Pühade aegu

Häbiga pean tunnistama, et viimasel ajal tähendavad pühad mulle lihtsalt lisa vaba aega, kui ei pea tööle minema. Seega väga teretulnud eriti praegusel ajal, kui uus kodu vajab sisseseadmist ja sellega seoses tegutsemist oi-oi kui palju.
Õnneks või kahjuks aias eriti veel midagi teha ei ole, väljaarvatud pühapäevased jalutuskäigud koertega. Lumi katab veel enamus maad, lisaks on see kinni paakunud ja kannab nagu asfalt. Mõned lumevabad laigud on ikka tekkinud ka, õitsevad vaid lumikellukesed, sinililledel vaid lehed väljas, mõnes kohas ajab orashein end roheliseks ja võilillevarred hakkavad ka elumärke näitama. Muu taimemajandus on veel lootusetult pulstunud ja ootab vaid korrastamist. Vahtraoksast saab kevadist nektarit, nii pool liitrit päevas raatsib inimloomadele tilgutada :)
Reede hommikul sai jälgitud kitsekarja, kes ilmselgelt meie naabruses resideerub. Nimelt on kari praegu neljaliikmeline, üks sokk ja 3 kitseneiut. Näeme neid tegelikult tihti, ka pühapäeval olid jälle platsis, sokk vahtis mäenõlvalt tükk aega tõtt :)
https://www.youtube.com/watch?v=MiToOUlBzVw&feature=youtu.be
Aga ikkagi hinges ikka kisub kevade poole, minul väljendub see enamasti energia juurde tulemises ja tegutsemistuhinas. Päris sama see enam kahjuks pole nagu pool elu tagasi, kui töölt tulles jaksasidkella 12ni näiteks tapeeti panna vms., seega tuleb pigem ikka panustada vabadele päevadele. Ja ilmselgelt hakkan vanaks jääma, sest kui nooremana ei olnud mingit probleemi põõnutada vabal päeval isegi kella kaheni päeval teinekord, siis nüüd viimasel ajal on pool kümme maksimum ja seegi juhtus nüüd hiljuti, esimesel hommikul peale kella keeramist, sest magama sai mindud nö talveaja järgi. See-eest täna hommikul olin oma üllatuseks juba kell seitse üleval ja ei mingit und enam, seeon siiski ka üsna erand pühapäeva hommiku  kohta.
Aga pühade veetmine siis minu moodi...
Reedel ja laupäeval lasin ringi nagu vurrkann, ehitades, lammutades, koristades, tuba ringi tõstes, raamatuid sorteerides ja mida iganes. All elutuba omandas peaaegu juba mingisuguse välimuse, välja arvatud hunnik raamatuid põrandal, mis ootavad endiselt tolmust puhastamist ja riiulisse kolimist.
Tegelik eesmärk oli mul neil vabadel päevadel alustada köögi remondiga, eelkõige värvida ära lagi.
Aga nagu peaaegu Murphy seadus, et selleks, et midagi teha, peab enne midagi ära tegema... Nii ma peaaegu mõtlesin, et ei jõuagi lae värvimiseni. Reedel tõmbas mind rohkem tubade poole, nagu istus rohkem. Tavaliselt lasen end sisetundest juhtida, et kui miski asi hästi laabub, siis tegele pigem sellega ja ära vägisi hakka tegema teist asja, isegi siis, kui tegelikult nagu plaan oleks. Laupäeva pärastlõunaks olin juba nii väsinud, et mõtlesin, et oh-kui-hea, et saunaõhtu tavapäraselt plaanis, saab lõõgastuda ja saab aja pisut maha võtta ning rattast välja. Siiski jõudsin veel köögis seinakapid ka maha võtta ja lae nende kohal pisut puhtamaks nühkida (kapid ka muidugi).
Ja nagu mainitud, pühapäev algas varakult, hommikul pisut arvutis kolamist, päeval nagu aega ega tahtmist polegi.Plaanis siis köögilae värvimine. Loomulikult oli ikka vaja veel enne midagi ära teha, näiteks üks iseehitatud riiul-kapp ära lammutada, mis nagunii lammutamisele minev, et uuele mööblile ruumi teha. Antud hetkel oli ta lihtsalt ees, ilma lihtsam värvimisel seina ligi pääseda. Mõned asjad kolisid veel teise tuppa ajutiselt, lõpuks oli köök üsna lage. Siis oli muidugi tükk tegemist ja aega, et üles leida maja poolt ära peidetud teip, millega värvipiirid katta. Päris õiget ei leidnudki üles, sai alternatiiv kasutusele.
Suure rulliga läks lae värvimine üsna ladusalt ja kähku, ühest korrast muidugi ei piisanud. Laega esimeseks korraks ühele poole saanud lõpuks oli kell juba 4 läbi, siis kiire ajutegevus, et kuhukanti koertega minna, et kõrvuni mudaseks ei saaks. Penid rihma otsa ja läksime, algul nagu tavapäraselt neliveoga, pärast juba pisut rahulikumalt. Kondasime nö heinamaal ja raiesmikul, koertel seal rohkem nuuskimist ja põnevam kui tee ääres kõndida. Veel on maa külmunud, arvan, et varsti neis kohtades enam  kuiva jalaga läbi ei saa.
Tagasi tulles oli kõht kole tühi, sai kana ahju lükatud. Selle küpsemise ajal nihutasin paigast külmkapi, koristasin ära sinna taha korjunud varanduse ja ämblikuvõrgud, pesin puhtaks kapi küljed ja taguse. Uursini uuesti ka värvipurki ja sealt selgus, et võib värvida teist korda juba 1-2 tunni pärast. Kirusin end maapõhja, et enne olin kõik asjad põhjalikult puhtaks pesnud - igavene tegemine veel, aga ei hullu. Kuivatasin vana rätikuga värvirulli ära ja jõudsin peale söömist veel umbes tunniga teise kihi peale pläänida. Hommikuvalguses vaatan, kas on vajalik veel kolmas kord või piisab olemasolevast.
Nüüd siis istun arvutis, õlalihased on kole valusad, kardevasti homme rohkemgi veel, selg ei ole ka väga sõbralik. Pärast viskan end venituslauale korraks, ehk aitab pisut.
Kokkuvõtteks siis pühade veetmise viis: munade keetmise asemel tegin laupäeval pontšikuid, need ka ümara vormiga, said vaid kolekähku otsa :) Värvimise teemat siis juba kommenteerisin - kuna keedumunade söömisest suuremas koguses ei ole eriti huvitatud, sai munade värvimise asemel värvitud hoopis lage.
Ise olen pühade ajal veedetud ajaga väga rahul :) Oleks neid 3päevased nädalavahetusi vaid rohkem...