Ma arvan, et olen vist ikka tõsise kiiksuga või oleksin ikkagi pidanud poisina sündima... No mis teha, kui meestetööd mulle hirmsasti meeldivad, või siis vähemalt on lahe vaadata, kuidas mehed tööd teevad.
Täna kohe pidin jäädvustama, kuidas on võimalik töötada, pealegi on mul vist nõrkus igasuguste masinate (rohkem küll nendega sõitmise) vastu. Lisaks kõigele toimus põhitegevus ilma valgustuseta laoruumis - põnev nagu action-filmis.
http://www.youtube.com/watch?v=Bvk_Q4F1YuQ
Kes kannatas lõpuni vaadata? Küsimus: mitu erinevat tõstukit oli klipis? (Mina tean...) Ja mitu korda nad jõudsid selle lühikese ajaga edasi-tagasi sõita? (Mina ka ei tea...)
Ja kas panite tähele, kuidas tööohutust jälgitakse (signaalitamisega)?
neljapäev, 21. oktoober 2010
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Kassid omavahel
Sai pisut mööblit liigutatud ja kohe oli ka kaisukaaslase valik tehtud. Nagu näha, ei loe suurus ka - uhked kiisud mõlemad :)
reede, 24. september 2010
Humana Päev 2010
Eile, 23. septembril toimus esmakordselt rahvusvaheline Humana Päev. Sel aastal oli Humana Päeva teemaks "Haridus kõigile" ehk peamiselt tutvustati päeva jooksul ( ja tegelikult kogu septembrikuu vältel) Humana Föderatsiooni tegevusi hariduse valdkonnas.
Eilse päeva jooksul toimus siis mitmeid üritusi nii Humana kauplustes - alates õiglase kaubanduse hommikukohvi pakkumisega klientidele ja lõpetades moedemonstratsiooniga Mustamäe kaupluses, lisaks kolmes kaupluses toimunud öömüügiga, jagati Humana Päeva logoga õhupalle - kui ka sorteerimiskeskuses, kus toimusid ekskursioonid kõigile soovijatele ja tänuüritus sorteerimiskeskuse ja Humana tegevuste tutvustamiseks koostööpartneritele, avaliku sektori esindajatele, toetajatele, ajakirjandusele. Külas käis ka TV3, filmitud materjali saab näha siit:
TV3: Humana edu majandustingimustest ei sõltu - Majandus
Tundub, et kõik huvilised ja kliendid jäid rahule. Ka Humana poolest saab päeva kordaläinuks lugeda - esimene kord ja ikka pisut raske :)
Aga järgmine Humana Päev toimub siis juba aasta pärast, samuti 23. septembril, kes sel aastal ei jõudnud, saab järgmisel aastal ikka osa võtta.
Eilse päeva jooksul toimus siis mitmeid üritusi nii Humana kauplustes - alates õiglase kaubanduse hommikukohvi pakkumisega klientidele ja lõpetades moedemonstratsiooniga Mustamäe kaupluses, lisaks kolmes kaupluses toimunud öömüügiga, jagati Humana Päeva logoga õhupalle - kui ka sorteerimiskeskuses, kus toimusid ekskursioonid kõigile soovijatele ja tänuüritus sorteerimiskeskuse ja Humana tegevuste tutvustamiseks koostööpartneritele, avaliku sektori esindajatele, toetajatele, ajakirjandusele. Külas käis ka TV3, filmitud materjali saab näha siit:
TV3: Humana edu majandustingimustest ei sõltu - Majandus
Tundub, et kõik huvilised ja kliendid jäid rahule. Ka Humana poolest saab päeva kordaläinuks lugeda - esimene kord ja ikka pisut raske :)
Aga järgmine Humana Päev toimub siis juba aasta pärast, samuti 23. septembril, kes sel aastal ei jõudnud, saab järgmisel aastal ikka osa võtta.
pühapäev, 5. september 2010
Töökas kolli
Hoolimata oma suhteliselt kõrgest east (oktoobris 12 aastat) on meie armas pereliige kolli väga töökas ja usin. Peaaegu alati on ta kohal, kui kuskil midagi toimetatakse, seejuures viisakalt aupaklikus kauguses (üldjuhul :D), et mitte väga segada. Aga üks tegevus on selline, millest kolli raskes sõltuvuses on - nimelt aiatraktor, eriti veel siis, kui sellel käru taga on.
