Pakasepoiste pingutused

Kui mõnel pool olid juba eile korralikud külmakraadid, siis meie veel eile pääsesime - eks läheduses olev avameri annab mingil määral soojema ilma.
Täna hommikul kella 8 paiku kraadiklaasi vaadates meenus nali, et 'kraadiklaas koputab aknale ja palub tuppa' 😱. Mitte et nii jube külm oleks olnud, hetkel oli temperatuur -20,5 kraadi, aga pole ju sellist külma nii ammu olnud, seepärast päris krõbe tundub ka see. Ja kas neid kraadiklaase ka saab usaldada, meil neid päris mitu ja näitasid õue temperatuure -15,6st kuni -21,8ni... Ega ka toas nii väga mõnusalt soe ei olnud, arvuti juures termomeeter näitas vaid 12 kraadi, all esikus 14 ja köögis 15. Magamistoas siseseina pool olev termomeeter näitas 18, aga see termomeeter, mis akna ja allalastud ruloo vahel oli, näitas aknalaual temperatuuriks 4,4 kraadi 😲.
Seega paksu hommikumantli võtsin küll seljast, panin end riidesse ja hommikumantli kõige otsa tagasi. Järgmiseks käiguks oli kaminahi suures toas kurjaks ajada ja all köögis pliidi alla ka tuli teha.
Päikese tõusuga saabus imeilus ilm, tuju parandamiseks poleks roosasid prille vaja läinudki, sest terve maailm oli ilma nendetagi roosa ☺.

Koertest, kelle R. varahommikul õue lasi, hakkas pisut kahju, kui juba 'pingviin' Malati eesukse juures istus ja ootava näoga maja poole vaatas. Temperatuur polnud kella 9ks oluliselt tõusnud, seega lasin mõlemad penid tuppa. Tulid rõõmuga ja tundusid üliväga rahul olema, kui end oma lebodel sisse seadsid. Lisaks said vahelduseks toidulõhnu nuusutada, kui endale hommikusöögiks sinki/muna praadisin. Köögist ei lahkunud kumbki ka minu söömise ajal, toidunurumise kommet neil küll õnneks pole, aga minu suutäied loeti mõlema poolt küll vist kõik üle. Idüll kestis circa kella 11ni, siis vist hakkas ikka toas igav ja oli vaja haukuma hakata ja püüda kahekesi korraga aknalauale end mahutada, seega läksid mõlemad õue tagasi. Õnneks oli ka selleks ajaks 5-6 kraadi soojemaks läinud.

Lumekoer Malati 💜

Panin ennast ka soojemalt riidesse, sest imekaunis päikesepaiste kutsus õue. Sellise suure külmaga on talvine vaatepilt nii imeline, isegi okspuud on härmatanud ja päikesekiired panevad härmatise sillerdama. Kahju, et see sillerdus piltidele ei jäädvustu... Piltidele ei jää ka kahjuks päris sama, mida sama oma silmaga näed ja eks emotsioon sealjuures mängib ka oma rolli.

Eriti kaunid olid päikesepaistes suurte puude härmatanud võrad

Õue peal on üks eesel oma talvisel rännakul... õnneks kunstmaterjalil külm ei ole ☺

Conica oma kahe tipuga on nagu mäeahelik ja pargiroosi punakad varred annavad taustale värvi.

 Päikesepoole tehtud pildid on jäädvustunud mustvalgetena

 Väikesel männil okste tippudes lumepallikesed nagu valged õied

 Täna oli reaktiivlennukite õhkutõusudel pikad jutid järel

 Aed aga magab valge teki all

Uhh, hoolimata paksudest riietest, hakkas õues ikka pisut külm. Peamiselt siiski hakkasid käed/sõrmed külmetama, sest paksude kinnastega ei saa fotokaga eriti hästi pilte teha. Seega tuppa sooja tagasi.