Annan teada...

....et olen täiesti elus ja olemas :-))
Täna sai täpselt kuu aega, kui minu töö ja isiklik elu puhta sassi läks. Tegelt rohkem tähendab see seda, et kodus sai ainult magamas käidud...
Kolme nädala jooksul olen vist süüagi kodus teinud umbes kolmel korral, pühapäeviti. Laupäevad olen sisuliselt maha maganud peale 70 tunniseid töönädalaid. Pole aega või siis powerit ei blogisid lugeda või näoraamatut vaadata, hea kui oma meilid jõudis üle lugeda. Eks sest arvutist piisavalt ka kopp ees, ja mida ma tast ikka õhtul kell 11 enam kisun, vaatan, kuidas voodini jõuan.
Õnneks on olnud siiski nii tublisid ja hakkajaid abilisi, sest ega üksi päris poleks korraga kolme inimese tööd jõudnud ära teha ka selle megatööajaga, eriti kui veel ühest neist töölõikudest suuremat aimu polnud, kuidas kõike teha tuleb.
Aga nüüd ikka vaikselt loodan, et ehk hakkab pisut laabuma, järgmise aasta eelarve tegemine ka suuremalt jaolt kaelast ära (mitte, et see valmis oleks :-(...) ja osa ülesandeid saab juba uutele töötajatele sokutada. Ise siiski kasutan pisut leebemat varianti, st, rohkem lusikahaaval kogemuste ja õpetuste jagamist, aga mitte nii, et terve ämbritäis kummuli ja vaata siis ise...
Praegugi ei jaksa pikalt toksida, peab teki alla pugema, äratus juba 6 tunni pärast...

Kurgisõltuvus...

Omaette elamine on elutempo kuidagi hoopis kiiremaks muutnud. Siiamaani ei saa aru, miks ma ma mõtlesin, et mul üksi võiks igav hakata või et ma ei oska oma vaba ajaga midagi ette võtta. Nüüdseks olen aru saanud, et vaba aega kipub nagu pisut puudugi jääma ja igav pole ka kordagi hakanud selle ligi 10 kuu jooksul. Tänagi jäi aega lausa väheks ja osa tänaseks planeeritud toimetusi tuleb homme kiirendatud korras ära teha.
Ahjaa, ei pidanud üldse sellest kirjutama, vaid oma "suhetest" kurkidega...
Lugu ise algas kõik sellest, et augusti keskel oli ühel töökaaslasel sünnipäev ja nagu kombeks saanud selle puhul väike istumine ja lauake lõuna ajal. Töökaaslane pakkus muuhulgas kurke, mida ma algselt pidasin värskelt hapendatuteks (või soolatuteks). Igatahes olid need tohutult maitsvad. Küsisin temalt päev-paar hiljem, et kuidas ta neid teeb, sest mu enda mälu roostes igasuguste sissetegemiste jms. suhtes - et kui palju ta nt. liitri vee peale paneb sedateistjakolmandat... Vastus üllatas mind täiega, sest tegelikult on selliste kiirkurkide tegemine veelgi lihtsam... Ja mina olen nüüd neist täiesti sõltuvuses.
Jagan meelsasti ka teadmisi, sest pakkudes enda tehtud kurke maitsta, olen suutnud juba "kurgipisikut" levitada nii Eesti Piirivalvesse ja teistele töökaaslastele, lisaks rändas "pisik" meil külas olnud Leedu kollegiga ka ilmselt üle riigipiiri (vähemalt ta väitis, et proovib kodus kohe järgi...:D).
Retsept ise järgmine:
1 kilo kurki;
1 teelusikatäis soola;
2-3 küüslauguküünt;
tilli;
ja ongi kõik...
Mulle antud õpetus oli, et kurgid lõigata väiksemaks, siis kõik see kurk ja muu kilekotti, raputada korralikult ja külmkappi. Õhtul tehes on järgmise päeva lõuna ajal täiesti söödavad :D
Oma kogemustest lähtudest annaks siiski veel paar nippi: kuna esimesel korral kilekotti kasutades kippus see lekkima, tegin järgmisel korral portsu otse sobiva suurusega säilituskarpi - ei mingit leket enam... Kogused panen nüüd tunde järgi, vaatan ainult, et pisut ruumi jääks karpi, et seda raputada saaks. Ja jutt jumala õige, et parem on kasutada jämesoola, kui peensoola, miskipärast on maitsvam... Kurgid võib lõigata pikuti pooleks, veel kord pooleks, viiludeks - kuidas keegi soovib... Põhimõtteliselt võib seda retsepti ise edasi aretada - kes paneb nt. veel sinepiseemneid või mustsõstralehti või isegi äädikat pisut või suhkrut või pipart jne., kes paneb rohkem/vähem soola või küüslauku...
Ja veel... ise mõtet edasi arendades proovisin sama stiili ka tomatite peal... Retsept tunde järgi, lisasin ka veidi purustatud musta pipart - tulemus... SUPER....
Mõeldes ette talvele, kui eriti tomatid meenutavad oma maitselt pigem plastmassi, on selline pisut maitsestatud kraam ehk suupärasem. Ja esimese katsetuse tegin juba ka lavakurgiga, kuna mul ei õnnestunud osta lühikest kurki - tulemus oli täitsa hea, nii et talvel saab sama meetodit kasutada...
Suureks plussiks on ju, et vitamiinid säilivad, sest tegelikult ju ei kuumuta ega keeda miskit, vaid karpi jääb kõik alles:DD ja kuni 4-5 päeva säilib suurepäraselt.
Ja nüüd on mul järgmine projekt - teha ise letšot. Sest poes müüdavad (eriti "Salvest" letšo) on väga head, aga minu jaoks liiga suures purgis. Viimasel ajal olen sunnitud enamuse minema viskama, sest jõuab enne järgmist tarbimist hallitama minna :(. Järelikult peab ise tegema ja väiksemates kogustes...
Leidsin internetist selle retsepti, mida homme kavatsen proovida http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=746. Leidsin ka teisi, mis läbi keedetakse jne., aga see just pakkus huvi proovimiseks.
Täna sai turul käidud ja paprika valmis varutud, võtsin kollast ja punast (Moldova), eks näis, mis välja tuleb. Kurki, tomatit ja tilli sai ka varutud, uus kurgilaar on juba külmkapis homset degusteerimist ootamas...:DD

