Häbiga pean tunnistama, et viimasel ajal tähendavad pühad mulle lihtsalt lisa vaba aega, kui ei pea tööle minema. Seega väga teretulnud eriti praegusel ajal, kui uus kodu vajab sisseseadmist ja sellega seoses tegutsemist oi-oi kui palju.
Õnneks või kahjuks aias eriti veel midagi teha ei ole, väljaarvatud pühapäevased jalutuskäigud koertega. Lumi katab veel enamus maad, lisaks on see kinni paakunud ja kannab nagu asfalt. Mõned lumevabad laigud on ikka tekkinud ka, õitsevad vaid lumikellukesed, sinililledel vaid lehed väljas, mõnes kohas ajab orashein end roheliseks ja võilillevarred hakkavad ka elumärke näitama. Muu taimemajandus on veel lootusetult pulstunud ja ootab vaid korrastamist. Vahtraoksast saab kevadist nektarit, nii pool liitrit päevas raatsib inimloomadele tilgutada :)
Reede hommikul sai jälgitud kitsekarja, kes ilmselgelt meie naabruses resideerub. Nimelt on kari praegu neljaliikmeline, üks sokk ja 3 kitseneiut. Näeme neid tegelikult tihti, ka pühapäeval olid jälle platsis, sokk vahtis mäenõlvalt tükk aega tõtt :)
https://www.youtube.com/watch?v=MiToOUlBzVw&feature=youtu.be
Aga ikkagi hinges ikka kisub kevade poole, minul väljendub see enamasti energia juurde tulemises ja tegutsemistuhinas. Päris sama see enam kahjuks pole nagu pool elu tagasi, kui töölt tulles jaksasidkella 12ni näiteks tapeeti panna vms., seega tuleb pigem ikka panustada vabadele päevadele. Ja ilmselgelt hakkan vanaks jääma, sest kui nooremana ei olnud mingit probleemi põõnutada vabal päeval isegi kella kaheni päeval teinekord, siis nüüd viimasel ajal on pool kümme maksimum ja seegi juhtus nüüd hiljuti, esimesel hommikul peale kella keeramist, sest magama sai mindud nö talveaja järgi. See-eest täna hommikul olin oma üllatuseks juba kell seitse üleval ja ei mingit und enam, seeon siiski ka üsna erand pühapäeva hommiku kohta.
Aga pühade veetmine siis minu moodi...
Reedel ja laupäeval lasin ringi nagu vurrkann, ehitades, lammutades, koristades, tuba ringi tõstes, raamatuid sorteerides ja mida iganes. All elutuba omandas peaaegu juba mingisuguse välimuse, välja arvatud hunnik raamatuid põrandal, mis ootavad endiselt tolmust puhastamist ja riiulisse kolimist.
Tegelik eesmärk oli mul neil vabadel päevadel alustada köögi remondiga, eelkõige värvida ära lagi.
Aga nagu peaaegu Murphy seadus, et selleks, et midagi teha, peab enne midagi ära tegema... Nii ma peaaegu mõtlesin, et ei jõuagi lae värvimiseni. Reedel tõmbas mind rohkem tubade poole, nagu istus rohkem. Tavaliselt lasen end sisetundest juhtida, et kui miski asi hästi laabub, siis tegele pigem sellega ja ära vägisi hakka tegema teist asja, isegi siis, kui tegelikult nagu plaan oleks. Laupäeva pärastlõunaks olin juba nii väsinud, et mõtlesin, et oh-kui-hea, et saunaõhtu tavapäraselt plaanis, saab lõõgastuda ja saab aja pisut maha võtta ning rattast välja. Siiski jõudsin veel köögis seinakapid ka maha võtta ja lae nende kohal pisut puhtamaks nühkida (kapid ka muidugi).
Ja nagu mainitud, pühapäev algas varakult, hommikul pisut arvutis kolamist, päeval nagu aega ega tahtmist polegi.Plaanis siis köögilae värvimine. Loomulikult oli ikka vaja veel enne midagi ära teha, näiteks üks iseehitatud riiul-kapp ära lammutada, mis nagunii lammutamisele minev, et uuele mööblile ruumi teha. Antud hetkel oli ta lihtsalt ees, ilma lihtsam värvimisel seina ligi pääseda. Mõned asjad kolisid veel teise tuppa ajutiselt, lõpuks oli köök üsna lage. Siis oli muidugi tükk tegemist ja aega, et üles leida maja poolt ära peidetud teip, millega värvipiirid katta. Päris õiget ei leidnudki üles, sai alternatiiv kasutusele.
