Laupäeval äkki avastasin, et olen ikka lõpmatult andekas.
Õhtul duši alla reisiväsimust maha küürima minnes viskasin riided suht lohakalt resti peale. Peale pesemist, kui olin end vannimantlisse mähkinud ja diivanile lõõtsutama ja tahenema seadsin, sattus pilk äkitselt riidekuhilale. Ja ennäe pilti - lõdva käeliigutusega olin loonud kunstiteose!Vahel küll mõtled, et kuidas selline asi üldse võimalik on. Aga ausõna, see oli täiesti juhuslik ja midagi lisaks ka ei sättinud (mul on ka tunnistaja olemas :))
Paluks siis hinnata kunstiteose väärtust...
:DDD
VastaKustutaAndekas jah - hea silm nägemaks, mida vähesed tähele panevad. Minul annab selles kohe kõvasti areneda, eriti selle astilbepoti (prügikasti varjaja) kohta tuleb märkusi - kes näeb seal härga, kes küsib, miks ma torisevale vanamehele silma pole teinud, kes jälle küsib, et miks ma kannuga neiukesele olen nii väikese pea otsa teinud? Ise ei näe küll kedagi huvitavat peale meie ja naabrikasside, kes armastavad seal serva peal lösutada (hosta minori potis ka):)
Jaaa, enamasti inimesed ei annagi endale aru, millised anded neis varjul on. Sa peaksid sedasi aeda kujundama:) Usu, tulemus oleks super
VastaKustutalahe nägu tõesti :)
VastaKustutaVaatasin mina alguses seda pilti. No vaba käega visatud riided nagu riided ikka... Ja kui siis tuli see "ohhoo"-tunne... tabasin end omaette mõttes kommenteerimas "täitsa lõpp!" :) Mõnikord kukuvad jah asjad niimoodi lahedalt välja, aga et sedasi aeda kujundama hakata... see oleks midagi uudset! :) (Ja ausõna, see oli enne kommentaaride lugemist.)
VastaKustuta