Vikerkaar ja pääsukesed

Vahel on vaja ka puhkuse ajal tööasjadega tegeleda. Aga alati saab välja mõelda, kuidas kohustused saaks siduda meelelahutusega. Nimelt oli vaja viia firma kaubik kõpitsemiseks Tänassilmast Mustamäe teele. Peamine probleem on sellisel juhul ju, et kuidas peale auto toimetamist sihtpunkti sealt minema saab, sest töökoht on elukohale ligidal, aga remondikohani on päris tükk maad. Aga välja nuputasin, et kui teiseks transpordiks võtta jalgratas, mis lohvkalt mahub ju kaubikusse... Pealegi meeldib mulle väga rattaga sõita, sel kevad-suvel olen tänase seisuga läbi suutnud sõita ca 320 km, võimalik, et mõni paarikümnekilomeetrine ots on ka arvestusest välja jäänud.
Aga kõige raskem oligi just eilne sõit, eriti Mustamäe veerust ülestulek. Olin endast juba nii heal arvamusel, et uskusin jõudu jätkuvat nii 50 m 45kraadise tõusuga liivane rada läbida. :DDD Tutkit... Poolel teel ronisin ikka maha, aga süda põrutas vist edasi, hüples metsikult ammu enne mind seal veere peal :DDD
Täna hästi küll ei viitsinud peale eilset pingutust uuesti sama teed läbida, aga ega palju variante (häid) polnud kah. Lohutasin end sellega, et seekord läheb tee enamuses allamäge, ja ega siis ei pea ju alati kihutama ( nagu mul kombeks on).
Õnneks suutsin end taltsutada ja kaubikuga tagasi tulla oli väga mõnus. Teekonna lõpul kippus taevast küll pisut pritsima, aga seda oli niivõrd vähe, et rattaga seda viimast 2 km koduni tulles ei pannud neid üksikuid piisku isegi tähele.
Täna siis siinkandis eriti ei sadanud, ehkki taevas küll lubas. Sellegipoolest aeti Laagri kooli juurde püsti vikerkaarepost, eks kusagil pidi ikka veidi vihma olema, millega päike siis mängis.Ahjaa, ja pääsukesed...
Nimelt elavad meie maja räästas võikusiganes pääsukesed. Palju, palju pääsukesi... Ausalt pole nii palju neid linnukesi korraga näinudki. Vahel on neid nii huvitav jälgida... Kord lendavad nad vaikselt ja toimekalt, ilmselt toidavad poegi, vahel aga tundub mulle, et teevad lausa lõbusõitu -
sest kuidas küll selgitada nähtust, et paarkümmend lindu on koos parves, mis siis kiirel tempol ja väljul sädinal kihutab lihtsalt ringiratast kümneid kordi. Olen neid korduvalt üritanud pildistada, aga mitte ei taha see õnnestuda - esiteks ei meeldi neile sugugi vist poseerida, sest tihti lõpetavad oma ralli just siis kui fotokaga lagedale ilmun, teiseks on nad fotole jäädvustamiseks ilmselgelt liiga väledad, sest korduvalt on juhtunud, et omaarust lindudega pildilt paistab ainult taevas :D, heal juhul on seal olnud ühe-kahe pääsu sabasuled...Täna tundub foto enamvähem õnnestunud, ehkki ei õnnestunud seda päris "rallit" tabada.

Minu aed...

Jajah... on minulgi väike aed... rõdul nimelt :DD
Just täpselt paras minusuguse jaoks, kellele lilled ja ka igasugu muud taimed hirmsasti meeldivad, aga nendega tegelemiseks palju aega ega tahtmist ei ole. Pisut silmarõõmu peab aga siiski olema...
Millegipärast on aiandus-kauplustes tihti taimede nimed salastatud, ilmselt ei peeta vajalikuks klienti informatsiooniga tülitada. Nii siis ongi minu "aias" rõdukastis kasvamas "suvelillede mix", amplites "suvelilled amplis" ja ka üks potiroos :DD. Pildile pole jäänud teine ampel, mis on teisel pool ja sisaldab ka "suvelille" ehk fuksiat, näha pole ka seinale kinnitatud kastis kasvavaid lillherneid, mis veel ei õitse nagunii. Lillherned on ainukesed, mis on õige nimega, sest nii oli seemnepaki peal kirjas....
Potiroosi kinkis mulle Thela märtsis sünnipäevaks, nüüdseks on ta kasvanud pea kolm korda suuremaks ja ajab ohtralt õienuppe. Mis sort see küll olla võiks, ei oska ma küll aimata, aga ilus on :D


Ausalt öeldes on see mul elus esimene kord sellise rõduaiandusega tegeleda, nii et olin lausa hädas, kui läksin aiapoodi mulda ostma, kuhu sisse siis need taimekesed torgata. Valik oli nii suur, et lõpuks otsustasin lihtsalt midagi ära osta. Kirjad paki peal lubasid, et sobib rõdu ja terassitaimedele, lisaks sisaldab geeli, mis ei lase mullal nii ruttu ära kuivada. See on rõdul kasutamiseks tõesti hea lahendus, sest kujutan ette, et sellise kuumuse, päikese ja tuulega oleks vist muidu vajalik iga paari tunni järel uuesti taimi kasta, sest väike kogus mulda kuivab ju tohutu kiirusega...
Ja nagu juba öeldud - minu aiapidamise vajaduse rahuldavad need paar taimekest küll ja küll, lisaks on mul ju veel toataimed. Ning kui puudu peaks jääma, siis tuttavaid ju on, kelle aeda külla minna :DDD
Natuke nalja ka - ostsin taimede jaoks pisut väetist. Algul ei pannud tähelegi täpset juhendit, sest vaatasin lihtsalt koguste suurust. Pistan selle pildi juhendist siia üles - minul oleks täiesti võimalik õpetuse järgi teha, aga kuidas saaksid hakkama rohkete taimede omanikud???

Edusammud...

Täna suutsin lõpuks hulga blogisid läbi lugeda...:D, ehk mingi päev jõuab ka kirjutamiseni.
Õnneks algas puhkus, nii et lootust on. Homme hakkan paremaks :D
Siiani pole isegi kahe nädala vanuseid pilte suutnud fotokast arvutisse laadida, mis siis veel kirjutamisest rääkida. Tegutsemist on palju olnud, mõni asigi juba uudsuse ammu kaotanud, peaks vähemalt enda jaoks kirja panema. Vahel on ju omaenda kirjutisi kah vahva lugeda, see ju kui elektrooniline päevik...
Lähen kontrollin, kas tõesti hakkas sadama... Kõmin ja välgutamine algas juba umbes pool tundi tagasi...
Ja sajabki nüüd...koos taeva valgustuse ja korralike tuuleiilidega... Magamistoas tuli pärani olnud aken kinni panna, juba oligi jõudnud põranda ja aknalaua ära niisutada :D
Kauaks seda muidugist jätkub, aga hetkel korralik äikesevihm...

Einoh, on meil siin ikka kummaline kliima... :D. Hommikul 6.20 näitas kraadiklaas varjus akna taga 10 kraadi sooja. Päikesepoolsel rõdul oli küll juba siis normaalne olla öösärgi ja õhukese hommikumantliga. Töölemineku ajaks (8 paiku) oli temperatuur tõusnud juba ligi 15 kraadini, nii et jakki ma enam selga ei pannud, see 5 minutit ja autoga :D.

Hetkel siis, kell 17.00 Tallinna, Saku ja Saue valla ühinemiskohas, on akna taga varjus 28,1 kraadi sooja, hoolimata tugevast tuulest. Võimalik, et millalgi viimaste tundide jooksul oli isegi paar pügalat rohkem, aga siis polnud mahti vaadata. Aga sellegipoolest on see ju hämmastav - vähem kui 12 tunni jooksul tõuseb õhutemperatuur pea 20 kraadi...

Siiski oli juba eile õhtul tunda, et hakkab vist suve moodi looma... Tuli mõte, et oleks vaja end veidi värskes õhus liigutada peale eelmist 6päevast töönädalat, kui tekkis juba tunne, et kontoris istumisest hakkab nurk sisse tulema ja taguots juba valutama, ning ainukese vaba päeva veetmist põhiliselt horisontaalis ja/või magades. Ju siis sai ikkagi piisavalt puhata, et tekkis tahtmine ja ka jaks end liigutada, eriti jaks, sest tahtmist on ennegi ette tulnud, aga tihti kere pole nõus...

Nii siis ajasin jalgratta keldrist välja ja suundusin tutvuma oma uue kodurajooniga. Ja tõesti mõnus - metsa vahel oli tunda küll toomingate, küll sirelite, küll veel igasugu muude õitsvate taimede imelist lõhna ja ka lihtsalt värskete noorte lehtedega puude, eriti kaskede lõhna. Sõitsin ja vaatasin ringi, leidsin omanikuta sireleid ja õunapuid õitsemas (ilmselt mõni vana taluase), avastasin koha, kus kohe-kohe piibelehed õitsema puhkemas. Ühel kõrvalisel metsarajal tervitasime rebasega, igaks juhuks eemalt, teineteist palju häirimata :D. Avastasin, et Laagri ja Saue vahelisel raudteelõigul on koguni kaks uut nn. teivasjaama, üks, mida ma juba teadsin, siis Maksimarketi taga - Urda nimeline ja veel üks selle ja Saue vahel - Padula nimeline.

Tutvusin lähemalt Vääna jõega, nimelt õnnestus mul oma väiksel ringsõidul 3 korda teda ületada. Tegelt küll neli, sest üks oli jalakäijate sild, kust ma igaks juhuks tagasi pöördusin, sest mulle tundus, et jõuan sealt otse kellegi hoovi.