Suure rulliga läks lae värvimine üsna ladusalt ja kähku, ühest korrast muidugi ei piisanud. Laega esimeseks korraks ühele poole saanud lõpuks oli kell juba 4 läbi, siis kiire ajutegevus, et kuhukanti koertega minna, et kõrvuni mudaseks ei saaks. Penid rihma otsa ja läksime, algul nagu tavapäraselt neliveoga, pärast juba pisut rahulikumalt. Kondasime nö heinamaal ja raiesmikul, koertel seal rohkem nuuskimist ja põnevam kui tee ääres kõndida. Veel on maa külmunud, arvan, et varsti neis kohtades enam kuiva jalaga läbi ei saa.
Tagasi tulles oli kõht kole tühi, sai kana ahju lükatud. Selle küpsemise ajal nihutasin paigast külmkapi, koristasin ära sinna taha korjunud varanduse ja ämblikuvõrgud, pesin puhtaks kapi küljed ja taguse. Uursini uuesti ka värvipurki ja sealt selgus, et võib värvida teist korda juba 1-2 tunni pärast. Kirusin end maapõhja, et enne olin kõik asjad põhjalikult puhtaks pesnud - igavene tegemine veel, aga ei hullu. Kuivatasin vana rätikuga värvirulli ära ja jõudsin peale söömist veel umbes tunniga teise kihi peale pläänida. Hommikuvalguses vaatan, kas on vajalik veel kolmas kord või piisab olemasolevast.
Nüüd siis istun arvutis, õlalihased on kole valusad, kardevasti homme rohkemgi veel, selg ei ole ka väga sõbralik. Pärast viskan end venituslauale korraks, ehk aitab pisut.
Kokkuvõtteks siis pühade veetmise viis: munade keetmise asemel tegin laupäeval pontšikuid, need ka ümara vormiga, said vaid kolekähku otsa :) Värvimise teemat siis juba kommenteerisin - kuna keedumunade söömisest suuremas koguses ei ole eriti huvitatud, sai munade värvimise asemel värvitud hoopis lage.
Ise olen pühade ajal veedetud ajaga väga rahul :) Oleks neid 3päevased nädalavahetusi vaid rohkem...
pühapäev, 1. aprill 2018
laupäev, 17. märts 2018
Kevadet otsimas
Järjekordne pikk paus, aga mida sa ikka kirjutad, kui see oleks pigem hala sellest, mida sa oleksid tahtnud juba kõik ära teha, kuid aega nagu napib. Tegelikult polegi halada midagi, ikka päris palju ka tehtud ning tuleb lihtsalt leppida asjaoluga, et kõike ei saagi korraga ja kohe.
Täna oli omamoodi jumalik ilm, päike paistis nii soojalt, et kuidagi ei püsinud toas, kus musttuhat tegemist ootamas, vaid tiris ikka õue, mis siis, et seal jälle väga vajalikke tegemisi veel polegi.
Ukselt vaadates tundub, et pigem nagu ikka kestab veel talv, varjus või tuule käes ikka ka päris külm, aga päike meelitab. Paljud postitavad juba tärkavaid taimi, nii võtsin ka fotoka manu ja läksin aeda luurele, kas kevademärke on ka siinmail. Ja kes otsib, see leiab :)
Lõunapoolsel küljel leidsin juba õitsevaid lumikellukesi, vähe, aga siiski.
Mingi kiviktaimlasse kuuluva taime sarnast juba ka rohelise kuue selga tõmmanud.
Lume alt paistavad täitsa suvise välimusega lehed, taim mulle võhikuna teadmata.
Müügiplats on pisut varjulisemas kohas ja magab veel talveund.
Aga lõunaküljel jällegi pürgivad lausa lumest ilusad rohelised taimekesed.
Sel põõsal on säilinud kenad punased mupsud veel sügisest.
Metsikumast alast leiab juba sinilillelehti, arvata võib, et ka õied pole enam kaugel.
Suuremal tiigil on klaassile jää, vabalt võib uisutada, ehkki ruumi pisut vähe suuremate poognate jaoks.
Sügisel jäi aed koristamata ajapuudusel, sest need ainukesed vabad ajad olid ju nädalavahetused, aga enamasti ju sadas vahetpidamata. Ja pealegi oli rohkem tegemist majas sees, nii et õue ei jõudnudki peaaegu. Aga hetkel lume taustal on siidpöörised vägagi dekoratiivsed :)
Pildil nähtavad jäljed ka mõne nädala eest tehtud suusaharjutusest.
Praeguseks hakkab ikka juba vaikselt harjuma uue elukorraldusega, kuid aina enam tuleb endale ka meelde tuletada, et kõike korraga ei saa ja tuleb varuda kannatust. Siiski hakkab ka sellega harjuma, mis siis, et tahaks ju kohe ja kõike :)
Täna oli omamoodi jumalik ilm, päike paistis nii soojalt, et kuidagi ei püsinud toas, kus musttuhat tegemist ootamas, vaid tiris ikka õue, mis siis, et seal jälle väga vajalikke tegemisi veel polegi.
