Tihe nädal

Ei tea, kuskohast olin pähe võtnud mõtte, et mul võiks linnakorteris elades igav hakata :D. Praegu on pigem vastupidine tunne, et aega on kuidagi hoopis vähemaks jäänud, igatahes igavuse peletuseks ostetud pusled on ikka pakendis, nii ka DVD-d, telekas mängib haruharva ja arvuti ei toimeta ka mitte iga päev...
Tööpäevad on ka vägagi toimetusterikkad, siis pole aega oma asjadele isegi mõelda.
Esmaspäeval tööpäeva lõpul tekkis äkkidee kiirkohtumiseks oma äsjaleitud poolvennaga. Mõeldud-tehtud...minek. Lubatud 10 minutisest kohtumiseks sai loomulikult umbes poolteist tundi, ehkki juttu oleks jätkunud kauemakski. Koju kusagil 8 paiku, veidi toimetamist, pilk arvutisse ja oligi tuduaeg käes.
Teisipäeval oli kindel plaan peale tööd tantsutrenni minna, aga koju jõudes olin nii väsinud ja jalad lausa valutasid peale mitut tundi tootmises tagajalgadel viibimist (kontoriroti värk :D, pole harjunud), et peale pisukest einet sai hetkeks pikali visatud.... Ärkasin pool 12 öösel selleks, et ase ka ära teha ja edasi magada... Oleks siis hommikul vähemalt kergem tõusta olnud, aga kus sa sellega...
Kolmapäev.... Dziisus, ei mäletagi õieti... Ahjaa... pärast toimekat tööpäeva, mis venis muidugi jälle üle õige aja, oli vaja koduseid varusid täiendada. Sai siis paaris poes käidud ja õhtule jällegi kusagil 8 paiku. Mida hiljem tegin, ei mäleta :( Vist surfasin pisut netis??? Ja läksin suht varakult põhku.
Neljapäev oli küll sada peal ja kurvid sirged... Võtsin tootmises endale ühe töö ette, mille tingimata ka lõpetada tahtsin. Teatavasti olen ka võimatult põikpäine, et pean saama, mida tahan :D. Kuna Murphi seaduse järgi võtab iga asi rohkem aega, kui planeeritud, siis nüüd kehtis see 100%. Kuna oli plaan siiski üks kord nädalas siiski trenni jõuda, võisin töötada max kella 6ni soovitavalt...või siis poole 7ni... või siis... Ühesõnaga lõpetasin 18,45... Maja valvesse paneku üritamisel selgus muidugi, et kuskil mitmesaja meetri kaugusel on mingi takistus... rhhhhhhhh... ( igasugu tapamõtteid liikus juba peas....). Päästavad vaid väledad jalad :D
Aga, et miks nii kiire? No kella 7ks oli juba vaja trenni jõuda :D. Etteruttavalt - jõudsin ka, ehkki 5 minutilise hilinemisega.... Selle nö 20 minuti jooksul jõudsin koju sõita, naabrimehega paar sõna vahetada, trenniriided selga panna ja üle staadioni spordiklubisse jõuda :D. (Parem küll ei räägiks, et suutsin kiirustades kiledressid valepidi selga panna ja siis uuesti ikka õigetpidi...). Koju jõudsin siis jälle peale 8t, siis oli ju vaja pikalt duśi all mõnuleda. Jõudsin veel ka trenniriided ja veel ühe masinatäie pesu pesta ja ka rõdule kuivama sokutada. Samal ajal umbes 10 paiku hakkasin veel süüa vaaritama, et oleks hommikul midagi tööle kaasa võtta lõuna jaoks, lõpetasin alles kusagil peale 11t. Ja siis tuli uni hea...................
Täna, siis reedel - algselt oli plaan otse koju tulla, aga minu puhul ei tea iial, kuhu suunda tuul pöörab... Aga... helistasin emale, sest pealegi tuli mulle meelde, et pidin pildialbumid Mustakalt ära tooma. Ema muidugi seal pisut hädaldas, et teda nagu päris unustatud, aga mis hing teed, kui mõned asjad ju alles siis meelde tulevad, kui korralikud inimesed juba puhkavad... Küsisin, kas ta poest miskit tahab? Ei osanud ta eriti mulle küll vastata, aga andis mõista, et ei oska endale miskit süüa välja mõelda... Kihutasin siis kodust läbi, haarasin kaasa pisut pikkapoissi, mida eelmine õhtu vaaritasin ( nagunii oli endale pisut palju), veidi sinki, mis Laagri lihapoest ostetud (nämma...) ja kütsin lapsepõlvekoju... Emale söögipoolist, paar ostetud raamatut, milleni ma ise kuidagi ei jõua, internetist meelelahutuseks üks mäng alla laetud...puhhh.... eks jälle pisut head ehk tehtud. Koju jõudsin jälle alles 9 paiku, siis sorteerisin pisut vanu fotosid, mugisin pisut, suhtlesin õega ja siis siin ma olen hetkel veel...
Homme on siis plaanis pikem külastus venna juurde, alustades Kohila tallist ja hobustega suhtlemisest - igal juhul ostsin varuks kilo porgandeid :D. Eks näis...