Lühidalt...

Täiesti juhuslikult tuli täna meelde, et on olemas ka blogimaailm...
Avades avastasin, et käesoleval aastal pole isegi kordagi avanud ega lugenud seda...rääkimata kirjutamisest - viimasest postitusest "ainult" pisut üle poole aasta möödas...
Jah, aga mis teha, kui elu koosneb juba üle aasta rohkest töötegemisest ja loomingulisteks tegemisteks eriti powerit pole. Ja õiget ravi vist töönarkomaanile kah pole veel leiutatud - mis teha siis, kui inimene on küll pisut üleväsinud, aga siiski rahul ja õnnelik. Imelik kombinatsioon, aga siiski on see nii...
Ilmselt oleks pisut kurvem ja raskem, kui elu ainult töötegemises seisneks. Aga õnneks pole see siiski nii, sest minu elu rikastab suhe, mis aastaid tagasi tundus täiesti ebatõenäoline, sest ma ei uskunud sellesse, et on võimalik seada esikohale oma töö ja muud vajadused ja siiski omada lähedast inimest, kes seda kõike aksepteerib ja aru saab, mis on tähtis mulle ja alles siis meile.
Ju see on ikka üks õige väide, et ükskord leiab iga pott endale õige kaane. Veidi kummaline on asja juures siiski see, et kõige ebatõenäolisem asi võib osutuda kõige tõenäolisemaks, st. ligi 3 aastat tagasi ei uskunud ma küll, et see suhe kestab rohkem kui heal juhul mõni kuu, kuid nüüdseks on see täienenud ja arenenud ja protsess kestab edasi, nagu mulle tundub. Olen üllatatud ja õnnelik, et see nii on :D
Aga muidu, jah... Mida sa ikka kirja paned... tööprobleeme nagu ei tahaks, isiklikus elus eriti põnevat ja ekstreemset ka ei juhtu. Ja vaimu peal ka kirjutamiseks üldjuhul pole. Nojah, ega kohustuslik kah pole :D
Korraks tundus, et "lühidalt" osutub "pikaks", aga vist siiski mitte. Loodan vaid, et vahel ikka tekib tahtmist mõni sõna kirja panna...