Ukselt vaadates tundub, et pigem nagu ikka kestab veel talv, varjus või tuule käes ikka ka päris külm, aga päike meelitab. Paljud postitavad juba tärkavaid taimi, nii võtsin ka fotoka manu ja läksin aeda luurele, kas kevademärke on ka siinmail. Ja kes otsib, see leiab :)
Lõunapoolsel küljel leidsin juba õitsevaid lumikellukesi, vähe, aga siiski.
Mingi kiviktaimlasse kuuluva taime sarnast juba ka rohelise kuue selga tõmmanud.
Müügiplats on pisut varjulisemas kohas ja magab veel talveund.
Aga lõunaküljel jällegi pürgivad lausa lumest ilusad rohelised taimekesed.
Sel põõsal on säilinud kenad punased mupsud veel sügisest.
Metsikumast alast leiab juba sinilillelehti, arvata võib, et ka õied pole enam kaugel.
Suuremal tiigil on klaassile jää, vabalt võib uisutada, ehkki ruumi pisut vähe suuremate poognate jaoks.
Sügisel jäi aed koristamata ajapuudusel, sest need ainukesed vabad ajad olid ju nädalavahetused, aga enamasti ju sadas vahetpidamata. Ja pealegi oli rohkem tegemist majas sees, nii et õue ei jõudnudki peaaegu. Aga hetkel lume taustal on siidpöörised vägagi dekoratiivsed :)
Pildil nähtavad jäljed ka mõne nädala eest tehtud suusaharjutusest.
Praeguseks hakkab ikka juba vaikselt harjuma uue elukorraldusega, kuid aina enam tuleb endale ka meelde tuletada, et kõike korraga ei saa ja tuleb varuda kannatust. Siiski hakkab ka sellega harjuma, mis siis, et tahaks ju kohe ja kõike :)
pühapäev, 21. jaanuar 2018
Uuel aastal...
Neli nädalat on möödas viimasest postitusest - aeg lendab ruttu.
Ja juba 5 kuud ja 11 päeva on möödunud niiöelda uue elu algusest, kui ikka vägagi ootamatult ja kahjuks kurva sündmuse tõttu sai otsus tehtud mugavast korrusmaja korterist maale segasummasuvilasse elama asutud. Selle aja jooksul on palju muutunud, uue elu sisse seadmine aga võtab ikka palju aega, osa asju veel korteristki välja kolimata. Aga mis parata, kui põhiliselt on aega tegutseda vaid nädalavahetusel, sest nädala sees on vaja tööl käia ja pimedal ajal mu patareid hästi ei tööta, pealegi kulub õhtune aeg kas söögitegemiseks, vahel ka oma firma töö tegemiseks või siis jõuan üldse hilja koju, kui memmega poetretil käinud. Eks õhtuti tahaks pisut arvutit ka sirvida, linnas elades mängisin arvutimänge, nüüd ei leiagi selleks aega, aga eriti ei huvita ka.
Algul rabelesin ikka hullupööra, nüüdseks on enamvähem olukord selgem, palju on veel muidugi teha, aga otsustasin, et pole mõtet väga rabeleda, küll tasapisi asjad ise paika loksuvad.
Järgi on proovitud ka külmad ilmad. Maaelu on teatud mõttes muidugi tore, aga kui tuul lõõtsub ja maja sooja ei pea, nii et hommikul on köögis näiteks 12 kraadi sooja vaid, siis tuleb küll pisut masendus peale. Lükkasin köögis põrandakütte taha, siis läks veidi paremaks, aga järgmine masendus tuleb ilmselt jaanuarikuu elektriarvet nähes 😐, juba detsembrikuu oma lähenes 200 eurole.
Omamoodi on välja kujunenud ka teatud rituaalid ja igapäevased tegevused. R on enda peale võtnud maja soojaks kütmise ja koerad. Külmal ajal igapäevaselt all korrusel ahi ja ka pliit, millel soemüür ka tuba soojendab, üleval kamin, mis rikki läinud soojussalvesti kividega tuunitud päris korralikuks küttekehaks. Koertel on sõjaväeline kord, hommikul pool 7 õue, õhtul kell 6 on tunnike söögiaega ja siis kell 10 tuppa. Ja nii ka nädalavahetustel. Mina tegelen põhiliselt maja tuunimisega ja söögitegemisega. Huvitav on see, et ehkki söögitegemine pole mu meelistegevus, teen ma seda siin meelsamini, kui korteris elades. Ja peamine rituaal - iganädalane laupäevaõhtune saun 😊
Aga samas on ikka omamoodi tore ka. Laupäeval sain kätte järjekordse kapikese, mille paigaldamisega veetsin mõnusalt aega - jälle sammuke tehtud. Õhtul saunatasime järjekordselt mõnuga.