Kui noores eas oli kolli pallisõltlane, mis tähendas siis, et ta võis väsimatult päev läbi sulle palli tassida, et saaks sellele jälle järgi joosta, kui keegi vähegi viitsis palli kaugele lüüa...Nüüdseks on kollist saanud käruhoolik :D Palli järele ta enam eriti joosta ei taha, seda vaimustust enam eriti märgata pole. Aga kui traka koos käruga välja ajada, siis on kilkamist kui palju.
Sel nädalavahetusel oli tal kohe eriti palju tegemist, sest sai päris palju trakat kasutatud ja killustikku laiali veetud - küll peenrakatteks, küll tee lappimiseks. Ja kolli kogu aeg kõrval jooksmas, kui koorem peal ja muidugi kärus sõitmas, kui koorem maas.
Pilt on tehtud küll juba mõned aastad tagasi, sest tuli välja, et nii harjumuseks saanud meelelahutusest värskemat pilti polegi tehtud, aga midagi pole ka eriti muutunud koera käitumises.
Nii kui trakatsile hääled sisse pannakse, on koer kohe kohal haukumas, kas siis kärusse end nõudmas või siis nördinult, kui käru küljes pole.
Siinkohal võiksin esitada ka sellise küsimuse, et miks võiks käruga aiatraktori juhtimisel vaja minna kõrvaklappe??? Vastus, sest kolli kärus haugub vahetpidamata kõva ja suht kileda häälega sulle peaaegu kõrva :DDD
Kui noores eas oli kolli pallisõltlane, mis tähendas siis, et ta võis väsimatult päev läbi sulle palli tassida, et saaks sellele jälle järgi joosta, kui keegi vähegi viitsis palli kaugele lüüa...Nüüdseks on kollist saanud käruhoolik :D Palli järele ta enam eriti joosta ei taha, seda vaimustust enam eriti märgata pole. Aga kui traka koos käruga välja ajada, siis on kilkamist kui palju.
Sel nädalavahetusel oli tal kohe eriti palju tegemist, sest sai päris palju trakat kasutatud ja killustikku laiali veetud - küll peenrakatteks, küll tee lappimiseks. Ja kolli kogu aeg kõrval jooksmas, kui koorem peal ja muidugi kärus sõitmas, kui koorem maas.
Pilt on tehtud küll juba mõned aastad tagasi, sest tuli välja, et nii harjumuseks saanud meelelahutusest värskemat pilti polegi tehtud, aga midagi pole ka eriti muutunud koera käitumises.Nii kui trakatsile hääled sisse pannakse, on koer kohe kohal haukumas, kas siis kärusse end nõudmas või siis nördinult, kui käru küljes pole.
Siinkohal võiksin esitada ka sellise küsimuse, et miks võiks käruga aiatraktori juhtimisel vaja minna kõrvaklappe??? Vastus, sest kolli kärus haugub vahetpidamata kõva ja suht kileda häälega sulle peaaegu kõrva :DDD
kolmapäev, 1. september 2010
Tänasida toimetusi ära viska homse varna
Kaks päeva on õnneks suht talutav ilm olnud, ehkki üsna jahe - vähemalt esmapilgul. Ja ka töölt õigel ajal tulema saadud, et jäi aega ka õues toimetada.
Sel ajal kui Thela labidaga mulda sonkis, tegelesin mina muruniiduki kaasabil aeroobse treeninguga.
Kuna ähvardatakse ilmajaama poolt vihmase, tuulise ja külma ilmaga, ei saanud jääda ootama, vaid tuli kuiv aeg ära kasutada. Aga sellegipoolest - no peaaegu võimatu niita. Rohi on selline pehme ja vesine ikkagi, mätsis muruniiduki pidevalt alt täis, iga paari meetri tagant tuli teist raputada, et ta rohu välja sülitaks. Tundub küll, et ega suurt niita enam ei saa, kui siis trimmeriga äkki?
Jah, ja pealegi hakkab juba varakult hämarduma. Täna läks õues pisut kauem, jonni jatkus, et jõuaks rohkem ära teha, aga lõpuks tegutsesin rohkem tunde järgi. Tuleb vist murukale laternad külge monteerida :D
Ning ilm, mis enne nagu jahedavõitu tundus, oli pärast pooleteist tunnist mööda õue veeremist tunduvalt soojemaks läinud - vähemalt minul oli lausa palav ja pluus märg seljas :DD
Kõigile kooliminejatele head kooliaasta algust, et jaksu jätkuks järgmise suveni...
Parim nali eelmisest nädalast...
Sain meili järgmise sisuga:
Alates 1.septembrist on Päevahoiu rühmas kõik kohad igapäevaselt täidetud .Seoses sellega palume KINDLASTI läbirääkida rühma õpetajatega kui soovite päevi järgi teha!Kuid me ei saa alati garanteerida seda,et Teie soovitud päeval on vabu kohti.
Palume tuua ka lapsed veidi varem -enne hommikusööki(um.8.45)siis jõuame kõik lapsed personaalselt vast võtta ja seejärel koos sööma minna!
Mõistvale suhtumisele lootma jäädes!
Päevahoiu rühma õpetajad.
Olin just pojaga arutanud pühapäevast Tartusse sõitu, et vastne ülikoolitudeng saaks oma elu seal sisse seada ja esmaspäevast (30.aug.) juba oma tudengipõlve alustada :D
Sel ajal kui Thela labidaga mulda sonkis, tegelesin mina muruniiduki kaasabil aeroobse treeninguga.
Kuna ähvardatakse ilmajaama poolt vihmase, tuulise ja külma ilmaga, ei saanud jääda ootama, vaid tuli kuiv aeg ära kasutada. Aga sellegipoolest - no peaaegu võimatu niita. Rohi on selline pehme ja vesine ikkagi, mätsis muruniiduki pidevalt alt täis, iga paari meetri tagant tuli teist raputada, et ta rohu välja sülitaks. Tundub küll, et ega suurt niita enam ei saa, kui siis trimmeriga äkki?
Jah, ja pealegi hakkab juba varakult hämarduma. Täna läks õues pisut kauem, jonni jatkus, et jõuaks rohkem ära teha, aga lõpuks tegutsesin rohkem tunde järgi. Tuleb vist murukale laternad külge monteerida :D
Ning ilm, mis enne nagu jahedavõitu tundus, oli pärast pooleteist tunnist mööda õue veeremist tunduvalt soojemaks läinud - vähemalt minul oli lausa palav ja pluus märg seljas :DD
Kõigile kooliminejatele head kooliaasta algust, et jaksu jätkuks järgmise suveni...
Parim nali eelmisest nädalast...
Sain meili järgmise sisuga:
Alates 1.septembrist on Päevahoiu rühmas kõik kohad igapäevaselt täidetud .Seoses sellega palume KINDLASTI läbirääkida rühma õpetajatega kui soovite päevi järgi teha!Kuid me ei saa alati garanteerida seda,et Teie soovitud päeval on vabu kohti.
Palume tuua ka lapsed veidi varem -enne hommikusööki(um.8.45)siis jõuame kõik lapsed personaalselt vast võtta ja seejärel koos sööma minna!
Mõistvale suhtumisele lootma jäädes!
Päevahoiu rühma õpetajad.
Olin just pojaga arutanud pühapäevast Tartusse sõitu, et vastne ülikoolitudeng saaks oma elu seal sisse seada ja esmaspäevast (30.aug.) juba oma tudengipõlve alustada :D
reede, 27. august 2010
Uhkus...
...ajab upakile. Aga kuidas saab mitte uhke olla oma ainsa lapse üle, kes on selliseid tulemusi saavutanud.
Tegelikult algas kõik juba umbes kolm aastat tagasi, kui poiss esimest korda osa võttis vabariigi tasemel informaatika olümpiaadist, sel korral siis algajate tasemel ja kohe ka esikohale jõudis.
Viimase kahe aasta jooksul on ta nii mõningatelgi olümpiaadidel osalenud, mitte ainult IT, vaid ka matemaatika ja füüsika. Sel aastal jõudis ta siis nii kaugele, et ta oli kutsutud osalema IT rahvusvahelisele olümpiaadile, millest esimene toimus küll Tartus (vist aprillis, enam ei mäleta), aga osavõtjaid oli paljudest Euroopa riikidest. Tulemuseks - pronksi tase, millega siis kaasnes võimalus osa võtta veidi juba kõrgematasemelisest rahvusvahelisest informaatika olümpiaadist Kanadas, Ontario osariigi väikeses Waterloo linnas, mis asub Suure Järvistu piirkonnas umbes 100 km kaugusel Torontost ( Waterloo, ON ).
