Aga isegi selle lühikese puhkusega jäin ma ikkagi rahule, sai tehtud ära nii tegemata tegemisi (vanem blogi), niisama molutatud ehk täiega puhatud sõna otseses mõttes, kui sai ikkagi see Hiiumaa külastus ka ära tehtud.
Viimati käisin Hiiumaal ligi 12 aastat tagasi, novembris 2001, aga peaks kohe ka mainima, et eks olulised ja iseloomulikud asjad olid seal praegugi suht samad ja samas kohas :D . Õnneks on alles fotod ka eelmisest korrast, nii oli mõningaid asju vahva võrrelda. Aga samas oli ka üht-teist uut ja põnevat toimunud ja toimumas.
Alustasime reisimist kolmapäeval keskpäeva paiku suunaga läbi Keila, et tankida vajalikku söögi ja grillimise kraami. Pisut liiga varakult Haapsalu kanti jõudnult, tegime tiiru ka Haapsalu lossi hoovis. Kui aus olla, olen Haapsalu lossi hoovis käinud ainult üritustel - sellist kena, korras ja suhteliselt tühja hoovi ma vist polegi näinud:
Ja siis lõpuks juba praamile ning minema mandrilt. Kangelaslikult veetsime enamuse ajast välitekil, ehkki tuul oli päris korralik ja ega seda suveleitsakutki ju nii väga enam polnud.
Tegelikult tahaks kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldis vaadata (ja osaleda) autode ja inimeste nö praamilt maha ja peale laadimine :D. Isegi Madeiral pidid kohalikele giididele meeldima Eesti grupid just oma organiseerituse ja täpsuse poolest, st. kõik toimub plaani järgi, keegi ei hiline ja kõik on õigel ajal õiges kohas. Samasugust organiseeritust nägin ma nii Rohuküla kui ka hiljem Heltermaa sadamas - vähem kui 15 minutiga oli praam tühjendatud autodest ja reisijatest ja ka juba järgmised peale laetud - ning kohe ka minek. Ja seda tegelikult rahulikult, kiirustamata. Lausa super! Miks tööl ei võiks asjad sama ladusalt minna ja inimesed kõik niisama mõistlikud olla?
Ööbimispaika jõudsime kella 6-7 vahel. Seekord päris "metsikult" ei reisinud, vaid telkimiskoht oli planeeritud R. tuttavate juures Tubalas. Lõime oma laagri püsti ja siis nagu eestlastel ikka kombeks - grillimine ja laua ääres seltskondlik koosistumine.
Et puhkus ikka puhkus oleks, hakkasime järgmisel päeval ekskurseerima alles kella 1 paiku päeval, giidiks kaasas põline hiidlane. Päripäeva liikuma hakates suundusime esmalt Kassarisse, et jälle Sääre Tirp sammudega üle mõõta. Ei olnudki seal viimase 12 aastaga suurt midagi muutunud, ainult aastaaeg oli teine - samad kadakad ja kruus ja lõpupoole pirakas kivihunnik. Kaugemale ei viitsinud minna, aga vanade fotode järgi tundub, et ega me siis ka kaugemale ei viitsinud kõmpida.
Edasi liikusime Kõpu suunas, aga mitte läbi Emmaste piki rannikut, vaid mööda kruusateed Putkastest. Peatuse tegime Hiiumaa kuulsa Musta Männi juures. Kahjuks tundub, et selle puu parimad aastad hakkavad otsa saama, oli teine selline niru, ainult paar rohelist laiku ja mitte ühtegi käbi. Selle männi eripäraks on siis tavapärasest märgatavalt pikemad okkad, ca 15-20 cm.
Järgmine peatus Kõpu tuletorni juures, üles ei viitsinud "vanad" inimesed ronida, aga igal juhul on nüüd olemas veendumus, et torn seisab ikka endiselt oma uhkes olekus omal kohal. Kes huvi tunneb, saab rohkem infot siit http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_tuletorn .
Siis külastasime kohta, mis praegu veel kuulus, aga võib olla juba järgmise aasta aprillist ajalugu - niinimetatud Hiiumaa Eiffeli torni. Ausalt öeldes torn ise mulle nii muljet ei avaldanudki, aga mõnuga imetlesin igasugu muud kokkuklopsitud, keeratud, punutud, tahutud kraami.
Tahkunas samuti veendusin, et tuletorn jms. on ikka omal kohal, lisandunud oli hingekell parvlaev Estonial hukkunud laste mälestuseks.
See öö oli juba pisut jahedam. Ehkki telgis magamiskoti sees oli täiesti soe ja mõnus, ei saanud ma praktiliselt magada. Ei oska arvata, kas süüdi oli laternana valgustav ülisuur täiskuu, nii et isegi telgis valge, aga ma kohe kuidagi ei saanud läbi selle täispuhutava madratsiga. Küll ma siplesin ja keerasin ja sättisin ennast, aga lõpuks oli küll tunne, et ma hakkan kohe karjuma, kui ma sellest madratsilt ei pääse. Nii hiilisingi nagu varas koos oma magamiskotiga hoopis autosse, kus mingil põhjusel, ehkki nagu tunduvalt ebamugavamas asendis ja asemel, sain ma lõpuks sõba silmale ja nii praktiliselt hommikul kümneni välja.
Hommikul pakkus lahke pererahvas kohvi ja võileiba ja mõnusat peesitamist rõdul päikesepaistel. Tasapisi korjasime kokku ka oma varustuse ja nii jätsimegi hüvasti.
Aga aega veel oli - ega meil nüüd nii kiire ka mandrile tagasi polnud. Otsustasime teha veel ühe tiiru Tahkuna poolsaarel, meesterahval tekkis soov oma militaarset meelt lahutada, proovida leida ja vaadata sealseid vanu kaitserajatisi ja käia militaarmuusemis. Eks vanus endalgi juba nii kaugel, et hakkab tekkima teatud nostalgia nõukaaegsete esemete ja olemiste/tegemiste suhtes. Igal juhul oli omamoodi põnev seal militaarmuuseumis vana tehnikat vaadata.
Ja siis edasi juba Heltermaa sadamasse, kus samuti pikalt aega parajaks tegime sadamas ringi luusides ja pisut ka suppi süües.
Vahepeal suundus merele lootsi paat
Ja siis tuligi meie valge laev
ja avas juba pisut eemal omad lõuad laiaks naeratuseks - kahju, et fotokat käepärast hetkel polnud, kui ramp avanes, tõega, nagu lai naeratus...
Ja jällegi - hämmastav organiseerimine laadimisel. Seekord lausa nii, et laeva alumiselt tekilt autod alles väljusid, kui ülemisele juba uus sats peale liikus. 15 minutit ja praam juba väljus uuesti sadamast.
Mereteel kohtasime juba järgmist Hiiumaa poole suunduvat praami
Ja suured tänud meie võõrustajatele Hiiumaal, kes pakkusid ööbimiskohta ja giidi teenust. Küll tuleme veel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar