neljapäev, 15. juuli 2010

Ometi on puhkus...

Postitustes jälle suur auk... Tüüpiline Lepatriinu... Nagu mulle ikka iseloomulik on, et kas pole nagu millestki huvitavast kirjutada või siis tegutsed nii, et kukud lapiti voodisse arvuti poole vaatamata. No, ja üleüldse on suvisel ajal selle arvuti juurde jõudmisega kehvad lood - on ju valgetel õhtutel märksa huvitavamaid tegevusi, kui toas arvuti taga konutamine. Ehkki, kui päris aus olla, ega ma hetkel toas polegi, hoopis õueterassil, mõnulen peale igapäevast duši all käimist ja naudin meie haruldast suvesoojust.
Aga siiski see puhkusevärk... Sel aastal õnnestus siis see kauaoodatud puhkus ikka välja võidelda :). Ja kuigi ametlikult nagu oleks pidanud esmaspäeval hakkama, ei saanud ju niimoodi ometi mõelda - juba reede õhtul tekkis selline mõnus relax, et vahet pole, millal magama lähed või millal üles tõused ja kas nädalavahetusel ka puhata ja välja magada ennast jõuad. Teatavasti soodustab praegune ilm just nimelt PUHKAMIST, sest sellise palavuse ja lõõskava päikesega mingeid töid-toimetusi on päris keeruline ette võtta, kui ei ole sooviks just kuumarabanduse saamine...
Niisiis:
Puhkuse esimene päev - laupäev. Kõige raskemateks töödeks osutusid pesu masinasse toppimine ja pärast nöörile riputamine (mis polnud põletava päikese käes sugugi lihtne ülesanne :)) ja saunapuude riidast kohale vinnamine - mis laupäev see ilma saunata on. Muu aeg kulus põhiliselt lebotamisele (varjus muidugi). Pärast siis saunatamine pereringis koos basseini kargamisega - õnneks sai eelmine nädalavahetus bassein puhtaks pestud ja värske vesi sisse.
Pühapäevahommikul aeti mind maru vara üles - juba veidi enne kümmet. Aga kuna oli plaanis ööpäevane retk Naissaarele, oli see andeks antav... Nii siis pakkisime ööbimiseks vajalikud asjad, tee peal varustasime ka söögi ja joogipoolisega ning siis üle mere saarele... Kuna meil oli hea võimalus jeepi kasutada, sai pealelõuna ja õhtuga juba põhiliste saare vaatamisväärsustega tutvutud, metsmaasikaid söödud ja kohalikke verejanulisi sääski söödetud. Õhtul sai veel randa jalutatud ja uskumatu - Lepatriinu(d) sai(d) isegi meres ära käidud. Aga väga mõnus oli...
Järgmine hommik jälle vara üles - juba pool üheksa (appi! pole üldse minu moodi!), aga ega midagi tarka selles palavuses ka ei teinud - väike grill ja niisama lebotamine, minul õnnestus veel kord end vette kasta. Sellest mittemidagi tegemisest rikastastasime eesti keelt - mina leiutasin sõna "ristselitused" (tõlkes siis umbes sama, mis lamatised) ja Thela poolt tuli tuli väljend, et "kõhul on igav" (mõte on selles, et vist on igav ja võibolla sööks midagi).
Ja selleks korraks oligi läbi saarereis, kodinad kokku ja kodu poole. Seekord otsustasime Thelaga, et oleks kaatril ikka väljas, mitte kajutis - vot see oli alles elamus, kui tuul vihiseb kõrvus ja kõrvad laperdavad, võtsin kohe prillid eest - kartsin, et tuul viib minema :). Tunne oli nagu Ameerika filmis, LAHE... Muidugi oli ka kaatrijuhil vaja veidi ulakust teha ja merel täiskiirusel kurve võtta ja lõpuks sadamasse täisnurga all sisse pöörata... Aga unistagu edasi - kiljuma ei hakanud keegi...
Ülejäänud päeva lebotasime järjekordselt edukalt lõpuni - mis selle palavaga ikka tarka teha...
Ja sama ka teisipäev - ei midagi mõistlikku, ainult päikese eest varjul olesklemine.
No nii ja kaua võib...
Kolmapäeva hommikul ( nii umbes 11 - NORMAALNE) ärgates tundsin, et enam ei suuda niisama olla. Lõputust tegemata tööde loetelust tundus kõige ahvatlevam esiku põranda remont, kuna põrand nägi välja nii:Pilt on küll tehtud juba peale esikumööbli eemaldamist ja hetkel, kui penid oma kerega kangelaslikult kaitsevad armsaks saanud ja sobivalt kraabitud vana põrandakatet...
Igatahes sai siis nii kahe-kolme paiku alustatud - laminaat ja muud tarvilikud vahendid olid tegelikult juba eelmisel aastal valmis ostetud, ka uus saag juba lahti pakitud, aga lõplikult kokku panemata, aga see ei võtnud palju aega. Ja läks lahti... Kõige hullem meie majas on ju see, et terves majas pole vist ainustki täisnurka, kõik seinad ja laed ja põrandad on kasvavate-kahanevate mõõtudega, nii et iga tükki pead eraldi mõõtma ja sättima. Põhimõtteliselt oli umbes kella kümneks põhitöö tehtud.Thela oli vahepeal naabrite manu kadunud, mina jonnisin, sest tahtsin selle viimase jupikese ära lõpetada - nõme kui pooleli jääb - sest, kes teab, kuidas järgmisel päeval loomingulisusega lood on... Käisin veel ka duši all. Läksin oma tuppa ja kuulen, et naabrite juurest ikka kostab rõõmsaid naerurõkatusi - no on neil ikka lõbus... Siis mõtlesingi, et "ah,mis-puhkus ju, mis sest, et kell pool 12 öösel", riided jälle selga ja padavai mäest alla naabritele külla. Pläkutasime seal siis pisut ja jällegi sai üks suvepäev siis otsa.
Tänagi eriti midagi tarka ei teinud. Hommikupoole praadisin 2 tundi pannkooke - tore ainult, et tegin seda õues elektripliidil (jälle üks naabrite idee), samal ajal ajaviiteks raamatut lugedes. Siis sai esiku tarbeks jälle end vähe liigutatud, mõned liistud valmis vaadatud. Tükk aega juurdlesin, et kas kasutada vanu liiste, et neid puhtaks nühkida ja lakkida või osta päris uued ja siis neid nurgakesi meisterdada. Liisk langes siiski uute kasuks, sõitsin veel Keilasse ostma. Seegi oli päris lõbus - jäin korraliku äikesevihma kätte. Mina veel liikusin - nii 60km tunnis, aga mõnedki seisid maantee ääres, sest vihm oli ikka selline, et nähtavust praktiliselt polnud. Pärast ei saanud ka ehitusmarketist välja vihma pärast, jupp aega ootasin, aga märjaks sain ikka, sest kannatus sai otsa, aga vihm mitte :). Nojah, pärast lakkisin liistud ära ja eks siis peabki homseni ootama...
Ahjaa, Thelaga panime veel aiapaviljoni uuesti kokku. See läks esimene kord vähe nihu - ainuke liist, mis õigetpidi oli, sai ringi tõstetud ja siis selgus, et kõik on valepidi :(. Aga sai nüüd õieti ja uuesti tehtud ja nüüd seisab ikka päris ise püsti :)

2 kommentaari:

  1. Lisada võiks veel, et selle laminaatparketi disain võiks kanda nimetust "Koerapidaja õnn"...

    VastaKustuta