Kolmapäev, 22. jaanuar 2020

Aasta 2019

Kokkuvõtlikult võin öelda, et minu jaoks oli see 2019 suurepärane.
See ei tähenda muidugi, et absoluutselt kõik asjad hästi sujusid või üldse mingeid probleeme ei olnud. Eks neid ikka ka jagus.
Eelkõige oli see aasta vägagi erinev viimase 15 aastaga võrreldes, sest ootamatult oli võimalus elada, õppida ja tegutseda vaid iseenda huvides ja heaoluks. Kipun end ilmselt kordama, kuid olen endiselt kindel, et tuleb oma soovidega olla teatud mõttes ettevaatlik, sest need võivad täide minna 😊.
Üle-eelmise aasta teises pooles, olles väsinud ja motivatsioonita tegemas tööd, kus mingit arengut enam ei toimunud ning oma töö ja tulemuste saavutamiseks iseseisev mõtlemine ei olnud teretulnud, mõtlesin, et küll oleks tore, kui saaks ka töölt võtta aasta (akadeemilist) puhkust nagu ülikoolis. Samas ka ei olnud ka plaanis ise seda sammu ette võtta, et omal otsusel lahkuda, sest eks teatud mõttes on ju inimene laisk ning mugavustsoonis kinni, aga ka siin oli mõte, et lähen siis, kui koondatakse.
Ja see kõik täpselt nii täide läks ning 1.jaanuarist olin vaba ja oma tee otsingul.
Võiks öelda, et paar esimest kuud aastast oli mul vist tööst 'pohmell', lihtsalt puhkasin.
Jaanuar algas plusskraadidega, muru roheline. Nüüd uue aasta algus tundub kordusena.

                                                                     1.jaanuar 2019

Enam ei mäleta, millal lumi maha tuli, kuid...
22.jaanuar 2019


16. veebruar


28.veebruar lumi praktiliselt läinud ja esimesed aiatööd ka juba tehtud.


6. märts. Nagu märtsil kombeks üllatada...paks lumi maas, kui juba jõudsid kevademõttega harjuda.


18. märts. Lumi jälle praktiliselt kadunud ja ilus päikesepaisteline päev sünnipäeva tähistamiseks aiatöödega tegeledes 😄


6.aprill. Näsiniin õitseb.


22.aprill, priimula näitab õisi.


9.mai - kuldkollased plahvatused aias - õitsev forsüütia on imeilus ja eriti seepärast, et muid värve veel vähevõitu, isegi puud-põõsad pole veel korralikult  lehtes.


18.juuni - pojengiplahvatuse aeg, sel aastal üsnagi vara alustasid.


23.juuni - jaanipäevalõke.


7.juuli - roosid võtavad võimust.


24.juuli - ja hortensiad löövad kampa. Sel aastal olid tohutud õiekobarad pea igal hortensial ja õitsesid ka need, mis eelmisel aastal kidurad olid. Eks abi oli ka korralikust kääride tööst varakevadel.


14.august - liituvad floksid. Ka nemad olid sel aastal märksa uhkemad kui möödunul, tänu sellele avastasin üllatuseks, et tõepoolest on aias ka päris palju erinevad flokse.


31.august - selle aasta üks maastikukujundus-ümberehitusprojekt ka - häiris see terav nurk suunaga köögi aknasse, sai servamüür pisut teise kohta kolitud, hele ala näitab vana asetust. Hiljem tuleb sinna lihtsalt muru peale.


5.september


11.september - Malati oma torbikuga 😢.  Avastasin juba kevadel, et nagu oleks koera tagumise jala kintsul mingi mügarik, aga eks ta ole igati paksu karvaga ka, siis ei saanud väga täpselt aru. Ajapikku tundus, et see ei ole õige asi ja kasvab suuremaks, seega sai lõpuks ikka koeratohtri manu mindud. Siis selguski, et üsna viimasel hetkel, sest tegemist ühe väga pahaloomulise kasvajaga, mis siis sai ära opereeritud. Opp läks õnneks väga hästi, kuid sellega asi veel ei lõppenud, sest pikk nahahaav liikuvas kohas ei tahtnud paraneda (õnneks alumised koed paranesid ruttu). Ühesõnaga, nii kui  niidid hakkasid lahustuma, läks haav lahti ja hakkas laiemaks rebenema, kaks nädalat opist ja koera jalal haigutas juba umbes 5 cm suurune auk. Päris lootusetu tunne oli, sest kliinikust, kus opi lasin teha, suurt abi ei saanud, ainult haava määrimine ei aidanud kuidagi. Leidsin õnneks teise loomatohtri, kes ei pidanud vaevaks tulla lausa koju ja teist korda koeral jalahaav kokku traageldada. Suur kivi kukkus südamelt, kuid ka sellega veel saaga ei lõppenud, sest stsenaarium kordus - kaks nädalat, niidid sulasid ja haav läks jälle lahti, õnneks mitte enam nii hullusti, aga piisavalt hirmus ikka. Nüüd laiutas ka teine tohter käsi, kuid andis ühe põletikuvastase ja armkoe kasvamist soodustava salvi. Ja siis me hakkasime määrima, millest õnneks seekord ka kasu oli. Põletikku õnneks kordagi ei tekkinud, aga haav kasvab kinni ikka väga visalt, isegi praegu, 4 ja pool kuud hiljem veel alles selline näpuotsa suurune auguke. Õnneks see Malatit ei tundu eriti häirivat ja vahel tundub, et õhtune määrimisprotseduur on kujunenud lausa rituaaliks 😍


28.september - kaks suurt sõpra. Aalu käib ja nühib end Miku vastu, koer talub seda stoiliselt. Vahel veedavad siestat teineteise kõrval.


