Oh, kui palju...

blogisid olen oma peas kirjutanud....
Aga tegelikkuseni pole need iial jõudnud...
Põhjuseks ajapuudus, väsimus või mittesuutmine...
Tihti juhtub, et peas valmib kogu tekst nt. autosõidu ajal, aga koju jõudes lihtsalt arvutini  enam ei jõua.
Lisaks vaevab juba pidev ajuhalvatus ( starost ne radost, vist), et ega ei mäleta ka, millest võiks kirjutada :D
Ja mis siin ikka kirjutada... töönarkomaani elu pole väga põnev... eriti, kui on vaja mingit vana asja kaevata...
Probleem ongi selles, et koju jõuad tavaliselt nii hilja, et kogu aur juba välja lastud, vaatad ainult, kus suunas koiku asub...
Tegelt pole asi siiski nii hull, mingi eraelu ikka eksisteerib. Ja olen palju jõudu juurde saanud oma lähedastelt, eriti R-lt, kes küll aidata ei saa, aga toetus kui selline on igati omal kohal ja annab jõudu.

Hetke uudised: sel aastal rõdul pääsupesa... mina neid küll ära ajama ei hakanud, pesurestile tõmbasin lihtsalt kile peale, praegu tundub, et valmis 4-5 poega :D. Ise olen näinud 8t poolikut kooretükki, aga R väidab, et olen mõned puruks astunud :D. Eks näis pisut hiljem, mitu nokaotsa üle pesaääre toidusooviga küünitama hakkab...

Täna tegelesin pisut ka "rõduaiandusega", nimelt nokkisin ära õitsenud õienuppe peiulilledelt, petuunialt ja fuksialt. Bakkerist ostetud ja juuni algul istutatud begooniatel on ka nüüdseks ikka taimehakatised väljas, ehkki ei kujuta ette, millal need nii kaugele jõuavad, et päris taime moodi välja näha ja ka õitsema hakata.
Olen pisut pettunud, sest mugulad jõudsid liiga hilja kohale ja osa rändas ka otse prügikasti, ja ka lubavatest pole kõik kasvama hakanud. Nimelt üritasin proovida kasvatada ripp-begooniaid ja non-stop varianti, aga enne vist jõuab sügis kätte...

Ohjah, peaks põhku pugema... Oli tänagi tööpäev...