Tänane päev oli mulle kuidagi rahutu, tahtsin lõpetada uue kapi saanud nurga viimistlust, kuid selgus, et loomulikult pole kodus käepärast just neid asju, mida vaja hetkel. Aga ei hullu, hiljem ka võimalik.
Siis läks kõht tühjaks ja sai pisut keret kinnitatud.
Ja üks pühapäevane rituaal sai täna ka teoks tehtud, nimelt koertega jalutuskäik. Vaesekesed peavad enamus ajast keti otsas veetma, mitte selleks, et nad kurjad oleks, vaid selleks, et nad otsekohe küla peale jalutama ei läheks. Eelmine pühapäev jäi jalutuskäik ära, sest Malati oli oma jala kusagil katki teinud ja leidsime siis, et parem mitte minna jäätunud ja torkivale pinnale jalutama. Seekord ka väga suurt tiiru ei teinud, aga pisut ikka. Teel nägime, et naabrite külmunud tiigil on liuväli avatud, nii et meil nüüd oma küla liuväli täitsa olemas 😊
Kuna mul juba eelmine nädalavahetus oli idee, et sel nädalavahetusel tuleks uisutamine ära proovida, ehkki mõte oli oma pisikese tiigi jääl, siis hakkas kohe kripeldama, et niiiii suuuur uisuplats ja otse läbi võsa üldse mitte kaugel... Ühesõnaga, koertega koju jõudes, krahmasin uisud ja padavai tiigile...
Pole küll vähemalt 4-5 aastat uiske alla saanud, aga tuleb välja, et see ka nagu rattasõit, vist ei lähe meelest... Igatahes liuglesin tükk aega mõnuga uhkes üksinduses - äge! Naha sain märjaks ja pärast tuli lausa duši alla minna, aga sain ilusad punased põsed ja mõnusa enesetunde.
Nii et maaelul on ka omamoodi võlud, kui sa neid märgata oskad ja ära kasutad. Viriseda võib alati, aga ma juba kujutan ette, kui kevadeks kisub, kui mõnus siis on 😊
Ja juba 5 kuud ja 11 päeva on möödunud niiöelda uue elu algusest, kui ikka vägagi ootamatult ja kahjuks kurva sündmuse tõttu sai otsus tehtud mugavast korrusmaja korterist maale segasummasuvilasse elama asutud. Selle aja jooksul on palju muutunud, uue elu sisse seadmine aga võtab ikka palju aega, osa asju veel korteristki välja kolimata. Aga mis parata, kui põhiliselt on aega tegutseda vaid nädalavahetusel, sest nädala sees on vaja tööl käia ja pimedal ajal mu patareid hästi ei tööta, pealegi kulub õhtune aeg kas söögitegemiseks, vahel ka oma firma töö tegemiseks või siis jõuan üldse hilja koju, kui memmega poetretil käinud. Eks õhtuti tahaks pisut arvutit ka sirvida, linnas elades mängisin arvutimänge, nüüd ei leiagi selleks aega, aga eriti ei huvita ka.
Algul rabelesin ikka hullupööra, nüüdseks on enamvähem olukord selgem, palju on veel muidugi teha, aga otsustasin, et pole mõtet väga rabeleda, küll tasapisi asjad ise paika loksuvad.
Järgi on proovitud ka külmad ilmad. Maaelu on teatud mõttes muidugi tore, aga kui tuul lõõtsub ja maja sooja ei pea, nii et hommikul on köögis näiteks 12 kraadi sooja vaid, siis tuleb küll pisut masendus peale. Lükkasin köögis põrandakütte taha, siis läks veidi paremaks, aga järgmine masendus tuleb ilmselt jaanuarikuu elektriarvet nähes 😐, juba detsembrikuu oma lähenes 200 eurole.
Omamoodi on välja kujunenud ka teatud rituaalid ja igapäevased tegevused. R on enda peale võtnud maja soojaks kütmise ja koerad. Külmal ajal igapäevaselt all korrusel ahi ja ka pliit, millel soemüür ka tuba soojendab, üleval kamin, mis rikki läinud soojussalvesti kividega tuunitud päris korralikuks küttekehaks. Koertel on sõjaväeline kord, hommikul pool 7 õue, õhtul kell 6 on tunnike söögiaega ja siis kell 10 tuppa. Ja nii ka nädalavahetustel. Mina tegelen põhiliselt maja tuunimisega ja söögitegemisega. Huvitav on see, et ehkki söögitegemine pole mu meelistegevus, teen ma seda siin meelsamini, kui korteris elades. Ja peamine rituaal - iganädalane laupäevaõhtune saun 😊
Aga samas on ikka omamoodi tore ka. Laupäeval sain kätte järjekordse kapikese, mille paigaldamisega veetsin mõnusalt aega - jälle sammuke tehtud. Õhtul saunatasime järjekordselt mõnuga.
