Pühapäev, 23. veebruar 2020

Karvikute eri

Tuli tahtmine teha kohe ekstra jutuke oma karvastest sõpradest. Kes nad siis on? Saage tuttavaks: kass nimega Aalu (ehk kohandunud Aaduks), tiibeti mastif Malati, kelle nimi tõlkes tähendab Jasmiiniõis ehkki hüüdnimedeks veel Muti, Koerilla jne. ja tema poeg Mihkel ehk Miku, kes siia ilma tuli aiast pääsenud naabrikoera tormilise õhtupooliku tulemusena - nimelt oli Malatil ametlikult (arvatavalt) jooksuaeg lõppenud, kuid teatavasti on tiibetlastel omad nõksud. Naabrite koer pääses kuidagi aiast välja, kõigepealt pani pintslisse teiste naabrite sünnipäeva tordi, mis õue jahedasse oli pandud (novembri lõpp) ja siis lõbutsesid Malatiga.
Aga tegelikult - kes on majas peremees? Ilmselgelt on see Aalu... Öeldakse ju, et inimesed ainult arvavad, et nemad on peremehed, kuid tegelikkuses on see kass. Aalu puhul peab see ju pisut paikkagi, sest kui teoreetiliselt võtta, siis kolisime meie tema juurde, mitte tema meie juurde...
Hoolimata oma nõudlikkusest, kui temal on KOHE vaja süüa, õue, tuppa, sülle vms ja ei mingit kompromissi, on ta tegelikult nunnu ja võiks öelda, et hea kass, kes pahandust ei tee ja üleliia tüütu ka ei ole. Hommikuti on nõudlus sülle, kui arvuti käima panen ja end sisse sean, natuke aega tuleb siis nurrmootorit nunnutada ja sügada, aga ega ta väga kaua ka sind ei tüüta, tüdineb ära ja läheb omaette.
Üks lemmik magamispaik on teise korruse nö elutoas, kus isegi enamus aja veedame. See koht just kamina ees. Neid mõnusaid magamisasendeid võib lõpmatuseni vaadata...






Ja kui diivanil pikutades kamina ees liiga palavaks läheb, võib ju laua alla põrandale ka visata end...


Teine koht mõnusaks äraolemiseks on teisel korrusel nn külaliste tuba. Suvel kasutatav, talvel seal ruumis kütet küll pole, aga tuba läbiv korstnajalg annab ka mingil moel sooja ja sel erakordselt soojal talvel alla 14 kraadi pole seal märganud. Kasutan ise ka seda tuba riiete lõppkuivatamiseks ja vajadusel triikimiseks. 
Kuna Aalul seal meeldib vahel põõnutada, sai tema jaoks voodi peale pandud memme (ema) poolt tehtud pesa. Vahel küll tundub, et Aalu sinna kuidagi ei mahu...


Päevavari voodil... Leidsin sahtlist kena päevavarju, millel avastasin koltumuse jäljed. Mõtlesin, et teen lahti ja panen valgust püüdma, ehk ühtlustuvad varjundid.
Tundub, et Aalu avastas enda jaoks uue põneva tukkumiskoha, päevavarju all peesitada ja padi ka reast pikali tõmmatud külge toetama. Ja see ei loe, et toas vahel 14-15 kraadi, teinekord lausa nõuab, et tee uks lahti, ma tahan oma tuppa pikutama minna 😂


 Üks teinekord läksin vaatama, mis teeb seal toas...Oli teine just jälle päevavarju alla end sättimas, kui ma vist teda segasin.




 Hea küll, vaatame kas pesas on mõnusam...



 Veidi pesemist enne uinakut...



 Hea küll, kaua sa mind siin pildistad, mul tudu tuleb...


Nüüd on Aalu piisavalt tähelepanu saanud, seega  räägiks pisut ka teistest, palju suurematest, karvastest neljajalgsetest.
Malatist on vähe pilte, sest teda on ikka väga raske ka pildistada. Esiteks ei meeldi talle eriti poseerida, teiseks pildid ei tule eriti atraktiivsed, sest pea üleni musta värvi koer pildil on suhteliselt 'tume kuju'.

Malati on enda jaoks viimasel ajal avastanud suure kivi, kus otsas mõnus lesida ja naabrite tegemistel silma peal hoida. Seal hea haukuda ka...


Täna võtsime ette koeratuulutus-jalutuskäigu. 


Üllatuseks oli merevee kõrge tase. Oli idee, et koertega jalutamas lähme meie ranna trepist alla, mööda randa Kloogaranna poole ja siis Toomarannast üles. Tutkit...ei mingit mereäärt pole hetkel olemas, trepp viis otse vette... Tuli mööda maantee äärt kõmpida. Pole kunagi sellist vett siinkandis näinud.



 Siin pildil ka näha, et mere tase on kõrgel, jalgupidi vees puud, mis muidu mitu meetrit ikka merest eemal.


 Vastaskaldal liivariba täitsa nähtav - huvitav, kas seal peaks olema muidu rohkem või kuidagi tuulega meie poole kaldu see meri...


Jalutuskäigu pilte veel. Mihklit ehk Mikut, kes kodustes tingimustes ei ole nõus isegi märja rohu peale pissile minema, ahvatlevad rõõmsalt vulisevad kraaviveed, siin pole mingit probleemi kõhuni vees sulistada.





 Kokkuvõtteks võiks öelda, et kass saab teenimatult palju tähelepanu ja kutsad võiks saada ka rohkem, kuid mis teed, kui kass nö oskab end paremini presenteerida 😊


2 kommentaari:

  1. Elu lemmikuteta on ilmvõimatu, vaene ja kurb :D

    VastaKustuta
  2. Lemmikloomad on ikka armsad ja lisaks ustavad sõbrad :)

    VastaKustuta