Ja nii, augusti kuu 14ndal päeval lendas äsja gümnaasiumi lõpetanud Lepatriinu-pojuke kaugele Ameerikamaale omasuguste tarkpeadega jõudu katsuma. Ega ma palju infot pole saanud, millega nad seal veel tegelesid peale võistlemise, aga seda sain siiski teada, et ka Ühendriigid on ära nähtud (mitte külastatud), sest neid viidi seal ekskursioonile Niagara kose juurde, mis teatavasti asub Kanada ja USA piiril. Olevat isegi paadiga kose all sõita saanud ja USA riigile kuuluvale jõekaldal päris lähedal viibinud. Veel olevat käidud lõbustuspargis :D. Ja üleüldse olevat lahe olnud...
Olümpiaadil osales üle 300 õpilase rohkem kui 80st riigist. Ja ka nüüd suutis pojake endale hankida pronksmedali (ise ütles, et suht hõbeda piiri peal).
Juba peale esimest rahvusvahelist olümpiaadi, mida enne mainisin, sain maikuus Tallinna Haridusametilt kutse rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud Tallinna koolide õpilaste pidulikule vastuvõtule Tallinna Raekojas, mis toimus siis eile, 26.augustil.
Loomulikult läksin - ei saanud ju nägemata jääda, kuidas su ainukest last tunnustatakse Tallinna Linna poolt. Ka oli põnev sattuda Tallinna Raekotta, kus ma varem käinud ei ole. Ja loomulikult kohtuda Tallinna Linna tähtsate tegelastega - Edgar Savisaare, Yana Toomi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Andres Pajulaga. ( http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-tanas-rahvusvahelistel-olumpiaadidel-edukalt-osalenud-opilasi?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35 )
Selleks ajaks kui tunnustamise järg Lepatriinu-poju kätte jõudis, olid Edgar Savisaar ja Yana Toom vahetunud Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi vastu, nii et linnapea kätt suruda ei õnnestunud, küll siis Tallinna Linnavolikogu esimehel. Ikka väike närv oli ka sees, sest üritusele minnes ei tulnud ma selle pealegi, et tunnustust jagatakse ka vanematele - see oli ootamatu üllatus.
Pojale anti siis Tallinna Linna poolt raamitud tänukiri ja veidi nänni kaubamaja kinkekaardi näol ja ilus roosiõis, mullegi oli tänukiri ja väike kingitus Tallinna vaatega käsitööna valminud keraamilise vaasi näol ja muidugi ka roosiõis...
Pärast pidulikku osa pakuti suupisteid ja kooke ja jooke. Rahvas suhtles omavahel, noored ja vanemad kõik segamini. Osutusin isegi Tallinna Reaalkooli direktori märkamisse, kes pojal, kui kooli vastsel vilistlasel, ja siis ka minul tunnustavalt kätt surus.
Ahjaa, uudiseks teatati veel sellist asja, et alates sellest aastast hakatakse välja andma aastaraamatut, kuhu siis kõik tublid tulemused ja tegijad sisse pannakse. Jään huviga ootama, kas siis meile ka üks raamatuke eraldatakse :D
Aga lahe on ju mõelda, et lisaks sellele, et poja nimi on jäädvustatud Tallinna Reaalkooli seinale ( 2 korda), saab ta nimi olema ka Tallinna ajaloos.
Aga ikkagi - on ju põhjust uhkust tunda... :DDD
Tegelikult algas kõik juba umbes kolm aastat tagasi, kui poiss esimest korda osa võttis vabariigi tasemel informaatika olümpiaadist, sel korral siis algajate tasemel ja kohe ka esikohale jõudis.
Viimase kahe aasta jooksul on ta nii mõningatelgi olümpiaadidel osalenud, mitte ainult IT, vaid ka matemaatika ja füüsika. Sel aastal jõudis ta siis nii kaugele, et ta oli kutsutud osalema IT rahvusvahelisele olümpiaadile, millest esimene toimus küll Tartus (vist aprillis, enam ei mäleta), aga osavõtjaid oli paljudest Euroopa riikidest. Tulemuseks - pronksi tase, millega siis kaasnes võimalus osa võtta veidi juba kõrgematasemelisest rahvusvahelisest informaatika olümpiaadist Kanadas, Ontario osariigi väikeses Waterloo linnas, mis asub Suure Järvistu piirkonnas umbes 100 km kaugusel Torontost ( Waterloo, ON ).
Ja nii, augusti kuu 14ndal päeval lendas äsja gümnaasiumi lõpetanud Lepatriinu-pojuke kaugele Ameerikamaale omasuguste tarkpeadega jõudu katsuma. Ega ma palju infot pole saanud, millega nad seal veel tegelesid peale võistlemise, aga seda sain siiski teada, et ka Ühendriigid on ära nähtud (mitte külastatud), sest neid viidi seal ekskursioonile Niagara kose juurde, mis teatavasti asub Kanada ja USA piiril. Olevat isegi paadiga kose all sõita saanud ja USA riigile kuuluvale jõekaldal päris lähedal viibinud. Veel olevat käidud lõbustuspargis :D. Ja üleüldse olevat lahe olnud...
Olümpiaadil osales üle 300 õpilase rohkem kui 80st riigist. Ja ka nüüd suutis pojake endale hankida pronksmedali (ise ütles, et suht hõbeda piiri peal).
Juba peale esimest rahvusvahelist olümpiaadi, mida enne mainisin, sain maikuus Tallinna Haridusametilt kutse rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud Tallinna koolide õpilaste pidulikule vastuvõtule Tallinna Raekojas, mis toimus siis eile, 26.augustil.
Loomulikult läksin - ei saanud ju nägemata jääda, kuidas su ainukest last tunnustatakse Tallinna Linna poolt. Ka oli põnev sattuda Tallinna Raekotta, kus ma varem käinud ei ole. Ja loomulikult kohtuda Tallinna Linna tähtsate tegelastega - Edgar Savisaare, Yana Toomi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Andres Pajulaga. ( http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-tanas-rahvusvahelistel-olumpiaadidel-edukalt-osalenud-opilasi?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35 )
Selleks ajaks kui tunnustamise järg Lepatriinu-poju kätte jõudis, olid Edgar Savisaar ja Yana Toom vahetunud Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi vastu, nii et linnapea kätt suruda ei õnnestunud, küll siis Tallinna Linnavolikogu esimehel. Ikka väike närv oli ka sees, sest üritusele minnes ei tulnud ma selle pealegi, et tunnustust jagatakse ka vanematele - see oli ootamatu üllatus.
Pojale anti siis Tallinna Linna poolt raamitud tänukiri ja veidi nänni kaubamaja kinkekaardi näol ja ilus roosiõis, mullegi oli tänukiri ja väike kingitus Tallinna vaatega käsitööna valminud keraamilise vaasi näol ja muidugi ka roosiõis...Pärast pidulikku osa pakuti suupisteid ja kooke ja jooke. Rahvas suhtles omavahel, noored ja vanemad kõik segamini. Osutusin isegi Tallinna Reaalkooli direktori märkamisse, kes pojal, kui kooli vastsel vilistlasel, ja siis ka minul tunnustavalt kätt surus.
Ahjaa, uudiseks teatati veel sellist asja, et alates sellest aastast hakatakse välja andma aastaraamatut, kuhu siis kõik tublid tulemused ja tegijad sisse pannakse. Jään huviga ootama, kas siis meile ka üks raamatuke eraldatakse :D
Aga lahe on ju mõelda, et lisaks sellele, et poja nimi on jäädvustatud Tallinna Reaalkooli seinale ( 2 korda), saab ta nimi olema ka Tallinna ajaloos.
Aga ikkagi - on ju põhjust uhkust tunda... :DDD
neljapäev, 5. august 2010
Peale puhkust
Täna on siis puhkusejärgse töönädala neljas päev. Tunne aga peaaegu samasugune nagu enne puhkust. Kui esimesel kahel tööpäeval oli hommikune varajane ärkamine nagu enam-vähem, siis juba eile hommikul oli raske. No mis ma küll sinna teha saan, et mulle hommikuti kaua magada meeldib... Täna juba mõtlesin hommikul, et ei saagi silmi lahti - Une-Mati surus jõuga silmad kinni ja tiris teki lõuani tagasi. Õnneks oli siiski ärkvel juba ka kohusetundlik Südametunnistus, kes siis meelde tuletas, et peaks nagu ikka üles tõusma.
Igatahes madistasid Une-Mati ja Südametunnistus tubli pool tundi omavahel. Une-Matil hommikulgi jaksu alles kuipalju, aga lõplikult võitis siiski Südametunnistus, kellel ka äratuskell tehniliselt abiks oli :D
Järgmise ametliku puhkusejupini on peaaegu viis kuud aega ja kahjuks see pole ju suvel :(
Sellega seoses tuleb mul alati meelde film "Crease", kus kooliaasta esimese päeva hommikul kohtuvad kaks õpetajat ja üks küsib kohe teiselt, et millal küll koolivaheaeg algab...
Tellimine:
Postitused (Atom)