Pühapäev, 10. november 2019

November aias

Juba ongi novembrist  pea 1/3 viuhti mööda saanud, aed on kohati selline luitunud ja närbunud, puud-põõsad lehetud, kuid siiski leidub ikka veel ka erksamad värve. Üks, kes ei raatsi oma sügisvärvides kuuest loobuda, on tulbipuu.



Ning endiselt on väsimatu õitseja omapärane leeklill Blind Lion. Varred on küll juba pisut kaldu ja upakil, kuid õiekobarad endiselt värske välimusega 😊. Õitseb juba oma 4-5 kuud.


Ka valge õiega suurelehine hortensia on endiselt tegus. Osa lehti on värvunud sügiseselt, kuid samas lehtede vahel alles rohekasvalged äsja puhkenud õied.



Ei saa üle ega ümber roosidest... Nii mõnigi näeb välja täiesti suvine ja teeb järjest uusi õisi .





Rhapsody in Blue on hulluks läinud, vähe sellest, et õitseb endiselt, on tema õisi keeruline pildistada, sest pildil olevad õied on minule ülepea kõrgusel, kusagil 2 m kanti.


Mõni roos on küll kaotanud juba oma lehed, kuid see ei taksita õitsemist.

 
 Ka salvei on rõõmsalt värske  😊.


Viinamarjad jäidki korjamata, sest endiselt väga hapud, söögikõlbulikuks ei saanudki 😞. Võrgu võtsin ära, ehk lähevad lindudele loosi...



Järjekordsed väsimatud õitsejad. Nende nõgestega on nii ja naa mul, aegajalt luban kõik välja rohida, aga saavad järjekordselt andeks, kui muidu värvivaesemal ajal oma kirjude lehtede ja lakkamatu õitsemisega jälle pilku püüavad ja ilmet annavad.


See ka üks paras umbrohi on, aga mingil põhjusel mulle sümpaatne, üks põhjus muidugi ka korduvõitsemine.


Astrid ka endiselt kenasti värvilised


See koht vajab veel korralikku puhastamist, leidub siin veel ohtralt praeguseks küll närbunud naati, kui ka liialdama hakanud füüsalit. Algus on juba tehtud, peenrataimedele selga kasvanud sirelit sai ohjeldatud, välja ilmus sirelivõsast bergeenia, pojeng ja hosta.



Tundub, et pikk soe sügis mõjub nagu uus kevad. Mahoonia on ka otsustanud uuesti õied avada. Õiealgeid on rohkemgi ja kui nüüd lubab plusskraade jupiks ajaks, siis võib siingi korduvõitsemist näha.


Mikrobiootal samasugused pungakesed nagu kevadel.


Magesõstar on lehed juba ammu maha visanud, nüüd ajab hoolega uusi pungi, endal vettinud marjad alles põõsas.


 Ning muru endiselt roheline, hakka või niitma ja värve jagub ka taustale. Õnneks pole meid veel lume ega ka eriti külmakraadidega õnnistatud.


Viietine akeebia, mis peaks olema külmaõrn, püsib endiselt peaaegu suviselt roheline. Natuke nagu oleks lahjemaks jäänud. Tegelikult tahaksin ta kuhugi mujale istutada, sest varjab soojendavat päikest meie kaktusele.Kahtlustan, et kaktuse niru välimus ja vähene õitsemine viimastel aastatel on paljustki just valguse puudusest. Üks vohav kibuvitsaks läinud roos sai juba küll välja katkutud (oli paremal pool akeebiat), eks näis, mida kaktus tuleval suvel sellest arvab. Samas see koht tundub akeebiale sobivat, seega otsust raske teha.


Nende kahe järgmise pildiga tahaks tähelepanu juhtida hulluks läinud roosidele. Sel pildil on hoolega vaatamisel näha, et tavalised pargiroosid on kasvatanud lausa 3 meetriseid võrseid (üks pildil otsaga vasakul oleva puu võra ülemiste okste taustal).


Ja siin pildil vasakul hüpermõõtu kasvanud inglise roos Rhapsody in Blue, osa võrseid üle 2 meetri. Kirjelduste järgi peaks see põõsasroos kasvama heades tingimustes 120-150 cm kõrguseks, tuleb välja, et sel aastal olid vist ülihead tingimused 😂. Pikkuse viskamine algas peale esimest õitsemist.
Teine 'hull' on pildil pisut keskkohast paremal, tema on Alchymist. Roniroosina on selline kõrgus küll täiesti normaalne, väljaarvatud see, et pea kakskolmandikku kasvu on sel aastal. Tema taltsutamine ja toestamine on number omaette, sest pole suutnud välja mõelda õigeid tugesid. Maasse torgata tema juures midagi ei saa, sest suured kivid igal pool vastas, ainult maa peale toetamisest ei piisa, sest meie tuultega on toed kohe kusagil paigast ära teises kohas ja mitte nii kui peaks.


