2018 aasta viimane päev

Kui nüüd aastale tagasi vaadata, siis tundub see päris pikk ja kirju olevat, ehkki samas on tunne, et just ta alles algas ja juba ongi läbi.
Mingil moel võiks seda aastat nimetada katse-aastaks, st. siis, et üle pika aja esimene talv, kevad, suvi ja sügis siin maakodus ja hoopis teisel viisil, kui kümmekond aastat tagasi. Totaalne muudatus jäi küll juba veel eelmisesse aastasse, aga see ju ei tähenda, et sa päevapealt suudaksid oma elu nii ümber korraldada ja ära harjuda, nagu peakski see nii kõik olema.
Veel kevadelgi olin suhteliselt optimistlik, et suudan kõik asjad juba sel aastal enda käe järgi toimima panna, aga tutkit... ega täiskohaga tööl käies ikka ei jõua küll neid generaalplaane teostada. Lisaks meeletult palav suvi, kui eriti kätt ega jalga ei jaksanud liigutada vahepeal. Seega aiandus jäi suhteliselt tahaplaanile, esmane mure ja panus oli aiafirmasse, st. müügitaimede tundmaõppimine, hooldus ja ka ikka müük, sellega seoses siis õppimine, kuidas pakkida taimi ja kuidas anda vajadusel soovitusi, mida isegi alles õpid.
Nii oma aed suhteliselt hooletusse seega jäigi, no ikka ei jätku sest ajast, kui need vaid nädalavahetused ja siis ju ka ei saa ainult aiaga tegeleda. Aga eks aeg annab arutust ja ükspäev ja tasapisi hakkab looma uus visioon ja arusaamine, kuidas see pusle kokku panna. Kiiret ju pole :)
Jah, võiks nimetada, et see 2018 oli igati igasuguste muutuste aasta sellegi poolest. Kirsiks tordil päädis detsembri algul  uudis, et suured ülemused väljaspool Eestit arvasid, et minu praegune töökoht/amet - see oli siis rohkem kui 100pealise tootmisüksuse üldjuht 15 aastase staažiga- ei ole enam vajalik ja tuleb ära koondada.  Aga miks nimetan seda 'kirsiks tordil'? Sest tegelikult olen juba ammu mõelnud, et peaks vist hakkama töökohta vahetama, aga eks inimene ju on teatud mõttes laisk ja oma mugavustsoonis kinni, et kui väga suurt põhjust pole, siis ju ei viitsi aktiivsust ilmutada, vaid vaagid ikka neid häid ja halbu külgi ja otsustad, mida taluda ja mida mitte.
Ametlikult on minu viimane töölepingu päev just täna, seega uus aasta algab paljutõotava vabadusega. Vähemalt mulle... Viimane päris tööpäev oli juba 21. detsember, sest aastalõpuks oli juba varakult nende üksikute tööpäevade jaoks planeeritud kollektiivpuhkus. Alles sel viimasel päeval teavitasin sellest uudisest ka siis kõiki töötajaid ( otsesed alluvad olid koheselt kursis). Miskil põhjusel olid siin Eesti poolel kõik kaastöötajad šokis, kaasaarvatud nö töölised, kellest olen alati lugupidanud ja arvanud, et nemad ju ongi firma raudvara, tänu kellele kõik üldse toimib. Seega sain ikka kinnitust, et pole ikka päris niisama figureerinud suure allüksuse eesotsas, vaid minust on ikka abi olnud juhtimisel, juhendamisel ja suunamisel, vajadusel ka aitamisel nö kännu tagant pääsemisel.
Kokkuvõtteks ütleksingi, et kahju ei ole tööst või töökoha kaotusest, vaid kahju on lahkuda nii toredast kollektiivist.
Ühesõnaga, uus aasta algab siis täiesti puhta lehena :) Esialgu ei olegi plaane, panustan mingi aeg kodule ja ilmselt enese arendamisele, sest samalaadse töö ja tegevusega polegi plaani enam jätkata.
Horoskoobid, mida ma küll nii väga ei usu, lubavad järgmiseks algavaks aastaks igati head ja suurepärast. Usu või ära usu, aga tore on ju ikka lugeda :) Ja samas võiks öelda, et kui ikka usud ja soovid, siis su soovid ka täituvad...
Head vana aasta lõppu ja suurepärast algust ja kulgu järgnevale aastale!