Tänane päev oli mulle kuidagi rahutu, tahtsin lõpetada uue kapi saanud nurga viimistlust, kuid selgus, et loomulikult pole kodus käepärast just neid asju, mida vaja hetkel. Aga ei hullu, hiljem ka võimalik.
Siis läks kõht tühjaks ja sai pisut keret kinnitatud.
Ja üks pühapäevane rituaal sai täna ka teoks tehtud, nimelt koertega jalutuskäik. Vaesekesed peavad enamus ajast keti otsas veetma, mitte selleks, et nad kurjad oleks, vaid selleks, et nad otsekohe küla peale jalutama ei läheks. Eelmine pühapäev jäi jalutuskäik ära, sest Malati oli oma jala kusagil katki teinud ja leidsime siis, et parem mitte minna jäätunud ja torkivale pinnale jalutama. Seekord ka väga suurt tiiru ei teinud, aga pisut ikka. Teel nägime, et naabrite külmunud tiigil on liuväli avatud, nii et meil nüüd oma küla liuväli täitsa olemas 😊
Kuna mul juba eelmine nädalavahetus oli idee, et sel nädalavahetusel tuleks uisutamine ära proovida, ehkki mõte oli oma pisikese tiigi jääl, siis hakkas kohe kripeldama, et niiiii suuuur uisuplats ja otse läbi võsa üldse mitte kaugel... Ühesõnaga, koertega koju jõudes, krahmasin uisud ja padavai tiigile...
Pole küll vähemalt 4-5 aastat uiske alla saanud, aga tuleb välja, et see ka nagu rattasõit, vist ei lähe meelest... Igatahes liuglesin tükk aega mõnuga uhkes üksinduses - äge! Naha sain märjaks ja pärast tuli lausa duši alla minna, aga sain ilusad punased põsed ja mõnusa enesetunde.
Nii et maaelul on ka omamoodi võlud, kui sa neid märgata oskad ja ära kasutad. Viriseda võib alati, aga ma juba kujutan ette, kui kevadeks kisub, kui mõnus siis on 😊
pühapäev, 24. detsember 2017
Jõululaupäev 2017
Enamus jõululaupäevast möödus küll veel tuuseldamise, koristamise ja muu taolise tähe all.
Vahepeal sai koristustöödest kopa ette, siis sai jälle penid rihma otsa pandud ja jõulujalutuskäigule mindud :) Nüüdseks on mitusetu korda käidud ka, penid käitusid suht mõistlikult juba, algul oli pisut ähh-puhh vedamist rihma otsas, natuke aega hiljem juba päris mõistlikud. Kondasime lähikonnas ringi, jõudsime mere äärde. Aga oh üllatust, randa täna ei olnudki, lained käisid kõrgelt, liivariba oli puhta kadunud.
Vahepeal sai koristustöödest kopa ette, siis sai jälle penid rihma otsa pandud ja jõulujalutuskäigule mindud :) Nüüdseks on mitusetu korda käidud ka, penid käitusid suht mõistlikult juba, algul oli pisut ähh-puhh vedamist rihma otsas, natuke aega hiljem juba päris mõistlikud. Kondasime lähikonnas ringi, jõudsime mere äärde. Aga oh üllatust, randa täna ei olnudki, lained käisid kõrgelt, liivariba oli puhta kadunud.
Siin mere ääres on loodus puhta roheline, tee äärne paju arvab, et on juba kevad ja pajuutud juba olemas.
Koertega jalutuskäik tehtud, sai pisut edasi toimetatud. Hoolimata esialgsest mõttest, et kuuske tuppa pole vaja, see kuusk ikka trügis tuppa. Eks siis sai ka dekoreeritud ka. Nüüd jõulud võivad tulla :)
Päris mitu aastat pole kuuske tuppa toonud, päris jõulutunne tuli kohe :)
Kõigile ilusaid jõule!
pühapäev, 26. november 2017
Aaviku tegemised
Jupp aega eelmisest postitusest, ega eriti arvutis polegi aega ega ka tahtmist nii palju istuda.
Aed on jäänud suhteliselt hooletusse, esiteks on valget ja vaba aega vaid nädalavahetustel, samas on olnud ilm kogu aeg märg, kas sajab või lihtsalt vettinud, nii et aeda ei tõmbagi.
Novembri keskel on kahel kaastöötajal ülepäevase vahega sünnipäevad, tahtsin mingi kimbukese teha. Vaatasin siis hommikuvalguses aias ringi, enamus taimi juba sügiseselt närtsinud, kuid siis tekkis idee teha pisikesed kimbukesed roosade lumemarjadega ja roheliseks juurde marana oksakesed. Tundus, et saajatele meeldis, väike, aga armas :)
Paar nädalat tagasi sai nüüdseks õuepeni staatusega Mikule varjualune tehtud, et pisut tuule ja vihmavarju oleks. Sai tehtud selline kergehitus, et kevadel paremate ilmadega uuesti lihtsalt lammutatav oleks. Loomulikult on kõik materjalid kas taaskasutus või siis jääkidest...vanad kasvuhoone plastikseinad laeks ja tagaseinaks, kuurinurgast leitud OSB plaadi tükid külgedeks, paari kruviga kinni ja täitsa olemas.
Laupäevaks lubati küll ilusat ilma, ehk siis ilma vihmata, aga tutkit, ikka sadas. Ehkki näitas vahepeal ka päikest, oli ikka väga märg... Seega sai ette võetud pigem tubased tööd, ehk siis ikka elu sisseseadmine. Seekord võtsin ette vannitoa, kus vahetasin riiuli ja korraldasin korraliku pesemise. Igal juhul sai nagu pisut ruumi juurde ja omasemaks ka. Vana riiul seisis põrandal, aga vannitoa põrandaküte on paigaldatud kummaliselt, niiet peaaegu seinani välja, nüüd kui riiulit põrandal enam pole, saab ka selle osa kätte, mis riiuli alla jäi enne.
Täna siiski otsustasin, et teen koertega pisikesed tiirud. R ei viitsinud tulla, kahe hullu koeraga korraga minna ei saanud. Esimeseks võtsin kaasa Miku, tuuritasime siin ja seal võsa vahel. Miku käitus muidugi nagu kevadine vasikas, igal juhul sain läbimärjaks läbi põõsaste ja padriku trügides :)
Metsa vahel leidsin ühe huvitava puu, tükk aega tunnistasin, kas see on nüüd kuusk või mänd... Alt nagu kuusk, üleval männioksad, et mis mõttes?
Pilt pole suurem asi, eelmine telefon tegi paremaid pilte, pealegi oli valgus nii ja naa...
Miku muidugi kiunus, kui pilti üritasin teha, tema jaoks mingi mõttetu paus ja ei mingit tegevust :)
Surfasime siis võsa vahel edasi, põõsaste järgi otsustades on meil igatahes kevad:
Põõsastel igatahes suured pungad... Aias pärast avastasin, et ka ühel roosil õienupud peal...
Mikuga koju jõudnud, puhkasin pisut, siis võtsin teise peni rihma otsa. Malati käitus pisut viisakamalt, aga ka temal läks metsas suurest erakordsest jalutuskäigust kõht lahti lausa :). Temaga sai pisut väiksem tiir tehtud, pealegi hakkas jälle sadama.
Pärast olin ka ise päris kutu peale kaht metsaringi mööda mättaid ja põõsaid "hullude" koertega.
Aga see "kodukaunistamine" on ikka päris aegaviitev, aega juba kulunud palju, aga ikka veel pole jõudnud isegi kolitud kraamigi lahti pakkida. Põhjus ka muidugi selles, et osaliselt pole asjad veel paika läinud ja on veel selgusetu, kuhu mis ja kuidas. Eks seda tegutsemisaega ka napib, õhtuti vahel ei jaksagi ja nädalavahetus kaob kiirelt käest. Aga eks aeg annab arutust ja saavad asjad omale koha.
Aed on jäänud suhteliselt hooletusse, esiteks on valget ja vaba aega vaid nädalavahetustel, samas on olnud ilm kogu aeg märg, kas sajab või lihtsalt vettinud, nii et aeda ei tõmbagi.
Novembri keskel on kahel kaastöötajal ülepäevase vahega sünnipäevad, tahtsin mingi kimbukese teha. Vaatasin siis hommikuvalguses aias ringi, enamus taimi juba sügiseselt närtsinud, kuid siis tekkis idee teha pisikesed kimbukesed roosade lumemarjadega ja roheliseks juurde marana oksakesed. Tundus, et saajatele meeldis, väike, aga armas :)
Paar nädalat tagasi sai nüüdseks õuepeni staatusega Mikule varjualune tehtud, et pisut tuule ja vihmavarju oleks. Sai tehtud selline kergehitus, et kevadel paremate ilmadega uuesti lihtsalt lammutatav oleks. Loomulikult on kõik materjalid kas taaskasutus või siis jääkidest...vanad kasvuhoone plastikseinad laeks ja tagaseinaks, kuurinurgast leitud OSB plaadi tükid külgedeks, paari kruviga kinni ja täitsa olemas.
Laupäevaks lubati küll ilusat ilma, ehk siis ilma vihmata, aga tutkit, ikka sadas. Ehkki näitas vahepeal ka päikest, oli ikka väga märg... Seega sai ette võetud pigem tubased tööd, ehk siis ikka elu sisseseadmine. Seekord võtsin ette vannitoa, kus vahetasin riiuli ja korraldasin korraliku pesemise. Igal juhul sai nagu pisut ruumi juurde ja omasemaks ka. Vana riiul seisis põrandal, aga vannitoa põrandaküte on paigaldatud kummaliselt, niiet peaaegu seinani välja, nüüd kui riiulit põrandal enam pole, saab ka selle osa kätte, mis riiuli alla jäi enne.
Täna siiski otsustasin, et teen koertega pisikesed tiirud. R ei viitsinud tulla, kahe hullu koeraga korraga minna ei saanud. Esimeseks võtsin kaasa Miku, tuuritasime siin ja seal võsa vahel. Miku käitus muidugi nagu kevadine vasikas, igal juhul sain läbimärjaks läbi põõsaste ja padriku trügides :)
Metsa vahel leidsin ühe huvitava puu, tükk aega tunnistasin, kas see on nüüd kuusk või mänd... Alt nagu kuusk, üleval männioksad, et mis mõttes?
Pilt pole suurem asi, eelmine telefon tegi paremaid pilte, pealegi oli valgus nii ja naa...
Miku muidugi kiunus, kui pilti üritasin teha, tema jaoks mingi mõttetu paus ja ei mingit tegevust :)
Surfasime siis võsa vahel edasi, põõsaste järgi otsustades on meil igatahes kevad:
Põõsastel igatahes suured pungad... Aias pärast avastasin, et ka ühel roosil õienupud peal...
Mikuga koju jõudnud, puhkasin pisut, siis võtsin teise peni rihma otsa. Malati käitus pisut viisakamalt, aga ka temal läks metsas suurest erakordsest jalutuskäigust kõht lahti lausa :). Temaga sai pisut väiksem tiir tehtud, pealegi hakkas jälle sadama.
Pärast olin ka ise päris kutu peale kaht metsaringi mööda mättaid ja põõsaid "hullude" koertega.
Aga see "kodukaunistamine" on ikka päris aegaviitev, aega juba kulunud palju, aga ikka veel pole jõudnud isegi kolitud kraamigi lahti pakkida. Põhjus ka muidugi selles, et osaliselt pole asjad veel paika läinud ja on veel selgusetu, kuhu mis ja kuidas. Eks seda tegutsemisaega ka napib, õhtuti vahel ei jaksagi ja nädalavahetus kaob kiirelt käest. Aga eks aeg annab arutust ja saavad asjad omale koha.
reede, 13. oktoober 2017
13 ja reede
Paljudele millegipärast on hirmuäratav see kombinatsioon, mina isiklikult pole küll täheldanud mingit erinevust, kui siis pigem heas mõttes.
Olen viimastel päevadel tundnud end pisut haiglase ja väsinuna, tegelikult alates sellest, kui eelmisel teisipäeval vihmaperiood algas. Olen alati arvanud, et töötan päikesepataraeidega ja kui päikest pole, siis energia tase kohe langeb ja powerit jätkub vähem, lisaks tahaks ka päeval lausa magada.
Järgmine nädal on planeeritud palgatööst puhkamiseks, ehkki lebopuhkus see siiski olema ei saa, sest plaanis siis suurem kolimine linnakorterist maakoju.
Nihverdasin endale tänaseks poolvaba päeva, põhjuseks üks e-koolitus teha. Ametlikuks koolituse pikkuseks 8 tundi, seega vabandus olemas, et saab ju ka kodus seda teha ja pea 30 km tööle pluss sama sõitma. Sai vähemalt välja magada, und oli ilmselt vaja, pole vähemalt 2 kuud nii põhjalikult (kümneni) maganud.
Koolituse jaoks tegelikult kulus umbes tunnike, sest tegemist ka täienkoolitusega töökeskkonnavoliniku staatuse uuendamiseks, midagi uut nagu ei olnud materjalides, sai kähku läbi keritud. Töö asjus sai ka vana ametiauto leherisust puhastatud ja fotomodellina kasutatud - tundub, et peale 13 aastat teenistust saab pensionile ja vahetatud uue vastu 😏
Täna siiski vihma praktiliselt ei sadanud ja sai seega ka õues pisut toimetatud ja ringi vaadatud ka.
Värvikaid laike moodustavad astrid:
Kaunid punased mummud ( taime nime ei maini, sest ei tea...)
See pisikese kirju õiega eriti nunnu..
Tiigi kallastel on kobarlehtede juures mingi valgete mammudega taim...
Tagaaiast leidsin huvitava kuuse moodi asja, millel osa okkaid heledamad, lisaks lahe kuju, nagu saba liputav draakon või koer
siin üks nunnu kirju õiega
Olen viimastel päevadel tundnud end pisut haiglase ja väsinuna, tegelikult alates sellest, kui eelmisel teisipäeval vihmaperiood algas. Olen alati arvanud, et töötan päikesepataraeidega ja kui päikest pole, siis energia tase kohe langeb ja powerit jätkub vähem, lisaks tahaks ka päeval lausa magada.
Järgmine nädal on planeeritud palgatööst puhkamiseks, ehkki lebopuhkus see siiski olema ei saa, sest plaanis siis suurem kolimine linnakorterist maakoju.
Nihverdasin endale tänaseks poolvaba päeva, põhjuseks üks e-koolitus teha. Ametlikuks koolituse pikkuseks 8 tundi, seega vabandus olemas, et saab ju ka kodus seda teha ja pea 30 km tööle pluss sama sõitma. Sai vähemalt välja magada, und oli ilmselt vaja, pole vähemalt 2 kuud nii põhjalikult (kümneni) maganud.
Koolituse jaoks tegelikult kulus umbes tunnike, sest tegemist ka täienkoolitusega töökeskkonnavoliniku staatuse uuendamiseks, midagi uut nagu ei olnud materjalides, sai kähku läbi keritud. Töö asjus sai ka vana ametiauto leherisust puhastatud ja fotomodellina kasutatud - tundub, et peale 13 aastat teenistust saab pensionile ja vahetatud uue vastu 😏
Täna siiski vihma praktiliselt ei sadanud ja sai seega ka õues pisut toimetatud ja ringi vaadatud ka.
Värvikaid laike moodustavad astrid:
Krundiservalt leidsin veel õitsevaid hortensiaid
Ja ka kiigepuude juurest
Roosid ke veel pingutavad...
Ja tiik on üsna triiki vett täis nagu pigem kevadel kombeks...
Võhikuna määratlen, et nunnud roosad õied kuuluvad mingit sorti kilpkonnalillele
Mõnedki roosid ikka üritavad veel õitseda...
Ikka ja jälle imetlen parukapuu imelisi värvinguid...
Ja ka neid... nii palju värvilisi südameid :)
Lisaks sai korrastatud kasvuhoonepoolne maja seinaäär ja ka koerakuudis sai pisut korda loodud.
Edasi tulid pigem tubased toimingud, nagu söögitegemine jms 😊
laupäev, 7. oktoober 2017
Laupäev
Päeval oli kange tahtmine ülestähendusi teha.
Käisin aias ringi, tegin mõned pildid, samal ajal formuleerus pea tekst. Kahju, et ei saa kuidagi seda asja automaatselt salvestada, mul tihtipeale nii, et peas tekst valmis, aga kui lõpuks arvutisse jõuad (kui jõuad), siis pole see enam kas see või oled juba unustanud.
Mõned tänased klõpsud:
See pilt on tehtud siiski 3 nädalat tagasi...
Siis tänaseks on hostad värvunud märksa kirevamaks...
Värvi annavad punased marjad
Roosid pingutavad veel õitseda, samal ajal on juba punaseid mumme täis
Peiulilled ilmestavad oma värvikirevusega, lisaks punetavad rebasesabad
Aedhortensiad alles õitsevad, võhikuna puudub ettekujutus sordist
Anemoonid, mis sort, pole aimu, aga õitsevad kenasti
Floksid ka veel pingutavad, aga tundub, et varsti loobuvad
Järgmine värve täis pilt
Hortenisad õitsevad alles hoolega, imeline pilt ikka see, et samal taimel erivärvilised õied
Lepatriinuisand katsetas uut abilist, puulõhkujat, täitsa toimib, mis ja kuidas täpselt, ehk kirjutab ise
Konnatatar on ilus, aga mulle tundub, et pisut vales kohas, invasiivsena ronib lähedal asuvasse peenrasse ja mujale ka. Idee oleks ümber istutada tulevikus kohta, kus saab niita rahulikult ümberringi, et võsusid ei tekiks.
Nüüdseks ka saunas käidud, mõnus olla.
Käisin aias ringi, tegin mõned pildid, samal ajal formuleerus pea tekst. Kahju, et ei saa kuidagi seda asja automaatselt salvestada, mul tihtipeale nii, et peas tekst valmis, aga kui lõpuks arvutisse jõuad (kui jõuad), siis pole see enam kas see või oled juba unustanud.
Mõned tänased klõpsud:
See pilt on tehtud siiski 3 nädalat tagasi...
Peiulilled ilmestavad oma värvikirevusega, lisaks punetavad rebasesabad
Aedhortensiad alles õitsevad, võhikuna puudub ettekujutus sordist
Lepatriinuisand katsetas uut abilist, puulõhkujat, täitsa toimib, mis ja kuidas täpselt, ehk kirjutab ise
Nüüdseks ka saunas käidud, mõnus olla.
Tellimine:
Postitused (Atom)