Lumeallergia

Ma ei tea küll, kas lumest on võimalik allergiat saada, aga halvasti tervisele mõjub see üüratu lumemass küll. Vähemalt närvikava on täitsa paigast ära, tekkinud uued foobiad, nagu:
...aknast välja vaadata enam julge, äkki sajab jälle lund,
...käed-jalad muutuvad jõuetuks lumelabida läheduses,
...sõna, milles sisaldub "lumi,lume" võib äkilise raevuhoo tekitada jne.
Hommikul, kui Thelaga ühes autos tööle sõitsime ja seda "ilusat" ilma "nautisime" ja libedat teed kirusime, arvas Thela, et noh, homne vaba päev ongi jälle sisustatud. Ma pidin ta autost välja peaaegu viskama, niigi närvid pingul.
Aga huvitav, kuidas nad Vabaduse platsi homseks puhtaks teevad, eile õhtul oli seal päris korralikult lund. Või vaataks hoopis homme telekast, kuidas Kaitsejõudude paraad kogu täiega hange kinni jääb - vot siis oleks alles "paraad".
Aga see lumi-lumeks, seda kuidagi on ikka võimalik kuhugi paigutada. Tõepoolest, mis saab siis, kui see hoogsalt sulama peaks hakkama - 50 cm lund, ok, aga 50 cm vett? Siis küll vist enam majast välja ei pääse, kui ümbrus järveks muutub. "Lumehelbeke" on ka tõbine, ehkki see oleks ainuke auto, mis siit maanteele pääseks. Minu enda pisikesel Peugeotil käiksid vist lained üle pea. Aga ok, eks sellele mõtleb siis, kui see aeg päriselt kätte jõuab.
Igatahes, kui traktor homme ei peaks tulema, siis mina enne tööle ei saa, kui ta siiski ilmub. Kojugi jõudsin täna nibin-nabin, korra isegi jäin naabriväravas kinni, aga pisike rahmeldas end ikka välja. Terve metsatee lükkasin küll kõvasti madalamaks, sest tundub, et osa teest sõitsin pisikese kõhu peal. Kinni jäin ilmselt kohas, kus rattad maha ei ulatanud :))
Meelekindlust siiski kõigile, et võitluses lumega ikka alla ei annaks!