5.oktoober - ikka veel värviline.


21.oktoober - ega siis ainult aias taimed ei kasva, tubades neid ka üksjagu 😄. Ausalt ei teagi, palju mul tubaseid taimi on, aga allkorrusel kulub korraga kõigi kastmiseks umbes 20 liitrit vett, teisel korrusel on pisut vähem, piisab kuskil 6-7 liitrist. Pildil olevatest kuukingadest üks otsustas nüüd üle pika aja jälle õitseda. Ei meeldi neile kolimine mitte kuidagi, viimati õitsesid kõik korteris elades, seega üle kahe aasta tagasi. Algul paigutasin need orhideed all korrusele tuppa, nüüd tõin nad magamistuppa tagasi. Tagasi selles mõttes, et tegelikult on need samad lilled siin ruumis juba elanud ja õitsenud ohtralt, küll üle 10ne aasta tagusel ajal. Aga kui siis meeldis, äkki tuleb neil meelde? 😊


8.november - vapramad hortensiad õitsevad endiselt. Valge õiega suurelehine.


10.november - jõulukaktused arvavad, et on paras aeg õitsemiseks.


26.detsember - enamus pilte eelmises postituses, seega las olla üks pilt kõrgele ja kaugele.


Kui piltide ja juttude järgi tundub, et veetsin möödunud aasta enamuses aias, siis ega see väga vale ei olegi. Kasutasin võimalust ja antud aega, et tutvuda ja korraldada seda ootamatut varandust ning klapitada iseenda ja oma tegemistega.
Siiski olin ka usin õppija ja uute teadmiste omandaja, peamine ja tihedam aeg oli küll kevadel.  Ütleme nii, et võtsin osa kõigest, mis tundus huvitav, arendav ja mida võiks elus vaja minna. Ja ei saa jätta mainimata, et lisaks ülisoodsalt saadud teadmised - kogu kompoti peale kulutasin ilma kõrvalise abita kokku vaid umbes 300€. Minu õpingud ja uued või kinnistatud kogemused:

märts-mai Alustava ettevõtja baaskoolitus SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 7 päeva
aprill-mai Raamatupidamise algkursus Majandusarvestuse Keskus 6 päeva
jaan-mai Ringmajanduse teemaline koolitussari Lääne-Harju Koostöökogu 5 päeva
mai  Facebooki turundus: kuidas alustada? SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 1 päev
mai-juuni Äriplaani koostamise koolitus Inga Kalvist, Terrabi OÜ 2 päeva
okt-nov Praktikajuhendajate koolitus Tallinna Ülikool 2 päeva
dets Kuidas muuta arenguvestlus tulemuslikuks? SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 1 päev

Nii et ühtkomateist peaks olema sinna ajusahtlitesse ka lisandunud...

Kui veel lisada eelmise aasta kohta mõningast statistikat, siis võiks üle lugeda elektrikatkestused, millega tuli leppida. Kokku oli neid aasta jooksul 8, millistest pikim oli 37 tundi jaanuaris ja viimane detsembris 18 tundi. Maal elades on siis ju kohe probleem, et sul pole ka vett, st. joogiveevarud küll olemas, aga pesemisega pisut kehvad lood. Ja kui teisel korrusel on vaid elektriküte, siis jahedal ajal võib pikaajaline katkestus paras katsumus olla. Loomulikult ei saa ka kasutada arvutit ning vaadata televiisorit, mis tänapäeval selline igapäeva osa on. Nutitelefoniga saab küll pisut surfata, aga kui ei tea, kaua ilma elektrita oled, siis tühja akuga telefon pole ka enam kasutuskõlblik.

Kokkuvõtteks veelkord, et oli omamoodi huvitav, hariv ja enda jaoks aasta. Oleksin väga rahul, kui saaks samalaadselt jätkata, paraku see ei ole võimalik, kui just rahapaja otsa ei komista.







3 kommentaari:

  1. Mis tore ekskurss möödunud aastasse !

    VastaKustuta
  2. Tore ülevaade, ise pole veel plaanidest kaugemale jõudnud. Tegus oli see aasta sul, sai ju oma silmaga vaatamas käidud, jaksu !

    VastaKustuta
  3. Sa soovi muudkui edasi :) See tuleb sul hästi välja!

    VastaKustuta