Laagris asuvad vanad kasvuhooned tunduvad olevat jälle kasutuses, igatahes on seal kohe vastas firma "Lahe Roos" kontor ja selline tunne, et "Sagro" majandab seal ka kusagil. Lisaks on seal ka üks pagaritööstus, mille asukoha ma põhiliselt tuvastasin suu vett jooksma paneva lõhna tõttu.

Ja samas polegi selle kandi vahemaad kuigi pikad, selle tunni ja pisut peale aja jooksul jõudsin ära käia peaaegu Sauel, peaaegu Hüürus ja tagasi ka, kokku tuli ainult 15-16 kilomeetrit. Koju jõudsin alles poole 11ne ajal, koid kenasti kasukast välja tuulutatud ja mõnusalt pisut väsinud, et oli paras aeg duši alt käia ja end siis magama sättida.

Täna õhtuks on planeeritud veidi teistsugune sportlik tegevus ("Zumba" spordiklubis), eks näis, kas varsti enam kannatab siseruume välja. Laagri spordiklubi on küll väike ja armas ja asub minu jaoks 100m kaugusel otse üle jalgpallistaadioni, aga ventilatsiooniga on seal pisut kehvasti, eriti kui soojemaks väljas läheb.

Merepatrull

Täna sai vahelduseks esimest korda sel aastal kaatriga merel tuuritatud, seekord Tallinna lahel.
Lahked piirivalvurid pakkusid võimalust merepatrullist osa võtta :D Ega see vaade merelt väga palju siiski ka muutunud ei ole, ehkki lisandunud elemente ikka on.
Ilm oli ilus, paras tuuleke ka, lainetus kusagil poole meetri kanti kohati. Temperatuur merel tänu tuulele ja jahedale veele polnud just päris suvine, õnneks ei olnud kaater lahtine. Ujuma ka just ei kippunud, termomeeter näitas vee soojuseks 2,9-4,4 kraadi, prrrrr....
Pisut sai uudistatud allveelaeva Lembitu veest välja tirimist, pilt ei tulnud küll kõige etem, sest päikesevalguses ei saa ma üldse aru, mida ma parajasti pildistan...
Veidi kiibakas foto, nii võib merevesi ära valguda kuhugi....
Muidu tundus lahel toimuvat tavapärane tegevus - kiirlaevad liikusid edasi-tagasi, jahte ja kaatreid liikus ringi, Pirita rannas tegeleti lohesurfiga.





Ega seal merel väga kaua ei olnudki, nii tunnikese jagu vast. Aga igaljuhul leidsin, et mehed on mehed... Vaja ikka pisut poosetada :D, isegi minuvanuse naissoost isendi ees, mis sest, et kaatrijuht minust tunduvalt noorem oli... Aga ikkagi oli vaja teha järske pöördeid ja pidurdamisi, mis tehniliselt küll vajalikud ei olnud... Muidugi tõstis see mu enesetunnet, et just minule püüti muljet avaldada... Kahjuks ei saavutanud kaatrijuht soovitud efekti, sest ilmselt puudus tal info, et olen need trikid juba ammu läbi teinud ja erilist üllatusmomenti nendes minu jaoks enam pole :D. Kõigele lisaks sai eelmise aasta suvel ise korra kaatri roolis istutud ja samad trikid isiklikult läbi proovitud :DDD
Aga sellegipoolest oli vahva jälle merel loksuda ja ilma nautida, mis sest, et pisut jahe hakkas...

Kuidagi keeruline on kõiki asju teostada, mida oled ühele päevale kokku planeerinud, eriti kui seda unekest ka ikka jätkub :D... Tänaseks oli plaanis külastada Laagri taluturgu, mis hakkab olema kord kuus, millalgi koristada oma elamist ja veel sõita Piritale, et teha tiir kaatriga merel.
Aga üldiselt sai planeeritud punktid täidetud, ainult turul jäi ajapuudusel käimata. Võibolla ongi hea...vähemalt rahakotile ;-)