Pühapäev, 18. juuli 2010

"Poltergeist"

Eilne päev kadus kuidagi ruttu käest - peamiseks põhjuseks muidugi linnasõit, kus vaja vähe asjatada ja mööda minnes ka poes käia ja toiduvarusid täiendada. Ja kui siis kella kuue paiku õhtul tagasi jõudsin, peatas tee peal naabrimees, et öelda, et kell kaheksa siis kohtume indiaanisaunas. Ei jäänud enam kuigipalju aega, et midagi tarka veel ette võtta, natuke kehakinnitust ja oligi aeg randa minna, kuhu meie küla telksaun rajatud on. Ei hakka sellest siin pikalt lobisema, kes soovib, võib lähemalt lugeda thela: Indiaanisaun .
Aga täna siis otsustasin, et kaua see esik niimoodi ikka poolik on, tuleb need seinaliistud kuidagi seina meelitada.
Kuuri ust avades - oh sa poiss...meil on siin vist poltergeist möllanud:
Niimoodi see küll välja nägema ei peaks... Algul ei saanud tõega aru, mis toimunud on, aga siis hakkas see "poltergeist" laetalade peal kräunuma... Meie küla hulkurkass oli kuidagi kuuri kinni ööseks jäänud ja otsustas seal vist vähe asju ringi paigutada - riiul põrandal, asjad ja tööriistad pilla-palla laiali - nagu tõeline poltergeist :)
Ja ise käib ja kräunub...Mõtlesin, et äkki ei saa enam talade pealt alla. Süda läks haledaks, tassisin õuest ühe 6 meetrise laua, et kiisukesele kaldteed teha. Aga kus sa sellega, kappas tükk aega mööda talasid veel ringi ja siis tuli ikka mööda allesjäänud riiuleid pidi alla... ja kus siis lidus metsa poole. Ehk on nüüd targem, et võõrastes kuuris pole hea ringi nuusida, võid hoopis vangi jääda.
Ohkasin siis ja võtsin laua, et see välja tagasi viia - see oli nimelt üks matsutavate kooreüraskite söögilaud... Panin samasse kohta - ja laud, igavane tõbras, tuli mulle kallale - virutas otsaga väikse varba pihta sihukese paugu, et pole siiamaani kindel, kas luu on ikka terve. Igatahes on terve varvas potisinine-lilla-punane ( ja valutab kaa... ai...). Ja kõiges selles on süüdi kass ja hale süda... :(
Siiski ma alla ei andnud. Kõigepealt koristasin "poltergeisti" tegevusvälja ära, sest tegelikult peaks pilt nägema välja selline:Ja siis luukasin terve ülejäänud päeva liiste meisterdades edasi-tagasi. Koerad vaatasid ka juba, et tola kõnnib siin, kogu aeg mingid puutükid käes, võiks siis midagi mõistlikku teha. Aga valmis sain!!! Niivõrd-kuivõrd see kvaliteet muidugi, mitte ei saa neid nurki kõiki korralikult, aga saan vähemalt maja süüdistada, et sel normaalseid nurki polegi - ega siis viga ometi minus pole :)
Näis, mis öösel saab. Kas ma oma ilusa siiruviirulise varbaga ka sõba silmale saan...






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar