Reede, 1. november 2013

Kus viga näed laita, seal tule ja laida…?



Kusagil  naljarubriikides liikvel olnud moonutused vanasõnadest kipuvad tänapäeval oma moonutatud sisule vastama. Eks kõik vanasõnad – nii vanad kui uued ja tegelikult ka anektoodid on ju elust enesest pärit.
Eks ikka tuleb ette, et inimesed vahetavad töökohti, isegi töövaldkondi. Valdkonna vahetust võib eriti ette tulla juhtidel, nii tipp-kui keskastme juhtidel. Juhtimine kui selline ju oluliselt ei erine, vahet pole, millega firma tegeleb.
Kujutan ette, kui raske võib inimesel tulla tegevjuhiks tööle firmasse, pealegi täiesti uude valdkonda, kus lähimad alluvad ja kaastöötajad on vägagi kaua töötanud ( nii 9-13 aastat) ja nii öelda läbi ja lõhki „või“ sees, st. nende jaoks on igapäevane tööelu juba suhteliselt rutiiniks kujunenud, kogemusi on nende aastate jooksul palju omandatud ja erinevate probleemidega maadlemine on tihti peale „ärategemise“ vaev. Eks ole ju igas firmas oma väljakujunenud kombed ja tavad, millega vanad olijad kõik lihtsalt harjunud on, uuel tulijal aga võtab kindlasti ikka pikalt aega, et uue töö igapäevaelu nüanssidega tutvuda. Meenub, kuidas ma ise pea kümme aastat tagasi oma valdkonna juhina alustades pusisin ja infot õngitsesin, maadeldes alluvate poolse sabotaazhi ja desertöörlusega. Pakun, et tubli poolteist aastat läks enne kui sain end kindlalt tunda teades, mida ja kuidas ma tegema pean. Alles siis olid minu arendatav süsteem ja vanad tavad-kombed niivõrd-kuivõrd ühendatud ja ühte voolusängi suunatud.
Aga eks ole seegi siiski inimlik tunne, et suuri muutusi üldjuhul ei taheta omaks võtta, eriti, kui see nõuab pingutust oma mugavustsoonist väljumiseks. Või on see miskit sorti hirm tuleviku ees hakkama saamise suhtes? No igal juhul tekitab muutus inimestes vastuseisu ja eks alati ole ju „süüdi“ see uus...
Kuid hämmastama paneb mind ikka see, et paljud  inimesed ei suuda aru saada, et mitte iialgi ei ole uus juht samasugune nagu vana ja et enamus asju hakkabki olema teistmoodi. Et uus inimene ei mõtle ega tegutse samuti kui eelmine, tema head ja vead ei ole samad nagu siiani harjutud. Aga see ju ei tähenda, et teisitimõtlemises  ilmtingimata midagi halba on. Firma edukaks eksisteerimiseks on eelkõige vajalik väga hea tiimitöö, sest töötame ju kõik ühes firmas ja peaks nagu ühiseid eesmärke nägema ja nende saavutamiseks koostööd tegema.
Ja siis ongi kurb vaadata, kuidas mõned minu kolleegid, selle asemel, et aidata uuel inimesel hankida infot, viia kurssi toimunud ja toimuvaga, tutvustada meie igapäevaelu ja prioriteete, tegelevad uue juhi tegevuses vigade otsimisega ja nende leidmisel sõna otseses mõttes parastamisega selle asemel, et juhtida inimese tähelepanu tehtud vigadele ja aidata neid parandada, kui vaja.
Minu jaoks on eriti üllatav see, et need „parastajad“ on minu ammused kolleegid, keda ma oma arust tunnen juba ligi kümme aastat kui normaalseid, toredaid ja asjalikke inimesi. Kuidas on küll võimalik, et sellise pika perioodi läbinuna toimub totaalne kannapööre ja sa avastad enda kõrvalt nagu täiesti uued ja võõrad inimesed? Kuidas küll oli võimalik varjata sellist suhtumist inimestesse 10 aastat??? Ainuke seletus oleks eelmise juhi võimekus panna firma tegutsema tiimina ja kuidagimoodi vältida intriige ja seljataga sepitsusi...
Jah, need muutused... Ei saa just öelda, et ise täiesti  „patust“ puhas oleks, eks sai isegi algul pisut vaadatud, kuidas uus ülemus „sipleb“ keskkonnas, kuhu ta sattunud oli. Eks ole seegi inimlik, see nö „kompamise“ aeg, kus tutvutakse ja üritatakse aru saada, mis puust keegi tehtud on. Aga nii ei saa see ju lõpmatuseni  jätkuda – ega nii head teekonda ei tule, kui luik, haug ja vähk vankri ette rakendatud on...
Alati ei maksa ju oodata, et ainult ülemusel on õigus ja tema ütleb, mida tuleks teha, eriti, kui inimene on uus ja ei ole informeeritud. Nii või vabalt pigem mõni alluv uuele juhile mentoriks olla, sest kes teaks firma tegemistest ja arengust veel paremini, kui need töötajad, kes sisuliselt firmaga algusest peale koos kasvanud ja arenenud.
Ja lõpetuseks paneks vanasõna ikkagi õigeks tagasi, et : „Kus viga näed laita, seal tule ja AITA“.
Ja ära näita näpuga „näe, tegi vea“, vaid vaata kõigepealt oma tegemised üle...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar