Neljapäeval, peale linnas silmatohtril käiku emaga, tundsin miskipärast sellist närvilist rahutust, et pidin kohe midagi ette võtma. Sisetunne ütles, et vajalik on üks jalutuskäik mere äärde. Olin valmis täitsa üksi minema, kuid ei olnud ka vastu nö seltskonnale, st. kui R soovib kaasa tulla, siis võib ka Mihkel tulla, ise ei tahtnud koera kantseldada.
Ja nii siis läksimegi kolmekesi vastu päikeseloojangule. Kuna minu käed olid vabad, sain seekord ka mõned pildid tehtud.
See pildil all asuv kamakas on suhteliselt värskelt pudenenud puu juurte all olevast eendist.
Päikeseloojangu värvid. Silmapiiri horisontaali pildistamine nõuab sihtimist ja ei tule alati korralikult välja 😄.
Pankranniku murdudes alla potsatanud puud ja põõsad kasvavad kenasti edasi. Mõned murrud tundusid värskemad, ka pikali puud alles lehes veel.
Mind ikka ja jälle vaimustab, kuidas murdunud paekivilahmakad on sätitud nagu raamatud riiulis.
Väga ei otsinud, kuid kivistisi on meie rannas paljudes kivides.
See kivitükk on oma välimuselt nagu söestunud palgijupp, igaks juhuks isegi koputasin, kuid ikka täitsa kivi praegu. Mis ei välista muidugi, et kunagi oligi jupp põlenud palki...
Pragusid oli siin ja seal, eks mõne aja pärast võib jälle uusi tükke paeseinast sadada.
Selle pildi tegemise põhjuseks oli nähtus, et paekivi kihtides olev pragu on püstiselt sirge nagu oleks mingite tohutute ehitusplokkide vahekoht. Ütleks, et sellise kujuga pragusid kohtab harva, püstloodseid küll on, kuid mitte niimoodi siledal pinnal.
Mikul oli nuuskimist siin ja seal, ega tihti mere äärde ka ei saa 😊
Kaldaliival oli päris palju millimallikaid, keda lained kaldale uhtunud.
Väike omaette maailm on tekkinud paelahmaka otsa. Päkapikkude aed 👀...?
Pilt ei anna siiski päris õiget muljet kivirahnu mustrist ja värvidest. Kui paas on kohalik, siis graniitkivid on ilmselt meile toodud jääga ammustel aegadel.
Igatahes oli õige mõte see pisuke jalutuskäik teha. Koju jõudes oli meel rahunenud ja tasakaal tagasi.
Tagasiteel oli juba sügav videvik, lagedamal kohal valgem, puude vahel üksjagu varjuline.
