kuuris askeldatud ja mehiste mänguasjadega (nagu saag ja drell) mängitud, sest ka sedasorti projekte on ootamas kohe palju-palju.

Vahepeal läks kere heledaks, sai siis kähku süüa tehtud ja ka kõht täis söödud. Selleks ajaks tundus õu juba piisavalt tahenenud olevat ja suundusin otsustavalt peenrasse.

Igal juhul täna jõudsin siis nii kaugele, et leidsin ka ühed floksid umbrohu seest ja mingid astrid ka. Mis seal teisel pool rohimata alas on, on siiani veel mõistatus.











Mingil hetkel koerad hakkasid hirmsasti haukuma ja metsa poole vahtima, läksin ka siis kaema, kas keegi kõnnib seal. Algul ei märganud kedagi, siis vaatasime jupp aega tõtt, kitsel polnud kiiret kuhugi pageda ☺










Vesikanepid ei ole sel aastal nii kõrged kui mullu, aga õitsevad kenasti, see lillakas on eriti nunnu.


Äraõitsenud kolmiklilledel on sellised huvitavad punased kuprad (?). Ei ole mahti olnud teadust uurida, kas seal võiks äkki seemned valmida? 


Ohh, oleks need nädalavahetused pikemad... Ikka tahaks nii palju jõuda, aga praktika näitab, et nädala sees ei taha kuidagi õnnestuda. Kas on poeskäik või siis söögitegemine või veel mingi vajalik tegevus ja kuidagi ei jää aega, kui alles 6-7 paiku koju jõuad. Ega praegugi enam palju peale kaheksat ei saa aias täpsemat tööd teha, sest juba hämardub. Ja tundub olevat tõsi, et nädalavahetused on vist Hiinast...