Sünnipäev on tore päev 😃

Sünnipäev on tore päev 😃, mis siis, et juba aastaid mingit sünnipäeva pidu ei ole viitsinud pidada.
Juba hommikul vara hakkasid FBs riburada pidi õnnesoovid saabuma. Hoolimata sellest, et elan metsas ja olen hetkel kodune inimene, on tulnud niiii palju häid soove, et lausa imesta, kui palju häid sõpru ja tuttavaid mul tegelikult on. Igal juhul meele teeb ikka rõõmsaks, kui sind meeles peetakse. Ja nii mõnegagi sai veel privas juttugi puhutud 😉.
Füüsik helistas ka kaugelt maakera kuklapoolelt, jutustasime pea tund aega. Õnneks on võimalik messengeri kaudu ka rääkida täiesti normaalselt, mis muidu selline kõne küll maksma oleks läinud...
Ja meil on ikka nii, et kui rääkima saame, siis juttu jätkub kauemaks, siis on jälle paar-kolm kuud vaikust 😖.
Ja nii ma pea pool päeva kõõlusin arvuti taga. Siis ikka utsitasin end liigutama ka. Kuna kevad tuleb juba pika sammuga, siis Malatil on juba kasukaga palav hakanud ja poetab tükikesi igale poole. Seega üks igapäevane tegevus juba kühvlitäie karvade kokku riisumisest toas 😊. Ja hoolimata tugevast tuulest, tõmbas vägisi ikka õue.
Eile alustasin kasvuhoone kraamimisega, et ka eile mulda pistetud tomatiseemnetest sirguvad taimed saaks millalgi kasvumajja panna. Eilse koristamise tulemusel näeb kasvuhoone hullem välja kui enne... Mitte ei saa aru, kuidas ühte väiksesse majja nii palju asju mahub 😲. Kuna hetkel pole neid potsikuid, totsikuid, kausse, ämbreid ja mida iganes veel kuhugi mujale panna, siis tuleb neid seal lihtsalt pisut organiseerida. Kuna eilegi oli kõva tuul ja lisaks sadas ladinal, siis kasvuhoone oli just sobiv koht nii öelda õues olemiseks - katus pea kohal ja uks ka kinni, siis tuult ka mitte. Aga lõpule ei jõudnudki, õnneks aega veel on...
Täna kihelesid näpud hoopis peenarde ja teiste alade koristamise järgi. Täna siis varustuseks rehad ja käru. Ilmateade lubas, et hakkab mingil ajal sadama ja loomulikult siis just tibaski juba, kui ma täies varustuses õue jõudsin. Kangekaelselt eirasin seda paari piiska ja ennäe, tuligi päike korraks välja. Tibutas siiski edasi ja mina läksin vikerkaart otsima, mis sünnipäeva auks üle õue kaardus :)

Siis tegin veel mõned klõpsud, sest leidsin ka esimesed lumeroosid üles.

 Kas see punaste pungadega lumeroos on, ma oma võhikluses ei tea - nii palju on teada saada ja avastada...

 Leidsin üles ka teise forsüütia, see põõsas vaid nii meetrijagu kõrge, pungad juba kohe-kohe õitsele pakatamas. Kui usaldada istutusraamatut ja kasutada loogikat, siis peaks see olema Forsythia x intermedia Freja. Aga ilmselt saab tõe teada, kui õied avanevad.

 Ja ka näsiniine õied on kohe-kohe puhkemas.

 Võiksin öelda, et minu aiahooaeg on alanud, suutsin täna juba rohidagi 😃. Vahepeal hakkas juba pisut rohkem sadama, aga ilmutasin jällegi oma jäärapäisust ja tõmbasin tuppa mineku asemel kapuutsi pähe. Lõpuks andis hoopis ilmataat alla ja tõi päikese jälle nähtavale. Kogu õues viibimise ajal küll päike ei paistnud, aga ei sadanud ka rohkem. Maja taga peenrast alustades jõudsin tiiruga ka puude alt alla sadanud oksarisu koristada ja pool tuuri ka tiikide ümber enamvähem. Suurem kuivanud praht sai kokku riisutud või katkutud, ikka päris mitu kärutäit sai kompostiväljakule veeretatud. Ühest uuest rehast sain umbes tunni ajaga jagu, ostsin just uue laia plastmass reha just sellise oksapuru riisumiseks. Ju ta ikka pisut praak oli...
Ja vahepeal lihtsalt vaatasin ringi ja leidsin, et maakodus on ikka hea elada ja ilus on peaaegu alati, sõltumata aastaajast. Sõltub vaid vaataja silmadest, mulle igatahes meeldib 😄

Eelmine aasta tegelesin oma sünnipäeval mööbli ehitamisega, sel aastal oleks vaja küll veel ühteist remontida ja nokitseda, aga enam pole kiiret, küll ka need asjad millalgi tehtud saavad. Praegu ma naudin seda, et saab ja on aega aias 'mürada', olgu seal siis lumi, pori või suur suvi 😄