Majaesine okaspuuala läbis noorenduskuuri ja stiilimuutuse, ise olen juba peaaegu rahul. Okaspuuala terav nurk, mis otse aknasse sihtis, sai ümaraks vormitud. Mulda ei ole raatsinud veel peale panna sinna, kuhu hiljem muru peaks kasvama, sest see liivasegune kraam sobiks hästi näiteks kukeharjadele või teistele alpitaimedele pottidesse, plaan oleks uuendada pottides olevaid kooslusi, aga plaanist edasi pole jõudnud.


Pisike ümaravormiline kuusk (nimi ei tule praegu meelde) vasakul hakkab oma ümarat vormi jälle taastama. Eelmise aasta põud tegi talle vist liiga, oli üsna kuivanud keskelt ja nägi suhteliselt rääbakas välja. Kahetipulise Conica ja kirju kadaka vahel sai üks kirju kadakas maha võetud, oli teisel kuivanud oksi ja lisaks kasvas Conicasse sisse. Loodan, et ehk kanadalane ka taastub mingil määral, vähemalt saab jõulutulesid ilma suurema trügimiseta paigaldada 😃. Paremal olevad pargiroosid olid ka käest läinud, osa ligi 4-5 meetriste susarapusaratega, sai kõvasti lõikuspidu peetud. Mõte on sealt need üldse välja rookida ja lisada hoopis veel mõningad pehmemate okastega tegelased ehk okaspuud. Peale kadaka eemaldamist ärkas erksamale elule enne varju jäänud mikrobioota, lisandus üks roomav kadakalaps 'Blue Carpet'.


Pildid on tehtud reedel, 8.novembri ennelõunal. Pärast oli muid tarvilikke tegevusi, nagu näiteks autole talvepapude paigaldamine, seega õue rohkem ei jõudnudki, nüüd ju hakkab nii varakult hämarduma.
Laupäeval see-eest tuli tuju just õues askeldada ja üsna edukalt, päris mitu siiani tegemata asja sai nimekirjast maha tõmmata. Möllasin tiigi ääres, kus lepavõsa oli peale tungimas - sai siis üleliigsed maha saetud või kaksatud kääridega. Viskasin viimased tomatipotid kasvuhoonest välja ja tühjaks - enne oli kahju, taimed ilusad ja uuesti õitsemas, too või tuppa kasvama, aga kuna ruumi ei ole, siis ikka komposti. Korjasin tööriistu kokku ja varju alla, ilmselt suuremaid kaevamisi ja rohimisi selle aasta numbris ette ei tule 😏.
Tänane päev oli märg ja vihmane, õue ei meelitanud. Sai toimetatud tubaste asjadega. Duširuumi remont ka vaikselt edeneb, põrandaalune tegevus on nüüdseks R. poolt betooniga kinni müüritud. Nüüd peab töö asjatundjale üle andma, kes aitab põrandakütte paigaldada ja plaadid paika siluda. Siis veel dušinurk kokku monteerida ja peakski jälle saunamõnusid nautida saama.

5 kommentaari:

  1. Toredaid on veel tõesti ja mul küll roosid ei võtnud hiigelmõõtmeid aga on ka veel õieilu pakkumas. Kuidas enne roose elatud sai ei teagi :) tublid ja tegusad olete.

    VastaKustuta
  2. Teil kestab veel mõnus varasygis, õitsejaid jätkub. Aga ka muru kasvab edasi 😉

    VastaKustuta
  3. Teil on palju suvisem meiega võrreldes. Meil tegid külmad oma töö. Aga muru kasvab meil ka. Palju olete teinud ka 😊

    VastaKustuta
  4. Tulbipuu on nii ilus oma sügislehtedega! Tegelikult on ta igal ajal huvitav. Kas ta juba õitseda on jõudnud?

    VastaKustuta
  5. Roosidele tänavune hooaeg sobib :) teil on seal ikka uskumatult soe, meitel on roheline ammu lahkunud.

    VastaKustuta