Need roosid...

...on ikka melised, eriti, kui aias on neid palju ja erinevaid.
On alanud rooside õitsemise aeg. Tasapisi aias edasi rühkides umbrohuga võitluse tandril avastan ikka veel uusi ja ilusaid taimi. Kui eelmisel aastal oli rooside õitsemine niruvõitu, siis sel aastal teevad nad ilmselt seda puudujääki tasa. Ja tundub, et on ka tänulikud, et neid on lõigatud, vormitud ja kibuvitsvõrsetest vabastatud 😃.

 Esiplaanil Alchymist puuri pandud. Huvitav roos, õied igaüks ise värvi ja taim ise lõhnab ka meeldivalt mõrkjalt. Praegune tugi läheb vahetamisele, sest kogu aeg kipub kiiva vajuma, põhjus tegelikult kõrval asuvas kivis, mistõttu ei saa tuge korralikult maa sisse suruda. Juba olemas laiem variant, aga peab nuputama, kuidas selle püstipüsivaks saaks.

Crown Princess Margareta, imelised õied ja meeldiv lõhn.

 Imelis värvi Eve nimeline roos, vaid üks varreke, aga õitseb 😊

 See roos on metsistunud peenras, võimalik, et nimi ka kusagil, aga ei pääse ligi veel. Aga õis on nii ilus 😍 ja ka sobib ka sellisele taustale.

 Vaade punaste rooside ja valgete liiliatega, laivis ikka märksa etem, kui pildil.

 Ja ka see sigrimigri roosipeenar on sel aastal õiterohke. Vasakul aednik Miku ( 🐶) poolt pea maani maha pügatud (varasemalt katuseni) Flammendance on kasvatanud uued, pea kahemeetrised võrsed, õitseb siiski vaid alumistel okstel. Aga elus, kartsime, et koera poolt nuditud väänroos hakkab põdema äkki, siiski tundub, et vahel ongi vist vaja pügada ka korralikult.

 Siin tagaplaanil Rotte Flamme, paremal ees paistab pisut Alchymist ja tema taga Haapsalu.

 Selle roosi juures oli nimi Esto, aga see paraku pole õige, nii et tegelikult tuvastamata.

 Modern Art punnitas juba umbrohus olles oma kirjuid õisi, nüüd vabadusse pääsenuna on lausa buketi valmis meisterdanud.

Roos Tzigane väärib oma nime, iga õis omamoodi kirju 😍
Aias on roose muidugi kordades rohkem ja pean tunnistama, et nad meeldivad mulle ikka väga. Pojengid on ka toredad, aga kahjuks on nende õitsemise aeg ikkagi suhteliselt lühike, roosid õitsevad meil ikka talveni välja tavaliselt, eriti, kui viitsid äraõitsenud õienuppe ära nokkida.

Viimane nädal on rohimisest küll väikene paus olnud, sest ühel vihmasel päeval, kui aias tegutseda ei saanud, sai kuuri koristus jälle ette võetud. Ja seal möllamine jätkus ka ilusatel päevadel, sest antud tegevus juba ammu listi ning sel korral hakkas ka mõte jooksma ja töö ladusalt minema.
Aga nüüd juba reedel sai kuuris tolmutamisest isu täis ja jälle õues värske õhu ning mõnusate õiearoomide keskel kõlblaga mullas 😊.
Meil siin mere ääres on paljud taimed hilisemad õitsejad, kui mujal. Näiteks hullutab oma õite ja lõhnaga endiselt igivana ebajasmiin.

Oranžiõieline priimula, nime ei tea.

 Kuldne plahvatus luudpõõsal 😏

 Tirtsud juba sagivad ja saagivad

 Majaesised hostad on ka sel aastal eriti võimsad.

 Esimese aed-hortensiad ka juba õitsevad, pildil Early Sensation

 Ebaenelas vajab tuge, kuidagi lapiti vajunud sel aastal. Aga mesimummidele meeldib väga 😃

Olen kaalunud, otsinud, mõelnud ja nuputanud, et kumb taim see siiski on - kas kaunis teleekia või aedvaak. Järelduseks on siiski, et teleekia, mis meil aias on metsistunud ja mitmes kohas laiutama hakanud. Tiigi ääres on levinud nii, et terve tee täis, aga samas teda õitsemas vaadates ei raatsi ka täielikult loobuda. Eks need risoomidega levivad taimed üks nuhtlus ole, aga arvan, et ka neid on siiski pideva jälgimise abil kontrolli all hoida.
Suvisel ajal on koertega jalutamine pisut unarusse jäänus, sest tegemist kodu juures nii palju ja lihtsalt ei jaksa. Täna sai siiski väike matkake ette võetud. Tänu vahepeal täienenud teadmistele ja ka lihtsalt huvile uurisin tee ääres kasvavaid taimi. Ja ennäe, ka meie kandis kasvavad orhideelised, silma jäi laialehine neiuvaip ja kasvab täitsa teeserval ja hulgi kohe 😊.

Veel küll õisi avanud pole, aga kohe-kohe.
Jalutuskäigu ajal paistis päike nii soojalt, et lausa palav hakkas. Isegi penid olid kuidagi lont-lont ja esimene turbo sai peatselt otsa, seega ka väga pikalt ei matkanud.
Homme jälle uus päev, näis, mis ja kuidas...