esmaspäev, 18. märts 2019

Sünnipäev on tore päev 😃

Sünnipäev on tore päev 😃, mis siis, et juba aastaid mingit sünnipäeva pidu ei ole viitsinud pidada.
Juba hommikul vara hakkasid FBs riburada pidi õnnesoovid saabuma. Hoolimata sellest, et elan metsas ja olen hetkel kodune inimene, on tulnud niiii palju häid soove, et lausa imesta, kui palju häid sõpru ja tuttavaid mul tegelikult on. Igal juhul meele teeb ikka rõõmsaks, kui sind meeles peetakse. Ja nii mõnegagi sai veel privas juttugi puhutud 😉.
Füüsik helistas ka kaugelt maakera kuklapoolelt, jutustasime pea tund aega. Õnneks on võimalik messengeri kaudu ka rääkida täiesti normaalselt, mis muidu selline kõne küll maksma oleks läinud...
Ja meil on ikka nii, et kui rääkima saame, siis juttu jätkub kauemaks, siis on jälle paar-kolm kuud vaikust 😖.
Ja nii ma pea pool päeva kõõlusin arvuti taga. Siis ikka utsitasin end liigutama ka. Kuna kevad tuleb juba pika sammuga, siis Malatil on juba kasukaga palav hakanud ja poetab tükikesi igale poole. Seega üks igapäevane tegevus juba kühvlitäie karvade kokku riisumisest toas 😊. Ja hoolimata tugevast tuulest, tõmbas vägisi ikka õue.
Eile alustasin kasvuhoone kraamimisega, et ka eile mulda pistetud tomatiseemnetest sirguvad taimed saaks millalgi kasvumajja panna. Eilse koristamise tulemusel näeb kasvuhoone hullem välja kui enne... Mitte ei saa aru, kuidas ühte väiksesse majja nii palju asju mahub 😲. Kuna hetkel pole neid potsikuid, totsikuid, kausse, ämbreid ja mida iganes veel kuhugi mujale panna, siis tuleb neid seal lihtsalt pisut organiseerida. Kuna eilegi oli kõva tuul ja lisaks sadas ladinal, siis kasvuhoone oli just sobiv koht nii öelda õues olemiseks - katus pea kohal ja uks ka kinni, siis tuult ka mitte. Aga lõpule ei jõudnudki, õnneks aega veel on...
Täna kihelesid näpud hoopis peenarde ja teiste alade koristamise järgi. Täna siis varustuseks rehad ja käru. Ilmateade lubas, et hakkab mingil ajal sadama ja loomulikult siis just tibaski juba, kui ma täies varustuses õue jõudsin. Kangekaelselt eirasin seda paari piiska ja ennäe, tuligi päike korraks välja. Tibutas siiski edasi ja mina läksin vikerkaart otsima, mis sünnipäeva auks üle õue kaardus :)


Siis tegin veel mõned klõpsud, sest leidsin ka esimesed lumeroosid üles.


 Kas see punaste pungadega lumeroos on, ma oma võhikluses ei tea - nii palju on teada saada ja avastada...


 Leidsin üles ka teise forsüütia, see põõsas vaid nii meetrijagu kõrge, pungad juba kohe-kohe õitsele pakatamas. Kui usaldada istutusraamatut ja kasutada loogikat, siis peaks see olema Forsythia x intermedia Freja. Aga ilmselt saab tõe teada, kui õied avanevad.


 Ja ka näsiniine õied on kohe-kohe puhkemas.


 Võiksin öelda, et minu aiahooaeg on alanud, suutsin täna juba rohidagi 😃. Vahepeal hakkas juba pisut rohkem sadama, aga ilmutasin jällegi oma jäärapäisust ja tõmbasin tuppa mineku asemel kapuutsi pähe. Lõpuks andis hoopis ilmataat alla ja tõi päikese jälle nähtavale. Kogu õues viibimise ajal küll päike ei paistnud, aga ei sadanud ka rohkem. Maja taga peenrast alustades jõudsin tiiruga ka puude alt alla sadanud oksarisu koristada ja pool tuuri ka tiikide ümber enamvähem. Suurem kuivanud praht sai kokku riisutud või katkutud, ikka päris mitu kärutäit sai kompostiväljakule veeretatud. Ühest uuest rehast sain umbes tunni ajaga jagu, ostsin just uue laia plastmass reha just sellise oksapuru riisumiseks. Ju ta ikka pisut praak oli...
Ja vahepeal lihtsalt vaatasin ringi ja leidsin, et maakodus on ikka hea elada ja ilus on peaaegu alati, sõltumata aastaajast. Sõltub vaid vaataja silmadest, mulle igatahes meeldib 😄


Eelmine aasta tegelesin oma sünnipäeval mööbli ehitamisega, sel aastal oleks vaja küll veel ühteist remontida ja nokitseda, aga enam pole kiiret, küll ka need asjad millalgi tehtud saavad. Praegu ma naudin seda, et saab ja on aega aias 'mürada', olgu seal siis lumi, pori või suur suvi 😄

6 kommentaari:

  1. On küll maal ilus elada ja mõnus mürada, mis muud kui suurepärast aiahooaega eluõnnele lisaks. Mütta mõnuga :D

    VastaKustuta
  2. Nende rehade ja oksakääridega on nii, et peaaegu iga jämeduse ja raskuse jaoks on erineva tugevusega instrument. Ma olen ka mitu kääri seepärast õhtule saztnud. Aga jõudu ja tahet tegutseda. Mul ei ole veel talvine tahtehalvatus mööda läinud, aga peenravahed ei kanna ka veel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tahet sel aastal jätkub, alustasin tegelikult juba veebruari viimasel päeval, aga vahepeal tuli minu nördimuseks ligi 20 cm lund maha. Loodetavasti enam nii palju ei tule ja kui tulebki, siis sulab rutem. Reha lood aga sellised, et just seda tüüpi reha olen samasuguseks tööks alati kasutanud, eelmised on praktiliselt aastat kümme vastu pidanud ja nüüd vaid tunnike-paar, ju seal ikka miskit valesti oli, et plastmass rabedavõitu.

      Kustuta
  3. Kõlab ehk veidralt, aga kui maa juba ca 10 cm sügavuselt sula, on praegu kõige parem rohida. Kui ainult veekindlad ja soojad kindad kätte pandud. Isegi võilill laseb praegu maa küljest kenasti lahti ja tuleb kuulekalt välja. Rääkimata muust umbrohust. Esimest korda rohingi kohe peale lume sulamist. Koos ninakeste otsimise ja talveprahi kokkusiblimisega on see üks mõnusamaid tegevusi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja just, meil maa ongi nii ca 10 cm sula, erandiks vaid mõned varjulisemad kohad, eriti need, kus savi all on või lund kuhjatud. Rohisingi vesiheina, mis sügisel vaibana jõudis peenraid katta ja kenasti ka ületalve elanud, ilusti tuli ära. Ja ilmus ka selle vaiba varjust ninakesi välja, mis muidu suisa peidus olid :)

      Kustuta
  4. Õues on jah märjavõitu ja pinnas vedel, aga pärast pikka talve on nii suur isu toast välja saada, et ei lase poril ja veel õuesolemise rõõmu segada 😁
    Kaukaasia lumeroos on mul umbes samas seisus, punased õienupud ja nende peal eelmise aasta leheräbalad.

    VastaKustuta