Teisipäev, 27. aprill 2010

Orhideed

Üks kord siin suure suuga lubasin, et näitan ja kirjutan oma orhideedest. Sel ajal oli mul neid ainult kolm (kõik phalaneopsis´ised ehk kuu- kingad). Nüüdseks on pere täienenud veel kahe võrra, mis ma endale sünnipäevaks välja pressisin :).
Varasemad kuukingad on juba üle viie aasta vanad, kah kõik kingituseks saadud. Tol ajal elasin veel linnakorteris ja mitte ei tahtnud nad mul õitseda, ainult üks valgete õitega suvatses ühel korral mind oma iluga rõõmustada. Kaks talve tagasi, kui ma maakodus ennast juba korralikult sisse olin seadnud, sõidutasin oma orhideed ka uude elupaika. Ja näe imet - juba siinsel esimesel kevadel, just märtsikuus, nagu sünnipäevakingiks, hakkasid kõik korraga õitsema!
See siin minu esiklaps, perfektsete valgete õitega...
Pilt pärit küll eelmisest aastast, aga ka sel aastal rõõmustas ta mind esimesena, avades oma ilusad õied täpselt sünnipäevaks...









See helelilla kuuking on valge sõbranna, koos nad minu juurde jõudsid. Foto pärit selle aasta aprilli algusest, aga õitseb veel täies hoos.
Tegelikult juhtus sel aastal vist väike äpardus, need kaks sõbrannat üritasid juba jaanuari alguses pungi kasvatada, aga vahepeal oli mul toas väga külm, ükskord isegi ainult 11 kraadi ja pungad kukkusid avanemata ära :(
Aga võibolla ei olnud lihtsalt õige aeg - neil oli mu sünnipäev lihtsalt meelest läinud, sest ikkagi kasvatasid uued pungad ja rõõmustasid mind just õigel ajal.

See, ka valgeõieline orhidee, näeb küll pisut äbarik välja.
Temaga juhtus eelmisel suvel midagi, kas sai liialt päikest vms. Igatahes läksid lehed selliseks imelikuks pehmeks ja kollakaks. Õitsenud ei olnud ta mul kordagi peale esmaesitlust. Ei jäänudki muud üle, retsisin ta täiesti ära, ainult juurikas jäi alles - proovida ju ikka võib :)
Ja vaata siis - suure pingutusega suutis ta mind isegi ühe õiekesega üllatada, täitsa elus... Nüüd kasvatab ka tublisti lehekesi juurde ja kosub hoolega edasi...




Tema on selle aasta uustulnuk. Tegelikult selliste bordoopunaste õitega, pilt pole kõige paremini välja tulnud.

Ja siis teine uustulnuk, kes on eriline oma täpikeste pärast, sest teised orhideed on mul kõik ühevärviliste kroonlehtedega.

















Orhideed on minu hinge igatahes vallutanud. Ma ei väsi imetlemast nende taimede perfektsust ja kuninglikkust. Muretseksin neid kindlasti palju rohkem, kui oleks kuhugi panna, sest nad on tõesti võrratud...

6 kommentaari:

  1. Küll ma sättisin neid pilte ja teksti, aga lõpptulemus on ikka pea peale pööratud...

    VastaKustuta
  2. Ei ole hullu ühti selle paigutusega, mulle tulid küll pildid enam-vähem õige teksti ajal ekraanile.
    Aga lilled ise on võrratud. Ma kah kuukingavaimustuses. :oD

    VastaKustuta
  3. Mul on ka neid üksjagu kogunenud ja õitsemise ajal ma muidugi imetlesin neid.
    Aga mind hakkasid hirmsasti häirima need tugitokid. Ja ma vaatasin neid ja mõtlesin, et tegelikult topitakse need ju selleks, et nad ei saaks transpordil vigastada ja looduses kasvavad nad ju küll igatpidi kaardus ja väändus.. Võtsin kepid ära, õievarred on moodustanud igasugu uhked kaared ja vat nüüd ma alles tõesti naudin nende ilu.
    Sul on eriliselt ilusad need kaks viimast sorti.

    VastaKustuta
  4. Ma panen Sulle abiks ühe blogilingi kah. Mulle tundub, et see lipelgas pole lihtsalt asjaarmastaja, vaid tegeleb orhideedega ehk pisut rohkem kui meie. Äkki saad tema käest häda korral ka vajalikku nõu. Just vaatasin tema blogi, tal pole ka kuskil ühtki tokki õievarrel toeks.
    http://lipelgas.wordpress.com/

    VastaKustuta
  5. Olen samuti orhideedest võlutud. Ilus lill. Ja asjatundjad ütlevad, et vähenõudlik - ei vaja erilist poputamist. Eelmine isend andis küll pärast õitsemist puhkuseperioodil otsad(minu enda süü!). Proovin nüüd uuega olla targem.

    VastaKustuta
  6. Mul on praegu neid kuus tükki ja kõik õitsevad igal aastal. Tahaksin veel uusi värve endale soetada, aga pole enam kuhugi panna. Vaatan, et üks on veidi nirum, ehk võin selle ära visata...

    Nad on tõesti suhteliselt lollikindlad. Ja õitsevad nii kaua aega.

    VastaKustuta