Eile oli tihe päev, tegevust ja kohtumisi täis. Sai kohe pikalt linnas oldud, pole tükk aega nii hilja kodu poole sõitma hakanud, kell oli juba pisut kümme läbi. Aga mis nüüd viga - isegi pime polnud veel, alles hämardus. Mulle väga meeldib see päikeseloojangu aeg, need taevavärvid. Kindlasti meeldib ka koiduaeg, aga selle nägemisega on pisut probleeme (sel ajal tavaliselt lihtsalt on silmad kinni :))
Ja seepärast pidingi ikka ka ühe klõpsu fotokaga tegema, just vahetult maanteelt ära pööramisel. Uskumatud värvid võivad ikka looduses olla, ilus sinine taevas, punane päikeseloojang mere kohal, siis ribake hallikassinist merd ja kaldapuud, mis veel küll raagus. Ilus...
Ilus! Väga! Iga päev peaks vaatamiseks ja nägemiseks palju rohkem aega võtma kui me seda tavaliselt oma töörabamise juures teeme.
VastaKustutaKa mina olen varem vahel töölt tulles auto kini pidanud ja vaadanud järve loojuvat päikest või talvel kurvi tagant paistvat härmas kasetukka, üks koht kannabki minu järgi nimetatuna-päkapikukurv:)
Imeilus jah!
VastaKustutaMul õnnestub õnneks ikka iga päev pilk merele suunata, enamasti on ta imeline. Aga Muhediku juurest järve poole minnes on vaade tõepoolest fantastiline (no tegelikult on ka tema terrasilt üle orgude ju imeline vaade). Ilus ja võimas on ikka see loodus.
ilus jah :)
VastaKustuta