tag:blogger.com,1999:blog-81819664288802816302012-02-06T17:15:50.406+02:00lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.comBlogger651100tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-48541580391199031362012-02-03T23:46:00.003+02:002012-02-03T23:58:14.886+02:00Õues -25 kraadi. Käin aegajalt rõdul oma pahet rahuldamas...(suitsetamas, noh). Ninasõõrmed küll hanguvad pisut, aga pole hullu... tossan vähem, sest reeglit ei riku - korteris sees ei suitsetata! Ise tegin reegli, ise täidan!<br />Enne korjasin pesu rõdult "kuivamast". Kuhu panna? Nurka püsti??? Ok, riputasin radika külge aretatud restile :-)<br />Külm on.... Autoga sõites kuuled, kuidas masin nagiseb ja prõksub, puhta jäätunud teine... Õues kõik kiuksub ja krigiseb.<br />Huvitav on see, et teisel pool maja magamistoa akna taga näitab kraadiklaas ainult -22? Ja toas +22. Toas isegi pisut soojem kui tavaliselt, nimelt olen harjunud ja aksepteerin täiesti 20 kraadi ringis toatemperatuuri, vähemalt talvel. Pole külma ilma (tuba), tuleb valida õiged rõivad :-)<br />Magamiseks selline temperatuur täiesti ok...<br />Ähhh... Kirjamuusa on endiselt puhkusel vist....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4854158039119903136?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-79637699312598530722012-01-30T22:42:00.003+02:002012-01-30T23:34:06.312+02:00Olen viimasel ajal blogimaailmaga suhtlemisel väga laisaks läinud. Rääkimata sellest, et ise mitte midagi kirjutada ei viitsi, ei suuda ka teiste kirjutisi eriti lugeda. No mida sa ikka loed, kui isegi arvutit ei suuda käima tõmmata :-).<br />Tööl olles saab muidugi päev otsa ja pisut peale arvutit silmitsetud, aga seal paraku isiklikeks asjadeks aega ei jää, isegi meelde ei tule, vahel harva meilboksi ikka saab pilk visatud, seegi kõik.<br />Üleüldse on mulle vist nakatunud mingi viirus, mida võiks vast talveuneks nimetada. Pikisilmi ootan seda aega (vanust), et und ei jaguks nii palju, et ärkaksin varem näiteks nädalavahetusel.<br />Sel nädalavahetusel õnnestus mul aga hoopis järjekordne magamise rekord püstitada. Ok, mõistan, et minu jaoks olin laupäeva hommikul tavapäratult vara üleval, nii umbes 9-10 vahel. Noh, R-l miskil põhjusel peale öist töövahetust korralikku und ei tulnud ja nii olin ka mina ärkvel. Päev sai põhiliselt küll maha logeletud, aga õhtupoole kella 5 ajal otsustas R ikka pisut puhata ja nii minagi talle kaissu pugesin. Ja kohe nii hea uni tuli, et kui R kella 7 paiku lahkuma hakkas, suutsin mina käega ainult lehva-lehva teha ja kohe edasi tududa. Ja nii mõne ärkamisehetkega pühapäeva hommikul 9ni välja... Sündis järjekordne maraton: 17 tundi :-). Makoheeitea, kust küll ma selle une võtan...<br />Alles oli eelmine maraton detsembrikuus seoses kurgumandlite opiga. Siis alustasin neljapäeva öösel magamaheitmisega. Kuna hommikul ju ei tohtinud ei midagi süüa, juua ega üldse mitte midagi, siis ma vist päris üles ei ärganudki... Hommikul vara 7.20 haiglasse jõudes anti kohe koiku ka ja siis polnud nagunii midagi teha, kui oodata oma järge. Isegi selle aja kuni opini suutsin ma osaliselt maha magada sõna otseses mõttes ( isegi tohter kommenteeris hiljem, et no on ikka rahulik inimene...). Ise ei oskagi arvata, vbolla oli põhjus siiski ka mõningases üleväsimuses seoses möödunud perioodiga. Ja nii ma siis tukkusin vahelduva eduga enne oppi, peale oppi, öösel ka ja ka järgneval hommikul enne haiglast välja pääsemist, täpselt ei oskagi arvata, palju ma sellest 36st tunnist ärkvel olin. Mulle tundus hiljem, et mind lausa kadestati selle pärast, et suudan niimoodi magada, sest nii ju möödub tüütu ootamiseaeg kõige kiiremini, ise olin aga nagu kuskil ära. Ja ega siis peale kojujõudmist midagi ei muutunud, unepuudus mind küll vaevama ei hakanud :-).<br />Ei saagi täpselt aru, kuskohast ma sellise "põraka" olen omale saanud, et selline totaalne väsimus pidevalt vaevab, sest muidu tundub nagu kõik korras olevat, elu on ilus, kõik on olemas, kõik toimib suurepäraselt... Kas tõesti on sisemine mina ikka veel milleski rahulolematu, et saaks veel paremini? Isegi ei saa aru...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7963769931259853072?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-66861799641539936372012-01-01T01:30:00.005+02:002012-01-01T02:35:31.131+02:00Soovin kõigile head uut aastat ja kõikide soovide täitumist!!!!<br /><br />Enda kohta võiks öelda, et soovid täitunud-päris oma oma kodu nüüdseks.....<br /><br />Kodukandis tuli uus aasta nagu väike sõjatander :-)))<br /><br /><object width="320" height="266" class="BLOG_video_class" id="BLOG_video-dde839ece20d43a" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/get_player"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="flashvars" value="flvurl=http://v17.nonxt2.googlevideo.com/videoplayback?id%3D0dde839ece20d43a%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D685F9D28BCFBC9366729220F4122B64ED18319DB.7CBF2776CFA0631F0273E0CD99D3BC9C60F4911F%26key%3Dck1&amp;iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3Ddde839ece20d43a%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DH61qEKeacI2o-UrMDJ56crVELlg&amp;autoplay=0&amp;ps=blogger"><embed src="http://www.youtube.com/get_player" type="application/x-shockwave-flash"width="320" height="266" bgcolor="#FFFFFF"flashvars="flvurl=http://v17.nonxt2.googlevideo.com/videoplayback?id%3D0dde839ece20d43a%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D685F9D28BCFBC9366729220F4122B64ED18319DB.7CBF2776CFA0631F0273E0CD99D3BC9C60F4911F%26key%3Dck1&iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3Ddde839ece20d43a%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DH61qEKeacI2o-UrMDJ56crVELlg&autoplay=0&ps=blogger"allowFullScreen="true" /></object><br />Ise küll pole vaja raha raisata.... Vaatepilt võimas ilma minu osalemisetagi....<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6686179964153993637?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-9069567580913561332011-11-24T22:16:00.003+02:002011-11-24T22:51:42.523+02:00Natuke rohkem kui kuu aega tagasi tundus mulle veel, et vaba aega on kuidagi väga vähe ja tööpäeviti peale tööd ei jõua üldse midagi teha - seda normaalse tööpäeva puhul, st. kella 5, poole 6ni. Kuidagi ei osanud aega jaotada trennis käimise ja muude isiklike toimetustega, kasvõi kodus arvuti kasutamise vms.<br />Eile juhtus aga imelik asi... Töölt lahkusin veidi enne 6t, kõigepealt sõitsin ema juurde, kellega siis koos raamatukogu külastasime. Mõnele tundub see vast luksusena sõidutada autoga kedagi ainult naaberkvartalisse, aga arvestades seda, et tuntud "raamatuneelaja"ema ei rahuldu kunagi vähema kui umbes 5-6 kilose raamatupakiga :-). Siis toimetasin raamatud ja ema koju ning kuna polnud emaga täpselt kuu aega kohtunud, siis oli vaja loomulikult ka pikalt juttu puhuda. Väga pikalt ka ei saanud, sest mul oli vaja veel sealsest postkontorist läbi hüpata, et ära tuua ajakirja tellimisega kaasa sokutatud kokanuga (kes teab, millal jälle sinna kanti satun). Koduteel sai lisaks veel ka toidupoes mõningane shoping tehtud ja siis koju. Omaarust sai hirmus palju asju tehtud. Ja kõige kummalisem oli minu jaoks siis see, et kodus telekat sisse lülitades kellale pilku heites näitas see alles 20.34 ... Mismõttes??? Viimased neli nädalat polnud ma selleks ajaks tööltki koju jõudnud....<br />Ja tänagi on kuidagi kummaline tunne, sest jõudsin üle pika aja trennis käia, mõnuleda kaua duśi all ja teha nipet-näpet koduseid toimetusi ja ikkagi oli kell napilt 10.<br />Ühesõnaga, jõudsin järeldusele - kui kuu aega järjest lõpetada tööpäevad peale 10t õhtul, siis tavalisel ajal töölt lahkudes on aega oi-oi kui palju :-))<br /><br />Pähe tükib vägisi seos ühe vana anektoodiga:<br />"Juut läheb rabi juurde ja kurdab, et väga kitsas on elada ühes toas naise, seitsme lapsega ja ämmaga ja kuidas küll elamistingimusi parandada. Rabi soovitab talle, et võtku kits. Juut mõtleb, et veidi imelik küll, aga toimib soovituse järgi. Umbes kuu aja pärast läheb jälle rabi juurde. Rabi küsib, et kuidas on. Juut vastab, et ikka väga kitsas on naise, seitsme lapse, ämma ja kitsega. Rabi soovitab nüüd, et müü kits maha. Juut müübki kitse maha. Läheb jälle mõni aeg, kohtub jälle rabiga. Rabi küsib jälle, et kuidas elamistingimused nüüd on. Juut kiidab, et "oh, nüüd on suurepärane, ruumi kui palju ja kõik on õnnelikud" :-)))"<br /><br />Üldine järeldus oleks siis, et kui ruumi vähe või aega vähe, proovi "hullemat" varianti mõni aeg, pärast tavapärase juurde tagasi jõudes on kõik hästi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-906956758091356133?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-73152048245900709682011-11-21T23:51:00.002+02:002011-11-22T00:07:19.862+02:00....et olen täiesti elus ja olemas :-))<br />Täna sai täpselt kuu aega, kui minu töö ja isiklik elu puhta sassi läks. Tegelt rohkem tähendab see seda, et kodus sai ainult magamas käidud...<br />Kolme nädala jooksul olen vist süüagi kodus teinud umbes kolmel korral, pühapäeviti. Laupäevad olen sisuliselt maha maganud peale 70 tunniseid töönädalaid. Pole aega või siis powerit ei blogisid lugeda või näoraamatut vaadata, hea kui oma meilid jõudis üle lugeda. Eks sest arvutist piisavalt ka kopp ees, ja mida ma tast ikka õhtul kell 11 enam kisun, vaatan, kuidas voodini jõuan.<br />Õnneks on olnud siiski nii tublisid ja hakkajaid abilisi, sest ega üksi päris poleks korraga kolme inimese tööd jõudnud ära teha ka selle megatööajaga, eriti kui veel ühest neist töölõikudest suuremat aimu polnud, kuidas kõike teha tuleb.<br />Aga nüüd ikka vaikselt loodan, et ehk hakkab pisut laabuma, järgmise aasta eelarve tegemine ka suuremalt jaolt kaelast ära (mitte, et see valmis oleks :-(...) ja osa ülesandeid saab juba uutele töötajatele sokutada. Ise siiski kasutan pisut leebemat varianti, st, rohkem lusikahaaval kogemuste ja õpetuste jagamist, aga mitte nii, et terve ämbritäis kummuli ja vaata siis ise...<br />Praegugi ei jaksa pikalt toksida, peab teki alla pugema, äratus juba 6 tunni pärast...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7315204824590070968?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-75556707642741908612011-09-17T22:45:00.003+03:002011-09-17T23:55:43.200+03:00Omaette elamine on elutempo kuidagi hoopis kiiremaks muutnud. Siiamaani ei saa aru, miks ma ma mõtlesin, et mul üksi võiks igav hakata või et ma ei oska oma vaba ajaga midagi ette võtta. Nüüdseks olen aru saanud, et vaba aega kipub nagu pisut puudugi jääma ja igav pole ka kordagi hakanud selle ligi 10 kuu jooksul. Tänagi jäi aega lausa väheks ja osa tänaseks planeeritud toimetusi tuleb homme kiirendatud korras ära teha.<br />Ahjaa, ei pidanud üldse sellest kirjutama, vaid oma "suhetest" kurkidega...<br />Lugu ise algas kõik sellest, et augusti keskel oli ühel töökaaslasel sünnipäev ja nagu kombeks saanud selle puhul väike istumine ja lauake lõuna ajal. Töökaaslane pakkus muuhulgas kurke, mida ma algselt pidasin värskelt hapendatuteks (või soolatuteks). Igatahes olid need tohutult maitsvad. Küsisin temalt päev-paar hiljem, et kuidas ta neid teeb, sest mu enda mälu roostes igasuguste sissetegemiste jms. suhtes - et kui palju ta nt. liitri vee peale paneb sedateistjakolmandat... Vastus üllatas mind täiega, sest tegelikult on selliste kiirkurkide tegemine veelgi lihtsam... Ja mina olen nüüd neist täiesti sõltuvuses.<br />Jagan meelsasti ka teadmisi, sest pakkudes enda tehtud kurke maitsta, olen suutnud juba "kurgipisikut" levitada nii Eesti Piirivalvesse ja teistele töökaaslastele, lisaks rändas "pisik" meil külas olnud Leedu kollegiga ka ilmselt üle riigipiiri (vähemalt ta väitis, et proovib kodus kohe järgi...:D).<br />Retsept ise järgmine:<br />1 kilo kurki;<br />1 teelusikatäis soola;<br />2-3 küüslauguküünt;<br />tilli;<br />ja ongi kõik...<br />Mulle antud õpetus oli, et kurgid lõigata väiksemaks, siis kõik see kurk ja muu kilekotti, raputada korralikult ja külmkappi. Õhtul tehes on järgmise päeva lõuna ajal täiesti söödavad :D<br />Oma kogemustest lähtudest annaks siiski veel paar nippi: kuna esimesel korral kilekotti kasutades kippus see lekkima, tegin järgmisel korral portsu otse sobiva suurusega säilituskarpi - ei mingit leket enam... Kogused panen nüüd tunde järgi, vaatan ainult, et pisut ruumi jääks karpi, et seda raputada saaks. Ja jutt jumala õige, et parem on kasutada jämesoola, kui peensoola, miskipärast on maitsvam... Kurgid võib lõigata pikuti pooleks, veel kord pooleks, viiludeks - kuidas keegi soovib... Põhimõtteliselt võib seda retsepti ise edasi aretada - kes paneb nt. veel sinepiseemneid või mustsõstralehti või isegi äädikat pisut või suhkrut või pipart jne., kes paneb rohkem/vähem soola või küüslauku...<br />Ja veel... ise mõtet edasi arendades proovisin sama stiili ka tomatite peal... Retsept tunde järgi, lisasin ka veidi purustatud musta pipart - tulemus... SUPER....<br />Mõeldes ette talvele, kui eriti tomatid meenutavad oma maitselt pigem plastmassi, on selline pisut maitsestatud kraam ehk suupärasem. Ja esimese katsetuse tegin juba ka lavakurgiga, kuna mul ei õnnestunud osta lühikest kurki - tulemus oli täitsa hea, nii et talvel saab sama meetodit kasutada...<br />Suureks plussiks on ju, et vitamiinid säilivad, sest tegelikult ju ei kuumuta ega keeda miskit, vaid karpi jääb kõik alles:DD ja kuni 4-5 päeva säilib suurepäraselt.<br />Ja nüüd on mul järgmine projekt - teha ise letšot. Sest poes müüdavad (eriti "Salvest" letšo) on väga head, aga minu jaoks liiga suures purgis. Viimasel ajal olen sunnitud enamuse minema viskama, sest jõuab enne järgmist tarbimist hallitama minna :(. Järelikult peab ise tegema ja väiksemates kogustes...<br />Leidsin internetist selle retsepti, mida homme kavatsen proovida <a href="http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=746">http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=746</a>. Leidsin ka teisi, mis läbi keedetakse jne., aga see just pakkus huvi proovimiseks.<br />Täna sai turul käidud ja paprika valmis varutud, võtsin kollast ja punast (Moldova), eks näis, mis välja tuleb. Kurki, tomatit ja tilli sai ka varutud, uus kurgilaar on juba külmkapis homset degusteerimist ootamas...:DD<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7555670764274190861?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-22213492667618432712011-07-26T23:01:00.011+03:002011-07-26T23:50:35.914+03:00Vahel on vaja ka puhkuse ajal tööasjadega tegeleda. Aga alati saab välja mõelda, kuidas kohustused saaks siduda meelelahutusega. Nimelt oli vaja viia firma kaubik kõpitsemiseks Tänassilmast Mustamäe teele. Peamine probleem on sellisel juhul ju, et kuidas peale auto toimetamist sihtpunkti sealt minema saab, sest töökoht on elukohale ligidal, aga remondikohani on päris tükk maad. Aga välja nuputasin, et kui teiseks transpordiks võtta jalgratas, mis lohvkalt mahub ju kaubikusse... Pealegi meeldib mulle väga rattaga sõita, sel kevad-suvel olen tänase seisuga läbi suutnud sõita ca 320 km, võimalik, et mõni paarikümnekilomeetrine ots on ka arvestusest välja jäänud.<br />Aga kõige raskem oligi just eilne sõit, eriti Mustamäe veerust ülestulek. Olin endast juba nii heal arvamusel, et uskusin jõudu jätkuvat nii 50 m 45kraadise tõusuga liivane rada läbida. :DDD Tutkit... Poolel teel ronisin ikka maha, aga süda põrutas vist edasi, hüples metsikult ammu enne mind seal veere peal :DDD<br />Täna hästi küll ei viitsinud peale eilset pingutust uuesti sama teed läbida, aga ega palju variante (häid) polnud kah. Lohutasin end sellega, et seekord läheb tee enamuses allamäge, ja ega siis ei pea ju alati kihutama ( nagu mul kombeks on).<br />Õnneks suutsin end taltsutada ja kaubikuga tagasi tulla oli väga mõnus. Teekonna lõpul kippus taevast küll pisut pritsima, aga seda oli niivõrd vähe, et rattaga seda viimast 2 km koduni tulles ei pannud neid üksikuid piisku isegi tähele.<br />Täna siis siinkandis eriti ei sadanud, ehkki taevas küll lubas. Sellegipoolest aeti Laagri kooli juurde püsti vikerkaarepost, eks kusagil pidi ikka veidi vihma olema, millega päike siis mängis.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-86H0Qi5bNwQ/Ti8kC_yu4yI/AAAAAAAAAUo/p7b_PpdQnTI/s1600/vaade.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-86H0Qi5bNwQ/Ti8kC_yu4yI/AAAAAAAAAUo/p7b_PpdQnTI/s320/vaade.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5633761292766339874" border="0" /></a>Ahjaa, ja pääsukesed...<br />Nimelt elavad meie maja räästas võikusiganes pääsukesed. Palju, palju pääsukesi... Ausalt pole nii palju neid linnukesi korraga näinudki. Vahel on neid nii huvitav jälgida... Kord lendavad nad vaikselt ja toimekalt, ilmselt toidavad poegi, vahel aga tundub mulle, et teevad lausa lõbusõitu -<br />sest kuidas küll selgitada nähtust, et paarkümmend lindu on koos parves, mis siis kiirel tempol ja väljul sädinal kihutab lihtsalt ringiratast kümneid kordi. Olen neid korduvalt üritanud pildistada, aga mitte ei taha see õnnestuda - esiteks ei meeldi neile sugugi vist poseerida, sest tihti lõpetavad oma ralli just siis kui fotokaga lagedale ilmun, teiseks on nad fotole jäädvustamiseks ilmselgelt liiga väledad, sest korduvalt on juhtunud, et omaarust lindudega pildilt paistab ainult taevas :D, heal juhul on seal olnud ühe-kahe pääsu sabasuled...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-MRCRxj5f4vY/Ti8neE-g_rI/AAAAAAAAAUw/Jmlhs1MyIbI/s1600/P%25C3%25A4%25C3%25A4sukesed.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-MRCRxj5f4vY/Ti8neE-g_rI/AAAAAAAAAUw/Jmlhs1MyIbI/s320/P%25C3%25A4%25C3%25A4sukesed.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5633765056549289650" border="0" /></a>Täna tundub foto enamvähem õnnestunud, ehkki ei õnnestunud seda päris "rallit" tabada.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-2221349266761843271?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-4715816215988481332011-07-25T16:06:00.009+03:002011-07-25T16:52:34.312+03:00Jajah... on minulgi väike aed... rõdul nimelt :DD<br />Just täpselt paras minusuguse jaoks, kellele lilled ja ka igasugu muud taimed hirmsasti meeldivad, aga nendega tegelemiseks palju aega ega tahtmist ei ole. Pisut silmarõõmu peab aga siiski olema...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-WfHDhDnf4YI/Ti1rfdpcsqI/AAAAAAAAAUQ/kcARdRqxWb8/s1600/P1010014%2B%25282%2529.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-WfHDhDnf4YI/Ti1rfdpcsqI/AAAAAAAAAUQ/kcARdRqxWb8/s320/P1010014%2B%25282%2529.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5633276897188950690" border="0" /></a>Millegipärast on aiandus-kauplustes tihti taimede nimed salastatud, ilmselt ei peeta vajalikuks klienti informatsiooniga tülitada. Nii siis ongi minu "aias" rõdukastis kasvamas "suvelillede mix", amplites "suvelilled amplis" ja ka üks potiroos :DD. Pildile pole jäänud teine ampel, mis on teisel pool ja sisaldab ka "suvelille" ehk fuksiat, näha pole ka seinale kinnitatud kastis kasvavaid lillherneid, mis veel ei õitse nagunii. Lillherned on ainukesed, mis on õige nimega, sest nii oli seemnepaki peal kirjas....<br />Potiroosi kinkis mulle Thela märtsis sünnipäevaks, nüüdseks on ta kasvanud pea kolm korda suuremaks ja ajab ohtralt õienuppe.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-9b9umhcODLE/Ti1vW0GyZkI/AAAAAAAAAUY/HOvOqgH8yms/s1600/P1010015%2B%25282%2529.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-9b9umhcODLE/Ti1vW0GyZkI/AAAAAAAAAUY/HOvOqgH8yms/s320/P1010015%2B%25282%2529.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5633281146645276226" border="0" /></a> Mis sort see küll olla võiks, ei oska ma küll aimata, aga ilus on :D<br /><br /><br />Ausalt öeldes on see mul elus esimene kord sellise rõduaiandusega tegeleda, nii et olin lausa hädas, kui läksin aiapoodi mulda ostma, kuhu sisse siis need taimekesed torgata. Valik oli nii suur, et lõpuks otsustasin lihtsalt midagi ära osta. Kirjad paki peal lubasid, et sobib rõdu ja terassitaimedele, lisaks sisaldab geeli, mis ei lase mullal nii ruttu ära kuivada. See on rõdul kasutamiseks tõesti hea lahendus, sest kujutan ette, et sellise kuumuse, päikese ja tuulega oleks vist muidu vajalik iga paari tunni järel uuesti taimi kasta, sest väike kogus mulda kuivab ju tohutu kiirusega...<br />Ja nagu juba öeldud - minu aiapidamise vajaduse rahuldavad need paar taimekest küll ja küll, lisaks on mul ju veel toataimed. Ning kui puudu peaks jääma, siis tuttavaid ju on, kelle aeda külla minna :DDD<br />Natuke nalja ka - ostsin taimede jaoks pisut väetist. Algul ei pannud tähelegi täpset juhendit, sest vaatasin lihtsalt koguste suurust. Pistan selle pildi juhendist siia üles - minul oleks täiesti võimalik õpetuse järgi teha, aga kuidas saaksid hakkama rohkete taimede omanikud???<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-ZAUILyLb6qw/Ti10lcEaX5I/AAAAAAAAAUg/APTeA4s2hvs/s1600/P1010001%2B%25282%2529.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-ZAUILyLb6qw/Ti10lcEaX5I/AAAAAAAAAUg/APTeA4s2hvs/s320/P1010001%2B%25282%2529.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5633286895449038738" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-471581621598848133?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-9133059083646144802011-07-12T00:42:00.003+03:002011-07-12T00:56:19.897+03:00Täna suutsin lõpuks hulga blogisid läbi lugeda...:D, ehk mingi päev jõuab ka kirjutamiseni.<br />Õnneks algas puhkus, nii et lootust on. Homme hakkan paremaks :D<br />Siiani pole isegi kahe nädala vanuseid pilte suutnud fotokast arvutisse laadida, mis siis veel kirjutamisest rääkida. Tegutsemist on palju olnud, mõni asigi juba uudsuse ammu kaotanud, peaks vähemalt enda jaoks kirja panema. Vahel on ju omaenda kirjutisi kah vahva lugeda, see ju kui elektrooniline päevik...<br />Lähen kontrollin, kas tõesti hakkas sadama... Kõmin ja välgutamine algas juba umbes pool tundi tagasi...<br />Ja sajabki nüüd...koos taeva valgustuse ja korralike tuuleiilidega... Magamistoas tuli pärani olnud aken kinni panna, juba oligi jõudnud põranda ja aknalaua ära niisutada :D<br />Kauaks seda muidugist jätkub, aga hetkel korralik äikesevihm...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-913305908364614480?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-74662316524911215182011-05-31T16:54:00.006+03:002011-05-31T18:19:37.880+03:00<div><div>Einoh, on meil siin ikka kummaline kliima... :D. Hommikul 6.20 näitas kraadiklaas varjus akna taga 10 kraadi sooja. Päikesepoolsel rõdul oli küll juba siis normaalne olla öösärgi ja õhukese hommikumantliga. Töölemineku ajaks (8 paiku) oli temperatuur tõusnud juba ligi 15 kraadini, nii et jakki ma enam selga ei pannud, see 5 minutit ja autoga :D.</div><div>Hetkel siis, kell 17.00 Tallinna, Saku ja Saue valla ühinemiskohas, on akna taga varjus 28,1 kraadi sooja, hoolimata tugevast tuulest. Võimalik, et millalgi viimaste tundide jooksul oli isegi paar pügalat rohkem, aga siis polnud mahti vaadata. Aga sellegipoolest on see ju hämmastav - vähem kui 12 tunni jooksul tõuseb õhutemperatuur pea 20 kraadi...</div><div>Siiski oli juba eile õhtul tunda, et hakkab vist suve moodi looma... Tuli mõte, et oleks vaja end veidi värskes õhus liigutada peale eelmist 6päevast töönädalat, kui tekkis juba tunne, et kontoris istumisest hakkab nurk sisse tulema ja taguots juba valutama, ning ainukese vaba päeva veetmist põhiliselt horisontaalis ja/või magades. Ju siis sai ikkagi piisavalt puhata, et tekkis tahtmine ja ka jaks end liigutada, eriti jaks, sest tahtmist on ennegi ette tulnud, aga tihti kere pole nõus...</div><div>Nii siis ajasin jalgratta keldrist välja ja suundusin tutvuma oma uue kodurajooniga. Ja tõesti mõnus - metsa vahel oli tunda küll toomingate, küll sirelite, küll veel igasugu muude õitsvate taimede imelist lõhna ja ka lihtsalt värskete noorte lehtedega puude, eriti kaskede lõhna. Sõitsin ja vaatasin ringi, leidsin omanikuta sireleid ja õunapuid õitsemas (ilmselt mõni vana taluase), avastasin koha, kus kohe-kohe piibelehed õitsema puhkemas. Ühel kõrvalisel metsarajal tervitasime rebasega, igaks juhuks eemalt, teineteist palju häirimata :D. Avastasin, et Laagri ja Saue vahelisel raudteelõigul on koguni kaks uut nn. teivasjaama, üks, mida ma juba teadsin, siis Maksimarketi taga - Urda nimeline ja veel üks selle ja Saue vahel - Padula nimeline. </div><div>Tutvusin lähemalt Vääna jõega, nimelt õnnestus mul oma väiksel ringsõidul 3 korda teda ületada. Tegelt küll neli, sest üks oli jalakäijate sild, kust ma igaks juhuks tagasi pöördusin, sest mulle tundus, et jõuan sealt otse kellegi hoovi.</div><div>Laagris asuvad vanad kasvuhooned tunduvad olevat jälle kasutuses, igatahes on seal kohe vastas firma "Lahe Roos" kontor ja selline tunne, et "Sagro" majandab seal ka kusagil. Lisaks on seal ka üks pagaritööstus, mille asukoha ma põhiliselt tuvastasin suu vett jooksma paneva lõhna tõttu.</div><div>Ja samas polegi selle kandi vahemaad kuigi pikad, selle tunni ja pisut peale aja jooksul jõudsin ära käia peaaegu Sauel, peaaegu Hüürus ja tagasi ka, kokku tuli ainult 15-16 kilomeetrit. Koju jõudsin alles poole 11ne ajal, koid kenasti kasukast välja tuulutatud ja mõnusalt pisut väsinud, et oli paras aeg duši alt käia ja end siis magama sättida.</div><div>Täna õhtuks on planeeritud veidi teistsugune sportlik tegevus ("Zumba" spordiklubis), eks näis, kas varsti enam kannatab siseruume välja. Laagri spordiklubi on küll väike ja armas ja asub minu jaoks 100m kaugusel otse üle jalgpallistaadioni, aga ventilatsiooniga on seal pisut kehvasti, eriti kui soojemaks väljas läheb.</div><div> </div><div> </div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7466231652491121518?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-86602006302198791862011-05-21T21:25:00.010+03:002011-05-21T22:43:35.273+03:00Täna sai vahelduseks esimest korda sel aastal kaatriga merel tuuritatud, seekord Tallinna lahel.<br />Lahked piirivalvurid pakkusid võimalust merepatrullist osa võtta :D<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-b0Equkw_3rk/TdgEg7QJ_MI/AAAAAAAAAT0/1WR2UM869qA/s1600/P1010226.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-b0Equkw_3rk/TdgEg7QJ_MI/AAAAAAAAAT0/1WR2UM869qA/s320/P1010226.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5609238299597733058" border="0" /> </a>Ega see vaade merelt väga palju siiski ka muutunud ei ole, ehkki lisandunud elemente ikka on.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-b0Equkw_3rk/TdgEg7QJ_MI/AAAAAAAAAT0/1WR2UM869qA/s1600/P1010226.JPG"> </a><br />Ilm oli ilus, paras tuuleke ka, lainetus kusagil poole meetri kanti kohati. Temperatuur merel tänu tuulele ja jahedale veele polnud just päris suvine, õnneks ei olnud kaater lahtine. Ujuma ka just ei kippunud, termomeeter näitas vee soojuseks 2,9-4,4 kraadi, prrrrr....<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-Vf4OQK7hOvo/TdgMtfQCc4I/AAAAAAAAAT8/9e6f5s9K2gA/s1600/P1010229.JPG"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-Vf4OQK7hOvo/TdgMtfQCc4I/AAAAAAAAAT8/9e6f5s9K2gA/s320/P1010229.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5609247311512368002" border="0" /></a><br />Pisut sai uudistatud allveelaeva Lembitu veest välja tirimist, pilt ei tulnud küll kõige etem, sest päikesevalguses ei saa ma üldse aru, mida ma parajasti pildistan...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-b0Equkw_3rk/TdgEg7QJ_MI/AAAAAAAAAT0/1WR2UM869qA/s1600/P1010226.JPG"> </a><br />Veidi kiibakas foto, nii võib merevesi ära valguda kuhugi....<br />Muidu tundus lahel toimuvat tavapärane tegevus - kiirlaevad liikusid edasi-tagasi, jahte ja kaatreid liikus ringi, Pirita rannas tegeleti lohesurfiga.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-OUH76aLLTug/TdgREFi9ABI/AAAAAAAAAUE/TqupOYULU-g/s1600/P1010237.JPG"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-OUH76aLLTug/TdgREFi9ABI/AAAAAAAAAUE/TqupOYULU-g/s320/P1010237.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5609252097795883026" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br />Ega seal merel väga kaua ei olnudki, nii tunnikese jagu vast. Aga igaljuhul leidsin, et mehed on mehed... Vaja ikka pisut poosetada :D, isegi minuvanuse naissoost isendi ees, mis sest, et kaatrijuht minust tunduvalt noorem oli... Aga ikkagi oli vaja teha järske pöördeid ja pidurdamisi, mis tehniliselt küll vajalikud ei olnud... Muidugi tõstis see mu enesetunnet, et just minule püüti muljet avaldada... Kahjuks ei saavutanud kaatrijuht soovitud efekti, sest ilmselt puudus tal info, et olen need trikid juba ammu läbi teinud ja erilist üllatusmomenti nendes minu jaoks enam pole :D. Kõigele lisaks sai eelmise aasta suvel ise korra kaatri roolis istutud ja samad trikid isiklikult läbi proovitud :DDD<br />Aga sellegipoolest oli vahva jälle merel loksuda ja ilma nautida, mis sest, et pisut jahe hakkas...<br /><br />Kuidagi keeruline on kõiki asju teostada, mida oled ühele päevale kokku planeerinud, eriti kui seda unekest ka ikka jätkub :D... Tänaseks oli plaanis külastada Laagri taluturgu, mis hakkab olema kord kuus, millalgi koristada oma elamist ja veel sõita Piritale, et teha tiir kaatriga merel.<br />Aga üldiselt sai planeeritud punktid täidetud, ainult turul jäi ajapuudusel käimata. Võibolla ongi hea...vähemalt rahakotile ;-)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-8660200630219879186?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-10168140150811374072011-04-30T09:47:00.003+03:002011-04-30T09:59:43.505+03:00Ei ole üldse tore laupäevahommikul vara ärgata mõttega, et tuleb tööle minna... Eriti veel, kui eelmine tööpäev venis poole üheksani õhtul. Muidugi on see oma probleem, kui tööga selleks ettenähtud ajal hakkama ei saa ...<br />Õnneks oli võimalik ülemuse eelistusi kasutades hommik pisut pikemaks venitada ja tunnike tavapärasest hiljem laekuda.<br />Ärgata polnud sellegipoolest eriti tore, sest mitte üldse ei meeldi mulle sompus ilm. Mõistan, et hetkel on hädasti vaja pisut vihma, et janunevat maapinda kasta ja tolmu veidikenegi kinni lüüa, aga ega seepärast see mulle rohkem meeldima ei hakka küll... Vägagi ebameeldiv on väljuda mõnusast kodust mõttega tööle (eriti laupäeval), õues napilt 5-6 kraadi sooja ja kõigele lisaks saada kapatäis külma vett krae vahele... Prrrrrr.....<br />Aga pole viga, on hullematki üle elatud, saab ka tänane päev õhtusse millalgi... Loodetavasti on homme parem :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1016814015081137407?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-7253406104023819442011-04-19T21:59:00.023+03:002011-04-19T23:38:54.139+03:00Vähese hilinemisega ülestähendatud, aga varem polnud lihtsalt mahti.<br />Laupäeva hommik algas põhjaliku väljamagamisega umbes poole 12ni. Siis polnud enam pikalt mahti mökutada, sest enne värsketele sugulastele küllaminekut oli plaanis korter kähku tolmuvabamaks muuta ja veel nipet-näpet toimetada. Jõudsin õnneks kõik tehtud, mis plaanis oli ja siis panin autole hääled sisse. Ilm oli küll vähe sombune, aga ega see suur takistus polnud, hea, et lausa ei sadanud.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-rQxgpOP2ek4/Ta3f7XDtKuI/AAAAAAAAAS0/DhxQSdFtfy0/s1600/P1010035.JPG"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-rQxgpOP2ek4/Ta3f7XDtKuI/AAAAAAAAAS0/DhxQSdFtfy0/s320/P1010035.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597376122786228962" border="0" /></a><br />Kõigepealt siis tallidesse lähemalt hobustega tutvuma. Minu kokkupuuted hobustega on siiamaani üsnagi põgusad, ainult kahel korral olen proovinud pisut ratsutada, kaamelil sõit Tuneesias ei sobi siia kategooriasse eriti :D. Hobused aga on mulle kogu aeg meeldinud (eks ise ka ju hobuse aastal sündinud, äkki sellepärast), aga nad on minus ka suurt aupaklikust äratanud - ikkagi nii suured, võimsad ja targad loomad. Ju ka pisut kartust, just selle suuruse pärast, ja ka muidugi seepärast, et pole kogemusi nendega suhtlemiseks. Aga ehk nüüd on võimalik ka see vajakajäämine kõrvaldada :D.<br />Ja nii saigi päris hea mitu tundi hobustega tutvutud, hulk porgandeid neile jagatud. Ja mulje polnudki selline, nagu kartnud olin - ei mingit hirmu, vaid hoopis tore kogemus, kui pehmed mokad su käest porgandit napsavad, või kui soe ja pehme on hobuse kael, kui seda silitada...<br />Pisut sai ka sakslasega (koer nimelt) vägikaigast veetud nii et pilpad lendasid, kasse silitatud ja niisama ringi vahitud. Ratsutamiseni seekord ei jõudnud, eks tulevikuks peab ka midagi jääma.<br />Pärast sai veel pererahvaga koos istutud, maast ja ilmast jutustatud, head sööki ja seltskonda nauditud. Koju jõudsin alles pimedas, vist oli kusagil 11ne paiku.<br />Pühapäeva hommik algas suht varakult, juba enne 9t oli uni läinud. Ilm oli fantastiline ja meeled sügelesid midagi ette võtmast - ega siis sellist kaunist päeva ei saa ometi nelja seina vahel veeta.<br />Autole jälle hääled sisse ja kevadet avastama...<br />Kõigepealt viis tee Keila-Joale.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-LLvHVtiP7cU/Ta3kM5wc_sI/AAAAAAAAAS8/6Cm4DHsN-ac/s1600/Keila-Joa.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-LLvHVtiP7cU/Ta3kM5wc_sI/AAAAAAAAAS8/6Cm4DHsN-ac/s320/Keila-Joa.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597380822205005506" border="0" /></a><br />Nii uhket vetemöllu, nagu eelmisel aastal küll ei näinud, aga seekord jäi külastust vist pisut hilisemale ajale, tundub, et suurveed hakkavad juba pisut alanema. Siiski sai pikk tiir tehtud, alustades vasakult kaldalt, siis üle rippsildade mõisa poolele, sealt edasi allavoolu kuni kaarsillani ja sealt siis tagasi. Inimesi ja autosid oli väga palju sellise ilusa ilmaga loodusesse toodud, lausa raske oli parkimiskohtagi leida.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-prn6CPclH78/Ta3mU6AdURI/AAAAAAAAATE/xu_6n_I5fwU/s1600/Treppoja.JPG"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-prn6CPclH78/Ta3mU6AdURI/AAAAAAAAATE/xu_6n_I5fwU/s320/Treppoja.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597383158734344466" border="0" /></a><br />Edasi läks teekond Treppojale, mis on kevadeti ka alati vahva koht. Ka seal sai tiir tehtud ühte kallast pidi üles, üle silla ja teist kallast pidi jälle alla. Ma polnud nii kaugele mööda ojakallast varem läinudki, nii oli sillake üle oja mulle täielik uudis. Ikka ja jälle saad midagi uut teada... Treppoja nimi õigustab end igati, nagu juuresolevalt pildiltki näha võib. Ja vesi oli ka nii selge ja läbipaistev hoolimata kiirest voolust, iga kivikegi oli näha.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-E94HMtXu-LQ/Ta3nurwyMNI/AAAAAAAAATM/oA0hNcjdyFs/s1600/Paldiski.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-E94HMtXu-LQ/Ta3nurwyMNI/AAAAAAAAATM/oA0hNcjdyFs/s320/Paldiski.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597384701098733778" border="0" /></a><br />Järgmiseks viis tee Pakri poolsaare tippu, kust vaade tundub, et näed lõpmatusse.<br />Oleks seal kauemgi vaadet nautinud, aga tuulepealsel lagedal olid tuulepoisid päris vallatud ja kippusid vägisi hõlma alla pugema. Siiani soojana tundunud ilmolud ei tundunud enam nii mõnusad, eks polnud ka vastavat riidevarustust pikemaks tuulutamiseks :D.<br /><br />Järgmiseks sai veel kõrvalepõige tehtud Muula mägedesse (Muula Hills), mis nüüd juba vahetult Paldiski sadama kõrval (sadam on nii palju laienenud). Koht ise on päris vahva, näeb välja nagu kohalik kanjon. Leidsin sealt ka kena kevadekuulutaja, sellise armsa ja rõõmsa kollase paiselehe. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-hadHeOKa2pE/Ta3p5i8sOEI/AAAAAAAAATU/H4YWlgsjmz8/s1600/Muula%2BHills.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-hadHeOKa2pE/Ta3p5i8sOEI/AAAAAAAAATU/H4YWlgsjmz8/s320/Muula%2BHills.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597387086734571586" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-gDKw0FqHTxs/Ta3tfxa_O9I/AAAAAAAAATk/Yx1DupZaXUw/s1600/Paiseleht.JPG"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-gDKw0FqHTxs/Ta3tfxa_O9I/AAAAAAAAATk/Yx1DupZaXUw/s320/Paiseleht.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597391041989655506" border="0" /></a>Veel ringirändamisest isu täis polnud...<span style="text-decoration: underline;"><br /></span>Nüüd sai autonina Padise poole pööratud. Tee peal ainult üks väike peatus Vasalemma jõe sillal, ülejäänud vaatamisväärsused läbi autoakna imetletud, nagu Madise vana surnuaed ja Harju-Madise kirik.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-4Nagn0mPQUc/Ta3wLkDmPRI/AAAAAAAAATs/kcpfKzvveJk/s1600/Padise%2Bklooster.JPG"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-4Nagn0mPQUc/Ta3wLkDmPRI/AAAAAAAAATs/kcpfKzvveJk/s320/Padise%2Bklooster.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5597393993339387154" border="0" /></a><br />Polnud nii ammu Padisel käinud, et esimese hooga hakkasime linnuse poole minema, ehkki tahtsime kloostrivaremeid uudistada. Eksitusest aru saanud leidsime tee ka kloostri poole. Turnisime enamus kohti läbi ja lõpetuseks sai ka tornis ära käidud ja laia ilma vaadatud. Pilti sealt ei teinud, algselt kahtlesin isegi selles, et torni platvormile suudan ronida, aga sain endast võitu ja käisin seal ikkagi ära.<span style="text-decoration: underline;"><br /></span>Nüüd lõpuks sai vist rännukihk rahuldust ja kõht hakkas ka pisut tühjaks minema. Nii sai lõpetuseks veel Hüüru Veskis õhtusöögiks forelli-peekonivardaid maitstud ja siis koju.<br />Kuus tundi ja 120 km, see teeb keskmiseks kiiruseks 20km/tunnis :D.<br />Igatahes oli tore päev...<span style="text-decoration: underline;"><br /></span><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-725340610402381944?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-22947995983087719572011-04-15T23:23:00.003+03:002011-04-16T00:13:40.876+03:00Ei tea, kuskohast olin pähe võtnud mõtte, et mul võiks linnakorteris elades igav hakata :D. Praegu on pigem vastupidine tunne, et aega on kuidagi hoopis vähemaks jäänud, igatahes igavuse peletuseks ostetud pusled on ikka pakendis, nii ka DVD-d, telekas mängib haruharva ja arvuti ei toimeta ka mitte iga päev...<br />Tööpäevad on ka vägagi toimetusterikkad, siis pole aega oma asjadele isegi mõelda.<br />Esmaspäeval tööpäeva lõpul tekkis äkkidee kiirkohtumiseks oma äsjaleitud poolvennaga. Mõeldud-tehtud...minek. Lubatud 10 minutisest kohtumiseks sai loomulikult umbes poolteist tundi, ehkki juttu oleks jätkunud kauemakski. Koju kusagil 8 paiku, veidi toimetamist, pilk arvutisse ja oligi tuduaeg käes.<br />Teisipäeval oli kindel plaan peale tööd tantsutrenni minna, aga koju jõudes olin nii väsinud ja jalad lausa valutasid peale mitut tundi tootmises tagajalgadel viibimist (kontoriroti värk :D, pole harjunud), et peale pisukest einet sai hetkeks pikali visatud.... Ärkasin pool 12 öösel selleks, et ase ka ära teha ja edasi magada... Oleks siis hommikul vähemalt kergem tõusta olnud, aga kus sa sellega...<br />Kolmapäev.... Dziisus, ei mäletagi õieti... Ahjaa... pärast toimekat tööpäeva, mis venis muidugi jälle üle õige aja, oli vaja koduseid varusid täiendada. Sai siis paaris poes käidud ja õhtule jällegi kusagil 8 paiku. Mida hiljem tegin, ei mäleta :( Vist surfasin pisut netis??? Ja läksin suht varakult põhku.<br />Neljapäev oli küll sada peal ja kurvid sirged... Võtsin tootmises endale ühe töö ette, mille tingimata ka lõpetada tahtsin. Teatavasti olen ka võimatult põikpäine, et pean saama, mida tahan :D. Kuna Murphi seaduse järgi võtab iga asi rohkem aega, kui planeeritud, siis nüüd kehtis see 100%. Kuna oli plaan siiski üks kord nädalas siiski trenni jõuda, võisin töötada max kella 6ni soovitavalt...või siis poole 7ni... või siis... Ühesõnaga lõpetasin 18,45... Maja valvesse paneku üritamisel selgus muidugi, et kuskil mitmesaja meetri kaugusel on mingi takistus... rhhhhhhhh... ( igasugu tapamõtteid liikus juba peas....). Päästavad vaid väledad jalad :D<br />Aga, et miks nii kiire? No kella 7ks oli juba vaja trenni jõuda :D. Etteruttavalt - jõudsin ka, ehkki 5 minutilise hilinemisega.... Selle nö 20 minuti jooksul jõudsin koju sõita, naabrimehega paar sõna vahetada, trenniriided selga panna ja üle staadioni spordiklubisse jõuda :D. (Parem küll ei räägiks, et suutsin kiirustades kiledressid valepidi selga panna ja siis uuesti ikka õigetpidi...). Koju jõudsin siis jälle peale 8t, siis oli ju vaja pikalt duśi all mõnuleda. Jõudsin veel ka trenniriided ja veel ühe masinatäie pesu pesta ja ka rõdule kuivama sokutada. Samal ajal umbes 10 paiku hakkasin veel süüa vaaritama, et oleks hommikul midagi tööle kaasa võtta lõuna jaoks, lõpetasin alles kusagil peale 11t. Ja siis tuli uni hea...................<br />Täna, siis reedel - algselt oli plaan otse koju tulla, aga minu puhul ei tea iial, kuhu suunda tuul pöörab... Aga... helistasin emale, sest pealegi tuli mulle meelde, et pidin pildialbumid Mustakalt ära tooma. Ema muidugi seal pisut hädaldas, et teda nagu päris unustatud, aga mis hing teed, kui mõned asjad ju alles siis meelde tulevad, kui korralikud inimesed juba puhkavad... Küsisin, kas ta poest miskit tahab? Ei osanud ta eriti mulle küll vastata, aga andis mõista, et ei oska endale miskit süüa välja mõelda... Kihutasin siis kodust läbi, haarasin kaasa pisut pikkapoissi, mida eelmine õhtu vaaritasin ( nagunii oli endale pisut palju), veidi sinki, mis Laagri lihapoest ostetud (nämma...) ja kütsin lapsepõlvekoju... Emale söögipoolist, paar ostetud raamatut, milleni ma ise kuidagi ei jõua, internetist meelelahutuseks üks mäng alla laetud...puhhh.... eks jälle pisut head ehk tehtud. Koju jõudsin jälle alles 9 paiku, siis sorteerisin pisut vanu fotosid, mugisin pisut, suhtlesin õega ja siis siin ma olen hetkel veel...<br />Homme on siis plaanis pikem külastus venna juurde, alustades Kohila tallist ja hobustega suhtlemisest - igal juhul ostsin varuks kilo porgandeid :D. Eks näis...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-2294799598308771957?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-7651204919475725192011-04-09T21:59:00.019+03:002011-04-10T00:27:27.770+03:00Kõik aiaomanikud muudkui kirjutavad ja jutustavad, kes istikute ostmisest, kes külvamisest, kes veel mõnest muust aiaga seotud toimetusest. Tegelikult pole mulle see mullas sonkimine sügavalt külge hakanud, mulle isiklikult on aiatööd pigem vaheldus kui hobi või "vajadus". Aga päris ilma, tuleb välja, ikka ei saa... Eks toataimed on alati olemas olnud, siiski pigem sellised, mis ei õitse või siis õige pisut, nagu nõelköis ja tups-rohtliilia. Kunagi üritasin linnakorteris ka sõnajalga kasvatada, aga sellest küll miskit ei tulnud, ilmselt oli liiga soe ja kuiv tema jaoks.<br />Aga praegu, jällegi korterielanikuna, ei saa kuidagi ilma taimedeta. Kolimisel tulid muidugi kaasa mu viis orhideed (kuukinga), kes õnnelikult siiski detsembris reisimisele vastu pidasid ja nüüd jällegi õisi ajavad. Huvitav on hoopis see, et tegelikult on kõige vanemad orhideed mul juba 5 aastat vanad ja Mustamäe korteris nad kuidagi õitseda ei tahtnud. Ellu ärkasid nad alles maakodus, nagu ka tõlvlehik, <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-PrsNIpgU4Hw/TaCxz9LZ1LI/AAAAAAAAASE/KoKK0V5uw3c/s1600/P1220026.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-PrsNIpgU4Hw/TaCxz9LZ1LI/AAAAAAAAASE/KoKK0V5uw3c/s320/P1220026.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5593666243347993778" border="0" /></a>kes kordagi ei ajanud tõlvikuid linnakorteris.<br />Tundub, et praegune elamine on mu vanadele sõpradele siiski meelepärane, nagu juba kirja panin, et orhideed ajavad jälle õienuppe ja tõlvlehik on juba kaks tõlvikut selle 4 kuu jooksul tekitanud. Ja veel üks taim tuli kaasa, suhteline uustulnuk, nimelt jõulukaktus, kes otsustas, et jõulud on jaanuari lõpul...:D<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-JQJlV1r2Nec/TaC10HVFETI/AAAAAAAAASM/M4qwWSZjQ2g/s1600/05022011075.jpg"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-JQJlV1r2Nec/TaC10HVFETI/AAAAAAAAASM/M4qwWSZjQ2g/s320/05022011075.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5593670644119441714" border="0" /></a><br />Aga kuidagi tundus nüüd toataimi ikkagi pisut vähe olevat, kuna ruumi on rohkem ja taimed annavad alati elu juurde. Ammugi olin tahtnud endale üht korralikku suurt toataime ja nii ta minu juurde siis jõudiski...<br />Tere tulemast draakonipuu! Ostsin ta K-Rautast reklaamiohvrina, hind metsikult soodne... Ausalt öeldes arvasin algul, et pakutakse kunstlilli ja olin valmis seda ka ostma, aga kui kohapeal selgus, et tegemist on siiski elava taimega, ei takistanud see ikkagi ostu sooritamist, lihtsalt valmismõeldud koht ei sobinud, no aga ega seegi polnud probleem...<br />Lisaks sai siinkandis elatud aja jooksul mitu korda lennujaama vahet sõidetud (mööda ringteed) ja loomulikult asub seal ju ka üks taimesõbra lõks - Hansaplant :D. Teatavasti ei suuda ükski taimesõber lahkuda aiakaubamajast tühjade kätega ;-) Nii elavad mul köögikapi otsas mõned luuderohud ja magamistuppa kolis tiigerlehik.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-blEOcM0UHYw/TaC32TweW4I/AAAAAAAAASU/WGc8-ZBtliw/s1600/P1220030.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-blEOcM0UHYw/TaC32TweW4I/AAAAAAAAASU/WGc8-ZBtliw/s320/P1220030.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5593672880838564738" border="0" /></a> Kahjuks lõpetas ta päris varsti õitsemise, aga ehk tulevikus juhtub seda jälle.<br />No ja loomulikult maitsetaimed... Poest saab ju osta küll, aga miks ei võiks nad aknalaual kasvada? Põhiliselt olen katsetanud edasi kasvatada potiga poest ostetud kraami, lõpuks külvasin ikka ise nii peterselli kui ka tilli ja loomulikult sibulat (tippsibulaid jagas lahkelt mulle Thela :D). Ja nii ongi nüüdseks köögis terve pisike aknalaud hõivatud, osa ostsin Hortesest ettekasvatatutena, nimelt tilli ja peterselli taimed.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/-EOjOlJHmLAU/TaDLoJMULGI/AAAAAAAAASs/6VyVRhXFzxE/s1600/06042011097.jpg"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-EOjOlJHmLAU/TaDLoJMULGI/AAAAAAAAASs/6VyVRhXFzxE/s320/06042011097.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5593694627716934754" border="0" /></a><br />Enda külvatud on alles pisikesed, aga küll nad kosuvad :D. Ja Thelal oli õigus - Tervitus Oü veebipoe kaudu ostetud lehtsalat potis kasvab kenasti, mida ei saa öelda supermarketistest ostetud potimaitsetaimede kohta. Ainuke erand on sidrunmeliss, kes on oma kuue täiesti uue vastu vahetanud ja vohab nii, et vähe pole... Üldiselt ma seda taime ei kasuta toiduna, mulle lihtsalt meeldib vahel neid lehti närida või siis niisamat sõrmede vahel hõõruda, vaimustav lõhn on sellel, ja lisaks on ta piisavalt dekoratiivne toataimena :D<br /><br />Näpud sügelevad juba rõdu haljastamise järgi, sest seda pinda on mul ka umbes 6 ruutmeetrit. Pole täpselt veel küll välja mõelnud, mida ja kuidas, maitsetaimed kindlasti ja vast ka midagi lilledest, igatahes madalakasvulise lillherne ja mungalille seemned on juba salakavalalt sahtlisse tekkinud...<br />(Kodu)aiapoeks on saanud Hortes, sest see jääb sujuvalt tee peale. Tegelikult meeldib mulle väga Hansaplant, aga see on kole kaugel :(. Hortesest ei saa üle ega ümber, ta tuletab end ka kogu aeg meelde - nimelt paistavad selle kaupluse säravad tuled ja kirjad mulle otse koduaknasse, no kuidas sa saad siis unustada...:D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-765120491947572519?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-44583541665034741902011-04-05T22:35:00.004+03:002011-04-05T22:51:34.649+03:00Väga lühikeseks jäi minu "komandeering", sest juba esmaspäeva varahommikul helistas poeg ja ütles, et kauge külaline kolib välja...<br />No, mul ikka veab sellistega... Asi polnud tegelikult midagi isiklikku, aga majutus Laagri asulas tundus meie külalisele ilmselt pärapõrgus asuvat. Eks tahtis ringi uidata ja Tallinna ööeluga tutvuda, aga selleks oleks pidanud elama kesklinna ligidal. Lisaks tundus ta paaniliselt pelgavat ühistransporti, sest Küprosel pidavat enamus inimesi autodega sõitma ja ühistransport kui selline praktiliselt ei eksisteeri. Minul isiklikult küll ei oleks olnud võimalik talle 24H taksot mängida, teatavasti on vaja ju tööl käia ja öösiti tahaks pisut magada ka...<br />Igal juhul pakkis hommikul asjad kokku ja niipalju, kui mina tean, kolis hotelli kuhugi. Raha tal siis ilmselt oli... Oli rääkinud mu poisile, et kui juhtume Küprosele, võib talle helistada, et saab majutusega aidata, sest vanematel pidavat hotell olema...<br />Aga see selleks... Minul isiklikult oli väga hea meel, et sain koju tagasi, sest siin tunnen end kõige paremini siiski. Ema tundus küll veidi pettunud olema, kui peale tööd sinna läksin omi asju kokku korjama, aga mis teha... Täna öösel magasin nagu karu oma koopas, hommikulgi ei tahtnud kuidagi ärgata, eelmine öö jäi ka veidi lühikeseks, sest ei suutnud uinuda nüüdseks harjumatus kohas.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4458354166503474190?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-79478673613448448332011-04-03T23:03:00.004+03:002011-04-04T00:10:37.770+03:00Eks iseendale antud lubadusi ole ikka kõige lihtsam murda :D<br />Nimelt, kui umbes kaks aastat tagasi sai pakutud kodumajutust Islandi kooliõpilasele, siis peale seda tõotasin, et rohkem sellist asja ette ei võta... Poeg õppis tol hetkel üheteistkümnendas klassis ja organiseeriti ühe Reikjaviku erakooli õpilaste külastus Tallinna. Tookord oli muidugi teatud tagamõte ka asjal, sest need õpilased, kelle vanemad siis kodumajutust pakkusid, said pool aastat hiljem vastukülastuse Islandile. Aga ausalt öeldes oli see üks suur õudus, kui kari 17aastaseid ärahellitatud erakooli jõmpsikaid Tallinna peale lahti lasti - kodus ilmselt karmid kombed, aga siin nagu koplist pääsenud vasikad... Ei hakka enam vanast asjast küll pikalt pajatama, aga tookord oli tõesti otsus, et enam sellise heategevusega ei tegele.<br />Aga nagu öeldud... ikka teed jälle...<br />Järgmisel nädalal toimub Eestis (Tallinnas) üritus nimega MEP - Model European Parliament. Asja mõte on selles, et noored inimesed kogunevad ja "mängivad" siis parlamendi stiilis. Plaanis on neil täiskogu Riigikogus, debatid, üldassamlee jne. Lisaks muidugi ka üritused ja ekskursioonid, nt. Rocca al Mare muuseum ja KUMU. Üritusest osavõtjad on tegelikult päris noored, sest see ongi mõeldud 15-18 aastastele keskkoolinoortele. Mul poeg küll juba 19 ja keskkool läbi, aga ta ise võttis osa sellest üritusest eelmise aasta kevadel Istanbulis. Juba siis oli teada, et järgmine üritus toimub Eestis. Istanbulis elati ka peredes, sest sellised kogunemised toimuvad suures osas oma rahakoti peal, st. sõidupiletid ja osavõtutasu tuleb kõik ise maksta. Ja elamine ka, kui peremajutust ei pakuta. Noh-jah, ega ma väga vaimustuses just ei olnud väljavaatest vastuteenust pakkuda, aga kuidas sa siis ikka ju ära ütled.<br />Ja just sai ju kolitud omaette, võin ju nädalaks laenutada oma elamist, vähemalt viisakas koht ka Tallinnast mitte kaugel, linna ühistransportki käib. Eriti lahke olin lubama detsembris, kui ise veel sisse elanud polnud :D. Mida lähemale aeg jõudis, seda vastumeelsem see mõte oli, sest enam ei taha kuskil mujal olla... Aga kui sai juba lubatud, siis tuleb ära teha.<br />Täna siis saigi külalisdelegaat vastu võetud. Pärit on ta Küproselt, kena viisakas 18aastane noormees. Sai siis noored (poeg ka) ära majutatud, tegin neile veel süüa, mis õnneks õnnestus, vähemalt väljendati nii :D. Loodetavasti on need noored veidi asjalikumad kui kari varateismelisi islandlasi, igatahes mulje oli märksa parem.<br />Ise võtsin oma teki ja padja ja palusin emalt poliitilist varjupaika nädalaks. Väga ei taha küll siin olla, kuidagi imelik on. Aga pole viga - olen ju siin elanud tervelt 42 aastat, küll pean selle nädala ka vastu :D. Loodetavasti saavad noored seal omaette hakkama. Noh, ja kui peakski probleeme olema, siis olen ju suht lähedal, 10-15 minutit sõita päästeaktsioonile... Ja täpselt nädala pärast saab koju tagasi...:DDD<br />Üleüldse on elu kuidagi väga põnevaks läinud... Thela blogi lugejad on vast kursis meie pere seebiooperiga, nimelt poolvenna väljailmumisega. Kõik see toimus vennatütre initsiatiivil, kes kõikvõimsa interneti abiga tuvastas isale poolõdede isikud ja võttis kontakti. Küll on vahva, et nooremal generatsioonil on rohkem huvi ja vähem eelarvamusi ja julgevad suu lahti teha ja küsida. Nüüd on igatahes asi niikaugel, et planeerime siis laupäevaks reaalset kohtumist õdede-venna vahel. Tundub, et kõik osapooled on suures põnevuses ja ärevuses... Enda tundeid on ka raske kirjeldada, metsikult põnev on igaljuhul. Nooremana mõtlesin rohkem sellele, et elus tahaks oma vennaga ikka tuttavaks saada, sest teadmine temast on mul juba lapsepõlvest, aga kuna infot just palju polnud, siis hiljem nagu vaibusid need mõtted. Ja nüüd - uskumatu, aga see juhtub siiski... Igatahes ootan kannatamatusega juba laupäeva... Elu on uskumatult lahe igal juhul :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7947867361344844833?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-86783548717792556382011-03-19T23:50:00.004+02:002011-03-20T00:05:59.714+02:00Sai täna üle pika aja jälle kontserdil käidud. Nimelt "Gregorian"i etendusel.<br />Seda tüüpi muusika ja esitus mu lemmikute esitabelis, mitte just, et kogu aeg kuulata tahaks, aga hea on alati...<br />Kontserdile pääsu sain sünnipäevakingituseks Thelalt, suur aitäh talle veelkord imelise kingi eest. Mis võiks veel parem olla, kui pidupäeva tähistada nii suurejoonelise etendusega :D.<br />Ja tõesti, show oli vägev, lauljate hääled fantastilised. Ostsin kaasa ka ühe DVD ( Master Of Chant), mis praegugi mulle taustaks mängib...ju ei saanud veel muusikast isu täis...<br />Aga eks seda kõike on päris raske kirjeldada, see on rohkem nagu tunne ja emotsioon. Ja eks igaüks tunneb ju ka omamoodi. Ise olen ikka veel lummuses, ju vist öösel uneski kajab mul peas.<br />Kuulamiseks ka üks lugu siis...<br /><br /><br /> <iframe src="http://www.youtube.com/embed/F7c44bXST-o?fs=1" allowfullscreen="" width="425" frameborder="0" height="344"></iframe><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-8678354871779255638?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-37149357037335283222011-03-12T22:21:00.003+02:002011-03-12T22:26:24.557+02:00<table cellpadding="0" cellspacing="0"><tbody><tr valign="top"><td class="pr10" width="1%"><br /></td> <td> <div class="clr6"> Sa oled enesekindel, aktiivne ja energiline. Sinus on piisavalt tahtejõudu ja võitlustahet, <span style="font-style: italic; font-weight: bold;">kui olukord seda nõuab</span>. Sõbrad hindavad sinus selliseid iseloomujooni, nagu usaldusväärsus ja pühendumus. Sa ilmutad oma võimeid suurepäraselt meeskonnatöös. Juba kõige varajasemast lapsepõlvest peale ei jäta sa vaka alla oma juhiomadusi. Sinu elukreedo on püstitada eesmärgid ja need saavutada. Mis siis ikka, jääb veel üle ainult soovida sulle arvukalt võite!<br /><br />See jutt on kusagilt mingit testi tehes laekunud... Mis siis ikka, mulle isiklikult meeldib :D. Panin paksendatud teksti selle, mida isegi arvan, sest nii paraku kipubki olema. Aga muidu tundub, et päris täpne iseloomustus... :D<br /><br /><br /></div> </td> </tr> </tbody></table><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3714935703733528322?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-60323352399468682212011-03-11T23:30:00.005+02:002011-03-12T00:20:48.984+02:00... või midagi muud sarnast... Vahel ei oskagi enam muud öelda.<br />Aga miks? Lugu järgmine...<br />Eelmine pühapäev, see oli siis 6.märts, helistati mulle turvafirmast, et töökohas läks häiresse. Nimelt oli üks aken kehvasti kinni pandud ja selle tugeva tuulega lõi irvakile ja kardinad lehvima.<br />Ok, läksin siis asja kontrollima... Akna panin muidugi kinni. Aga mis sisetunne mul käskis minna laopoolele nuhkima, ei oska siiamaani arvata, miks. Ja seal avastasin, et kena uputus meil laos, nimelt katuselt sadevett äraviiv toru lekkis kenasti :D. Muidugi vaja teha kiirkorras otsus, sest mõned kaubad olid otsapidi vee sees. Pilk siia-sinna, et milline tõstuk oleks kõige etem... Gaasikale hääled sisse ja kaup saigi toimetatud kuivemasse kohta. ( Siin kohal võiks just viidata blogile<br /><div class="blog-icon"> </div> <div class="blog-title"> <a href="http://hundiulg.blogspot.com/" target="_blank"> Hundi ulg</a> soorollide asjus....). Aga OK, ega palju teha ja kõike päästa polnud minu võimuses, teavitasin kohalikust jamast muidugi ka majaomanikku.<br />No eks siis esmaspäeval vaadati üle, alustati lisaks katuse ja sadevee äravoolu puhastamisega , teisipäeval saabus auto, millel oli kiri "Aurukoll"....ilmselt olid mingid kohad kinni külmunud torudes...<br />AURUKOLL möllas tükk aega aega ja sulatas torusid... Aga mis siis hoopis juhtus... Lahkuvad jääkamakad panid viimase põntsu... lõid lõhki äravoolutoru... Mis kena purskaev tootmisruumis...(lõbu laialt :(...). Minul muidugi telefon pihku ja helistama... Nojah... Kui naised seletavad, et neil toru katki ja probleem uues kohas, siis vist ei saada sellest aru? Jälle ei jäänud muud üle, kui majaomanikku teavitada.<br />PS. seoses majaomanikuga - talle ei ole kohe üldse mitte midagi ette heita, sest probleemide ilmnemisel ja üleüldse annaksin talle 5+ tärni 5tärni süsteemis...<br />Täna hommikul tuli jälle täna maja süsteemide hooldajaid utsitada, sest kestvale sajule öösel ja ka päeval, oli meil kenake lomp kogunenud tuppa. Kohal käis tegudemees isiklikult (boss) ja räägib telefoni: Ja, siin ka katki, sain alles teada...Mina vahele, kle, rääkisin sulle sellest juba teisipäeval.... Nojah, ma käisin seda teist kohta vaatamas... (Ups...)<br />Hetkel nii jäigi, aga siis hakkas jälle vett tulema...<br />Nii siis... pool 2 päeval helistan... jajaaa...kohe poole tunni jooksul tulevad mehed ja sulgevad ajutiselt lekke... ootan tunni, teise veel, siis saab uuesti helistatud, et, kus on siis?... Meil firmas ametlikult tööpäev juba läbi... OK, öeldi, tulevad poole tunni jooksul... tulid ka... mägiaivari teip peos???? Kruttisid ümber toru ja lahkusid...<br />Krt, oleks varem selle peale tulnud, oleks kolm päeva varem ise osanud selle teibi sinna toru ümber keerata........ rrrhhh....<br />Ma saan kõigest aru, et õiged paranduseks mõeldud osad saabuvad järgmine nädal....aga selline variant...no andke andeks...<br />Loo moraal... ega mehed ei taha naisterahvaid kuulata või ei kuula korralikult... Ja selline niru ajutine lahendus oleks olnud võimalik juba mitu päeva varem tehtud saada....<br /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6032335239946868221?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-31292677218200336382011-03-01T21:57:00.004+02:002011-03-01T23:00:41.179+02:00Millegipärast seostub sõna "märts" mul vägagi kevadega. Eks ma ise ka ju märtsilaps :D ja sellega koos mälupildid nartsissidest ja päikesepaistest koos kevade hõnguga.<br />Pole kohe jupp aega siin blogimaailmas eriti toimetanud. Lugenud küll ja vahel ka kommenteerinud, aga ise ei ole suutnud nagu midagi kirja panna. Tegelikult on siiski peale viimast normaalsemat postitust novembri lõpul minu elus-olus olnud suuri muudatusi koos meeletu hulga tööga, nii et sada peal ja kurvid sirged, satelliitideks lisaks ports viirusi ja närvivalusi. Teatavasti pole talvine aeg ka mitte just kõige ärksam tegutsemiseks, millegipärast tundub, et talvel võtab igasuguste asjade tegemine märksa rohkem aega kui suvel. Tööelus on ka see aeg just kõige mahukam, sest kolmanda kvartali aruanded lähevad sujuvalt üle eelarve tegemiseks ja kaitsmiseks, siis juba kukil ka aasta lõpp ja aastaaruanded pluss siis uue aasta puhtalt lehelt alustamine - igatsugu uusi asju ja vorme jne.<br />Sel aastal lisaks veel eurole üleminek... Mitte, et ses midagi halba või rasket oleks, aga eks harjumist nõuab ikkagi. Millegipärast ei soovi minu aju kuidagi veel eurodes arvutada (va tööasju, mis olid ka ennegi), ikka kipub kuluarvestust kroonides rehkendama.<br />Isiklikus eraelus toimunud suurest muutusest sai siis eile juba ametlikult kolm kuud täis - nimelt korteri rendilepingust. Reaalselt alustasin "iseseisvat" elu küll nädal hiljem, sest peale lepingu sõlmimist oli vaja tööasjus välislähetusse nädalaks sõita ja loogiliselt polnud võimalik oma eluoluga tegeleda. Nüüdseks olen päris ära harjunud, elamine enamvähem sisse seatud ja kaks nädalat ka juba normaalses voodis magatud ( mööbli tellimine internetipoodidest on odavam, aga võtab kauem aega :D). Aga põrandal madratsi peal polnud ka viga, minu uni selle all küll ei kannatanud.<br />Ja mis kõige huvitavam - seoses vist oma suuna valimisega, on märgatavalt paranenud mu otsustusvõime ja iseseisev mõtlemine. Pole vist tõesti parim valik töötada, elada, puhata ja vaba aega veeta koos ülemusega, kes on küll su oma õde, aga lõpuks tekitab ikkagi konflikte. Vähemalt mingi osa peaks elust olema ilmselt eraldi, sest muidu tekib paratamatult olukord, kus töö ja vaba aeg lõplikult segamini lähevad ja lõpuks üle pea kasvavad. Ja lisaks veel, kui ühe pere lapsed nii totaalselt erinevad oma soovides, tahtmistes, vaadetes, võimalustes ja elukorralduses.<br />Aga hetkel võin küll öelda, et hea, et nii kujunes kõik, sest olen uue eluga täiesti rahul ja naudin olukorda, kus võin ise valida, millega tegelen ja millal oma vabal ajal. Võin kutsuda külla millal iganes sõpru ja tuttavaid, kes mulle meeldivad ja ei pea alandlikult selleks luba küsima. Ja ei ole vajadust leida suhtlemiseks muid võimalusi, kui mulle sobivate sõprade nägu kellelegi pole aksepteeritav.<br />Kuidagi on ikkagi selline tunne, et osa asju on meil elus ette määratud. Nagu ka selle korteri leidmise lugu. Legend selline: neljapäevasel õhtul tekkis vajadus midagi leida... reedel sai pisut ringi surfatud ja mõte küpses...ja laupäeval sunnitult tööl istudes leidsin...helistasin...sain kohale minna ja näha...otsus tuli kiirelt - jah, seda ma tahan...pühapäeval sai leping allkirjastatud...tehtud! Ja korter ise normaalse üüriga, täiesti korras, remonti pole vaja, tühi, kohe saadaval, linna lähedal alevis, tööle 2,5km. Ja kusjuures kujundus selline, mis mulle kohe sobis ilma muutusi vajamata :D.<br />Muidugi mööbliprobleem, aga see ju lihtsalt lahendatav.<br />Ja lõpetuseks... Ilmselt oleks pidanud juba ammu sellise sammu elus astuma, aga ilmselt pole kunagi liiga hilja. Ju siis oli varem teisiti määratud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3129267721820033638?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-12376384380601573192011-01-31T20:38:00.002+02:002011-01-31T20:42:43.603+02:00Seekord FB näpatud :DD<br /><br /><br /><iframe src="http://www.youtube.com/embed/3Gy0EkpIdj8?fs=1" allowfullscreen="" width="425" frameborder="0" height="344"></iframe><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1237638438060157319?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-54645578205046226162011-01-01T16:12:00.001+02:002011-01-01T16:13:59.537+02:00<iframe src="http://www.youtube.com/embed/Zw1vvGYHQBw?fs=1" width="425" frameborder="0" height="344"></iframe><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-5464557820504622616?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-76499827861990016892010-12-24T14:07:00.003+02:002010-12-24T14:11:34.517+02:00<iframe src="http://www.youtube.com/embed/nLazKA9KTYk?fs=1" width="425" frameborder="0" height="344"></iframe><br />Kauneid jõule kõigile...<br />Soojust ja armastust peredesse, sära silmadesse...<br />Ilusaid pühi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7649982786199001689?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-65946969784860496262010-11-22T22:18:00.005+02:002010-11-22T22:38:34.216+02:00Kuna ehitus alles täie hooga käib ja mõningad tööd ei mahu tööaja sisse, tuleb vahel kauem tööl viibida. No näiteks ei saa elektrikatkestust (pikaajalist) ju planeerida keset tööpäeva, sest oma firma tegevust ei tohi ju seisma panna.<br />Nii sai elektrikutega kokku lepitud, et reede õhtul peale meie tööpäeva lõppu teeme selle elektrikatkestuse siis ära, et ei peaks laupäevast päeva lörtsima tööasjadeks.<br />Jätsin siis veel rahulikult töiseid tegemisi ripakile, sest algne lubadus oli, et kontoriblokis läheb asi ruttu - nii 10 minutit. Tulid siis elektrimehed kohale... ei, ei - 10 minutiga ikka ei saa, nii pool tundi vähemalt läheb. OK, elan üle...<br />Sättisin end mugavalt kontoris diivanile (kahju, et tekki ei võtnud)...<br />Ei hakka rohkem sellest pikalt kirjutama, igaüks võib ise ette kujutada...<br />Igatahes sain teada uue elutõe... et pool tundi ja üks tund on ühepikkused ja mõlemad kestavad 2,5 tundi... :DD<br />No igal juhul töö sai lõpuks tehtud nii mul kui elektrikutel...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6594696978486049626?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-84073284882921650202010-10-21T22:52:00.006+03:002010-10-22T14:17:09.926+03:00Ma arvan, et olen vist ikka tõsise kiiksuga või oleksin ikkagi pidanud poisina sündima... No mis teha, kui meestetööd mulle hirmsasti meeldivad, või siis vähemalt on lahe vaadata, kuidas mehed tööd teevad.<br />Täna kohe pidin jäädvustama, kuidas on võimalik töötada, pealegi on mul vist nõrkus igasuguste masinate (rohkem küll nendega sõitmise) vastu. Lisaks kõigele toimus põhitegevus ilma valgustuseta laoruumis - põnev nagu action-filmis.<br /><br /><a href="http://www.youtube.com/watch?v=Bvk_Q4F1YuQ">http://www.youtube.com/watch?v=Bvk_Q4F1YuQ</a><br /><br />Kes kannatas lõpuni vaadata? Küsimus: mitu erinevat tõstukit oli klipis? (Mina tean...) Ja mitu korda nad jõudsid selle lühikese ajaga edasi-tagasi sõita? (Mina ka ei tea...)<br />Ja kas panite tähele, kuidas tööohutust jälgitakse (signaalitamisega)?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-8407328488292165020?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-57507724394421725852010-10-13T21:18:00.004+03:002010-10-13T21:21:29.554+03:00Sai pisut mööblit liigutatud ja kohe oli ka kaisukaaslase valik tehtud. Nagu näha, ei loe suurus ka - uhked kiisud mõlemad :)<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TLX4epIULYI/AAAAAAAAAQ4/jNeS8Nx5fvU/s1600/PA120025.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TLX4epIULYI/AAAAAAAAAQ4/jNeS8Nx5fvU/s320/PA120025.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5527597322987646338" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-5750772439442172585?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-91409118113892472532010-09-24T14:15:00.001+03:002010-09-24T14:16:22.790+03:00Eile, 23. septembril toimus esmakordselt rahvusvaheline Humana Päev. Sel aastal oli Humana Päeva teemaks "Haridus kõigile" ehk peamiselt tutvustati päeva jooksul ( ja tegelikult kogu septembrikuu vältel) Humana Föderatsiooni tegevusi hariduse valdkonnas.<br />Eilse päeva jooksul toimus siis mitmeid üritusi nii Humana kauplustes - alates õiglase kaubanduse hommikukohvi pakkumisega klientidele ja lõpetades moedemonstratsiooniga Mustamäe kaupluses, lisaks kolmes kaupluses toimunud öömüügiga, jagati Humana Päeva logoga õhupalle - kui ka sorteerimiskeskuses, kus toimusid ekskursioonid kõigile soovijatele ja tänuüritus sorteerimiskeskuse ja Humana tegevuste tutvustamiseks koostööpartneritele, avaliku sektori esindajatele, toetajatele, ajakirjandusele. Külas käis ka TV3, filmitud materjali saab näha siit:<br /><a href="http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/tv3-humana-edu-majandustingimustest-ei-soltu.d?id=33353757">TV3: Humana edu majandustingimustest ei sõltu - Majandus</a><br />Tundub, et kõik huvilised ja kliendid jäid rahule. Ka Humana poolest saab päeva kordaläinuks lugeda - esimene kord ja ikka pisut raske :)<br />Aga järgmine Humana Päev toimub siis juba aasta pärast, samuti 23. septembril, kes sel aastal ei jõudnud, saab järgmisel aastal ikka osa võtta.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-9140911811389247253?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-72752456110105253252010-09-05T21:44:00.003+03:002010-09-05T22:12:00.140+03:00Hoolimata oma suhteliselt kõrgest east (oktoobris 12 aastat) on meie armas pereliige kolli väga töökas ja usin. Peaaegu alati on ta kohal, kui kuskil midagi toimetatakse, seejuures viisakalt aupaklikus kauguses (üldjuhul :D), et mitte väga segada. Aga üks tegevus on selline, millest kolli raskes sõltuvuses on - nimelt aiatraktor, eriti veel siis, kui sellel käru taga on.<br />Kui noores eas oli kolli pallisõltlane, mis tähendas siis, et ta võis väsimatult päev läbi sulle palli tassida, et saaks sellele jälle järgi joosta, kui keegi vähegi viitsis palli kaugele lüüa...Nüüdseks on kollist saanud käruhoolik :D Palli järele ta enam eriti joosta ei taha, seda vaimustust enam eriti märgata pole. Aga kui traka koos käruga välja ajada, siis on kilkamist kui palju.<br />Sel nädalavahetusel oli tal kohe eriti palju tegemist, sest sai päris palju trakat kasutatud ja killustikku laiali veetud - küll peenrakatteks, küll tee lappimiseks. Ja kolli kogu aeg kõrval jooksmas, kui koorem peal ja muidugi kärus sõitmas, kui koorem maas.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TIPoWSZ6NmI/AAAAAAAAAQw/uAh3frBGpwk/s1600/11+juuni+2007+036.jpg"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TIPoWSZ6NmI/AAAAAAAAAQw/uAh3frBGpwk/s320/11+juuni+2007+036.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5513505838426895970" border="0" /></a>Pilt on tehtud küll juba mõned aastad tagasi, sest tuli välja, et nii harjumuseks saanud meelelahutusest värskemat pilti polegi tehtud, aga midagi pole ka eriti muutunud koera käitumises.<br />Nii kui trakatsile hääled sisse pannakse, on koer kohe kohal haukumas, kas siis kärusse end nõudmas või siis nördinult, kui käru küljes pole.<br />Siinkohal võiksin esitada ka sellise küsimuse, et miks võiks käruga aiatraktori juhtimisel vaja minna kõrvaklappe??? Vastus, sest kolli kärus haugub vahetpidamata kõva ja suht kileda häälega sulle peaaegu kõrva :DDD<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7275245611010525325?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-46959203509545066332010-09-01T22:09:00.003+03:002010-09-01T22:31:35.456+03:00Kaks päeva on õnneks suht talutav ilm olnud, ehkki üsna jahe - vähemalt esmapilgul. Ja ka töölt õigel ajal tulema saadud, et jäi aega ka õues toimetada.<br />Sel ajal kui Thela labidaga mulda sonkis, tegelesin mina muruniiduki kaasabil aeroobse treeninguga.<br />Kuna ähvardatakse ilmajaama poolt vihmase, tuulise ja külma ilmaga, ei saanud jääda ootama, vaid tuli kuiv aeg ära kasutada. Aga sellegipoolest - no peaaegu võimatu niita. Rohi on selline pehme ja vesine ikkagi, mätsis muruniiduki pidevalt alt täis, iga paari meetri tagant tuli teist raputada, et ta rohu välja sülitaks. Tundub küll, et ega suurt niita enam ei saa, kui siis trimmeriga äkki?<br />Jah, ja pealegi hakkab juba varakult hämarduma. Täna läks õues pisut kauem, jonni jatkus, et jõuaks rohkem ära teha, aga lõpuks tegutsesin rohkem tunde järgi. Tuleb vist murukale laternad külge monteerida :D<br />Ning ilm, mis enne nagu jahedavõitu tundus, oli pärast pooleteist tunnist mööda õue veeremist tunduvalt soojemaks läinud - vähemalt minul oli lausa palav ja pluus märg seljas :DD<br /><br />Kõigile kooliminejatele head kooliaasta algust, et jaksu jätkuks järgmise suveni...<br /><br />Parim nali eelmisest nädalast...<br />Sain meili järgmise sisuga:<br />Alates 1.septembrist on Päevahoiu rühmas kõik kohad igapäevaselt täidetud .Seoses sellega palume KINDLASTI läbirääkida rühma õpetajatega kui soovite päevi järgi teha!Kuid me ei saa alati garanteerida seda,et Teie soovitud päeval on vabu kohti.<br />Palume tuua ka lapsed veidi varem -enne hommikusööki(um.8.45)siis jõuame kõik lapsed personaalselt vast võtta ja seejärel koos sööma minna!<br /><br />Mõistvale suhtumisele lootma jäädes!<br />Päevahoiu rühma õpetajad.<br /><br />Olin just pojaga arutanud pühapäevast Tartusse sõitu, et vastne ülikoolitudeng saaks oma elu seal sisse seada ja esmaspäevast (30.aug.) juba oma tudengipõlve alustada :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4695920350954506633?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-81213993741170499152010-08-27T19:25:00.013+03:002010-08-27T20:39:12.195+03:00...ajab upakile. Aga kuidas saab mitte uhke olla oma ainsa lapse üle, kes on selliseid tulemusi saavutanud.<br />Tegelikult algas kõik juba umbes kolm aastat tagasi, kui poiss esimest korda osa võttis vabariigi tasemel informaatika olümpiaadist, sel korral siis algajate tasemel ja kohe ka esikohale jõudis.<br />Viimase kahe aasta jooksul on ta nii mõningatelgi olümpiaadidel osalenud, mitte ainult IT, vaid ka matemaatika ja füüsika. Sel aastal jõudis ta siis nii kaugele, et ta oli kutsutud osalema IT rahvusvahelisele olümpiaadile, millest esimene toimus küll Tartus (vist aprillis, enam ei mäleta), aga osavõtjaid oli paljudest Euroopa riikidest. Tulemuseks - pronksi tase, millega siis kaasnes võimalus osa võtta veidi juba kõrgematasemelisest rahvusvahelisest informaatika olümpiaadist Kanadas, Ontario osariigi väikeses Waterloo linnas, mis asub Suure Järvistu piirkonnas umbes 100 km kaugusel Torontost ( <span style="font-size:78%;"><a href="http://maps.google.com/maps?f=q&amp;source=s_q&amp;hl=en&amp;geocode=&amp;q=Waterloo,+Ontario,+Canada&amp;sll=51.234407,-85.341797&amp;sspn=30.363288,90.439453&amp;ie=UTF8&amp;hq=&amp;hnear=Waterloo,+Waterloo+Regional+Municipality,+Ontario,+Canada&amp;ll=43.480826,-80.535278&amp;spn=2.299753,5.652466&amp;z=8" target="_blank"><span style="font-weight: bold;">Waterloo, ON</span></a></span> ).<br />Ja nii, augusti kuu 14ndal päeval lendas äsja gümnaasiumi lõpetanud Lepatriinu-pojuke kaugele Ameerikamaale omasuguste tarkpeadega jõudu katsuma. Ega ma palju infot pole saanud, millega nad seal veel tegelesid peale võistlemise, aga seda sain siiski teada, et ka Ühendriigid on ära nähtud (mitte külastatud), sest neid viidi seal ekskursioonile Niagara kose juurde, mis teatavasti asub Kanada ja USA piiril. Olevat isegi paadiga kose all sõita saanud ja USA riigile kuuluvale jõekaldal päris lähedal viibinud. Veel olevat käidud lõbustuspargis :D. Ja üleüldse olevat lahe olnud...<br />Olümpiaadil osales üle 300 õpilase rohkem kui 80st riigist. Ja ka nüüd suutis pojake endale hankida pronksmedali (ise ütles, et suht hõbeda piiri peal).<br />Juba peale esimest rahvusvahelist olümpiaadi, mida enne mainisin, sain maikuus Tallinna Haridusametilt kutse rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud Tallinna koolide õpilaste pidulikule vastuvõtule Tallinna Raekojas, mis toimus siis eile, 26.augustil.<br />Loomulikult läksin - ei saanud ju nägemata jääda, kuidas su ainukest last tunnustatakse Tallinna Linna poolt. Ka oli põnev sattuda Tallinna Raekotta, kus ma varem käinud ei ole. Ja loomulikult kohtuda Tallinna Linna tähtsate tegelastega - Edgar Savisaare, Yana Toomi, Toomas Vitsuti, Mailis Repsi ja Andres Pajulaga. ( <span style="font-size:78%;"><a href="http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-tanas-rahvusvahelistel-olumpiaadidel-edukalt-osalenud-opilasi?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35">http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-tanas-rahvusvahelistel-olumpiaadidel-edukalt-osalenud-opilasi?filter_otsing_uudis_rubriik_id=35</a></span> )<br />Selleks ajaks kui tunnustamise järg Lepatriinu-poju kätte jõudis, olid Edgar Savisaar ja Yana Toom vahetunud Toomas Vitsuti ja Mailis Repsi vastu, nii et linnapea kätt suruda ei õnnestunud, küll siis Tallinna Linnavolikogu esimehel. Ikka väike närv oli ka sees, sest üritusele minnes ei tulnud ma selle pealegi, et tunnustust jagatakse ka vanematele - see oli ootamatu üllatus. <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/THfoPawfbII/AAAAAAAAAQg/I5gFEjwpnYA/s1600/P8260002.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/THfoPawfbII/AAAAAAAAAQg/I5gFEjwpnYA/s320/P8260002.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5510128020689480834" border="0" /></a>Pojale anti siis Tallinna Linna poolt raamitud tänukiri ja veidi nänni kaubamaja kinkekaardi näol ja ilus roosiõis, mullegi oli tänukiri ja väike kingitus Tallinna vaatega käsitööna valminud keraamilise vaasi näol ja muidugi ka roosiõis...<br />Pärast pidulikku osa pakuti suupisteid ja kooke ja jooke. Rahvas suhtles omavahel, noored ja vanemad kõik segamini. Osutusin isegi Tallinna Reaalkooli direktori märkamisse, kes pojal, kui kooli vastsel vilistlasel, ja siis ka minul tunnustavalt kätt surus.<br />Ahjaa, uudiseks teatati veel sellist asja, et alates sellest aastast hakatakse välja andma aastaraamatut, kuhu siis kõik tublid tulemused ja tegijad sisse pannakse. Jään huviga ootama, kas siis meile ka üks raamatuke eraldatakse :D<br />Aga lahe on ju mõelda, et lisaks sellele, et poja nimi on jäädvustatud Tallinna Reaalkooli seinale ( 2 korda), saab ta nimi olema ka Tallinna ajaloos.<br />Aga ikkagi - on ju põhjust uhkust tunda... :DDD<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/THfnugRTaaI/AAAAAAAAAQY/CDf-QZUEfjk/s1600/P8260002.JPG"><br /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-8121399374117049915?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-17146950995819894362010-08-05T16:03:00.006+03:002010-08-05T16:26:56.416+03:00<a href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TFq7p0cga0I/AAAAAAAAAQQ/O3FCfTcBhcM/s1600/smile.jpg"><img style="WIDTH: 97px; HEIGHT: 130px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5501916221913721666" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TFq7p0cga0I/AAAAAAAAAQQ/O3FCfTcBhcM/s320/smile.jpg" /></a>Täna on siis puhkusejärgse töönädala neljas päev. Tunne aga peaaegu samasugune nagu enne puhkust. Kui esimesel kahel tööpäeval oli hommikune varajane ärkamine nagu enam-vähem, siis juba eile hommikul oli raske. No mis ma küll sinna teha saan, et mulle hommikuti kaua magada meeldib... <div><div> </div><div>Täna juba mõtlesin hommikul, et ei saagi silmi lahti - Une-Mati surus jõuga silmad kinni ja tiris teki lõuani tagasi. Õnneks oli siiski ärkvel juba ka kohusetundlik Südametunnistus, kes siis meelde tuletas, et peaks nagu ikka üles tõusma.</div><div> </div><div>Igatahes madistasid Une-Mati ja Südametunnistus tubli pool tundi omavahel. Une-Matil hommikulgi jaksu alles kuipalju, aga lõplikult võitis siiski Südametunnistus, kellel ka äratuskell tehniliselt abiks oli :D</div><br /><div>Järgmise ametliku puhkusejupini on peaaegu viis kuud aega ja kahjuks see pole ju suvel :(</div><br /><div>Sellega seoses tuleb mul alati meelde film "Crease", kus kooliaasta esimese päeva hommikul kohtuvad kaks õpetajat ja üks küsib kohe teiselt, et millal küll koolivaheaeg algab...</div><br /><br /><div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1714695099581989436?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-89637245280461259612010-07-20T20:48:00.008+03:002010-07-20T21:03:49.262+03:00Aiapaviljon on testitud ja üle inspekteeritud...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXjIVVhePI/AAAAAAAAAP4/Tcop4a1Q1Zk/s1600/P1030378.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXjIVVhePI/AAAAAAAAAP4/Tcop4a1Q1Zk/s320/P1030378.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5496048652581435634" border="0" /></a>Tähtis inspektor kontrollis üle sarikad, katusematerjali tugevuse ja kinnitused postidel...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXiath_toI/AAAAAAAAAPo/a3ZMdoyOXSM/s1600/P1030381.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXiath_toI/AAAAAAAAAPo/a3ZMdoyOXSM/s320/P1030381.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5496047868802217602" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXixKuKK_I/AAAAAAAAAPw/9gVCZ5XuTtQ/s1600/P1030379.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXixKuKK_I/AAAAAAAAAPw/9gVCZ5XuTtQ/s320/P1030379.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5496048254594984946" border="0" /></a>konstruktsioonide tugevuse...<br />Hea küll, käib kah... kui teile lõbu pakub selline majake...<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXks5Y-iOI/AAAAAAAAAQA/09XRKcipooU/s1600/P1030380.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEXks5Y-iOI/AAAAAAAAAQA/09XRKcipooU/s320/P1030380.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5496050380246517986" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-8963724528046125961?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-78228953700005900102010-07-19T00:15:00.002+03:002010-07-19T00:24:37.833+03:00Uus komme vist - kirjutada öösiti :) Aga see kah üks puhkuse võludest - ei sõltu ajast, et peaks magama minema, sest hommikul vaja vara tõusta, lased lihtsalt kulgeda...<br />Ega midagi erilist pole ka öelda, pühapäev - puhkepäev. Ei teinudki midagi olulist: esikumööbli panin tagasi oma kohale, kuu aja jooksul kogunenud triikimata pesu sai ära triigitud ja kappi pandud, enamus majast tolmuimeja ja märja lapiga üle käidud, nii tsipake saigi vaid toimetatud.<br />Sini-punane varvas hakkab ka maha rahunema ja esialgset värvust taastama, õnneks tuli meelde, kuidas tohterdasin talvel jääpurikaga saadud sinikat. Soovitan soojalt - Olfen plaastrid... kerisin ribakese ümber varba, sain öösel rahulikult magada ja paistetus ka alaneb, täna sain peaaegu normaalselt juba käia. Tõsiselt, see aitab...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7822895370000590010?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-41438528262662978222010-07-18T00:12:00.008+03:002010-07-18T00:49:31.838+03:00Eilne päev kadus kuidagi ruttu käest - peamiseks põhjuseks muidugi linnasõit, kus vaja vähe asjatada ja mööda minnes ka poes käia ja toiduvarusid täiendada. Ja kui siis kella kuue paiku õhtul tagasi jõudsin, peatas tee peal naabrimees, et öelda, et kell kaheksa siis kohtume indiaanisaunas. Ei jäänud enam kuigipalju aega, et midagi tarka veel ette võtta, natuke kehakinnitust ja oligi aeg randa minna, kuhu meie küla telksaun rajatud on. Ei hakka sellest siin pikalt lobisema, kes soovib, võib lähemalt lugeda <a href="http://thela-thela.blogspot.com/2010/07/indiaanisaun.html">thela: Indiaanisaun</a> .<br />Aga täna siis otsustasin, et kaua see esik niimoodi ikka poolik on, tuleb need seinaliistud kuidagi seina meelitada.<br />Kuuri ust avades - oh sa poiss...meil on siin vist poltergeist möllanud:<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEId1nKHVEI/AAAAAAAAAPg/-OtQwloKr7w/s1600/P7170001.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEId1nKHVEI/AAAAAAAAAPg/-OtQwloKr7w/s320/P7170001.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494987302227104834" border="0" /></a>Niimoodi see küll välja nägema ei peaks... Algul ei saanud tõega aru, mis toimunud on, aga siis hakkas see "poltergeist" laetalade peal kräunuma... Meie küla hulkurkass oli kuidagi kuuri kinni ööseks jäänud ja otsustas seal vist vähe asju ringi paigutada - riiul põrandal, asjad ja tööriistad pilla-palla laiali - nagu tõeline poltergeist :)<br />Ja ise käib ja kräunub...Mõtlesin, et äkki ei saa enam talade pealt alla. Süda läks haledaks, tassisin õuest ühe 6 meetrise laua, et kiisukesele kaldteed teha. Aga kus sa sellega, kappas tükk aega mööda talasid veel ringi ja siis tuli ikka mööda allesjäänud riiuleid pidi alla... ja kus siis lidus metsa poole. Ehk on nüüd targem, et võõrastes kuuris pole hea ringi nuusida, võid hoopis vangi jääda.<br />Ohkasin siis ja võtsin laua, et see välja tagasi viia - see oli nimelt üks matsutavate kooreüraskite söögilaud... Panin samasse kohta - ja laud, igavane tõbras, tuli mulle kallale - virutas otsaga väikse varba pihta sihukese paugu, et pole siiamaani kindel, kas luu on ikka terve. Igatahes on terve varvas potisinine-lilla-punane ( ja valutab kaa... ai...). Ja kõiges selles on süüdi kass ja hale süda... :(<br />Siiski ma alla ei andnud. Kõigepealt koristasin "poltergeisti" tegevusvälja ära, sest tegelikult peaks pilt nägema välja selline:<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEIdE7LCdnI/AAAAAAAAAPQ/2MLFHGmxWm4/s1600/P7170002.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEIdE7LCdnI/AAAAAAAAAPQ/2MLFHGmxWm4/s320/P7170002.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494986465786099314" border="0" /></a>Ja siis luukasin terve ülejäänud päeva liiste meisterdades edasi-tagasi. Koerad vaatasid ka juba, et tola kõnnib siin, kogu aeg mingid puutükid käes, võiks siis midagi mõistlikku teha. Aga valmis sain!!! Niivõrd-kuivõrd see kvaliteet muidugi, mitte ei saa neid nurki kõiki korralikult, aga saan vähemalt maja süüdistada, et sel normaalseid nurki polegi - ega siis viga ometi minus pole :)<br />Näis, mis öösel saab. Kas ma oma ilusa siiruviirulise varbaga ka sõba silmale saan...<br /><br /><br /><hfvc><br /><br /><br /><br /></hfvc><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4143852826266297822?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-3685417080436593892010-07-15T23:52:00.029+03:002010-07-16T12:15:04.843+03:00Postitustes jälle suur auk... Tüüpiline Lepatriinu... Nagu mulle ikka iseloomulik on, et kas pole nagu millestki huvitavast kirjutada või siis tegutsed nii, et kukud lapiti voodisse arvuti poole vaatamata. No, ja üleüldse on suvisel ajal selle arvuti juurde jõudmisega kehvad lood - on ju valgetel õhtutel märksa huvitavamaid tegevusi, kui toas arvuti taga konutamine. Ehkki, kui päris aus olla, ega ma hetkel toas polegi, hoopis õueterassil, mõnulen peale igapäevast duši all käimist ja naudin meie haruldast suvesoojust.<br />Aga siiski see puhkusevärk... Sel aastal õnnestus siis see kauaoodatud puhkus ikka välja võidelda :). Ja kuigi ametlikult nagu oleks pidanud esmaspäeval hakkama, ei saanud ju niimoodi ometi mõelda - juba reede õhtul tekkis selline mõnus relax, et vahet pole, millal magama lähed või millal üles tõused ja kas nädalavahetusel ka puhata ja välja magada ennast jõuad. Teatavasti soodustab praegune ilm just nimelt PUHKAMIST, sest sellise palavuse ja lõõskava päikesega mingeid töid-toimetusi on päris keeruline ette võtta, kui ei ole sooviks just kuumarabanduse saamine...<br />Niisiis:<br />Puhkuse esimene päev - laupäev. Kõige raskemateks töödeks osutusid pesu masinasse toppimine ja pärast nöörile riputamine (mis polnud põletava päikese käes sugugi lihtne ülesanne :)) ja saunapuude riidast kohale vinnamine - mis laupäev see ilma saunata on. Muu aeg kulus põhiliselt lebotamisele (varjus muidugi). Pärast siis saunatamine pereringis koos basseini kargamisega - õnneks sai eelmine nädalavahetus bassein puhtaks pestud ja värske vesi sisse.<br />Pühapäevahommikul aeti mind maru vara üles - juba veidi enne kümmet. Aga kuna oli plaanis ööpäevane retk Naissaarele, oli see andeks antav... Nii siis pakkisime ööbimiseks vajalikud asjad, tee peal varustasime ka söögi ja joogipoolisega ning siis üle mere saarele... Kuna meil oli hea võimalus jeepi kasutada, sai pealelõuna ja õhtuga juba põhiliste saare vaatamisväärsustega tutvutud, metsmaasikaid söödud ja kohalikke verejanulisi sääski söödetud. Õhtul sai veel randa jalutatud ja uskumatu - Lepatriinu(d) sai(d) isegi meres ära käidud. Aga väga mõnus oli...<br />Järgmine hommik jälle vara üles - juba pool üheksa (appi! pole üldse minu moodi!), aga ega midagi tarka selles palavuses ka ei teinud - väike grill ja niisama lebotamine, minul õnnestus veel kord end vette kasta. Sellest mittemidagi tegemisest rikastastasime eesti keelt - mina leiutasin sõna "ristselitused" (tõlkes siis umbes sama, mis lamatised) ja Thela poolt tuli tuli väljend, et "kõhul on igav" (mõte on selles, et vist on igav ja võibolla sööks midagi).<br />Ja selleks korraks oligi läbi saarereis, kodinad kokku ja kodu poole. Seekord otsustasime Thelaga, et oleks kaatril ikka väljas, mitte kajutis - vot see oli alles elamus, kui tuul vihiseb kõrvus ja kõrvad laperdavad, võtsin kohe prillid eest - kartsin, et tuul viib minema :). Tunne oli nagu Ameerika filmis, LAHE... Muidugi oli ka kaatrijuhil vaja veidi ulakust teha ja merel täiskiirusel kurve võtta ja lõpuks sadamasse täisnurga all sisse pöörata... Aga unistagu edasi - kiljuma ei hakanud keegi...<br />Ülejäänud päeva lebotasime järjekordselt edukalt lõpuni - mis selle palavaga ikka tarka teha...<br />Ja sama ka teisipäev - ei midagi mõistlikku, ainult päikese eest varjul olesklemine.<br />No nii ja kaua võib...<br />Kolmapäeva hommikul ( nii umbes 11 - NORMAALNE) ärgates tundsin, et enam ei suuda niisama olla. Lõputust tegemata tööde loetelust tundus kõige ahvatlevam esiku põranda remont, kuna põrand nägi välja nii:<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEAh7pmgn8I/AAAAAAAAAPI/UFMrLFmDSec/s1600/14.07.2010+%2816%29.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEAh7pmgn8I/AAAAAAAAAPI/UFMrLFmDSec/s320/14.07.2010+%2816%29.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494428854055378882" border="0" /></a>Pilt on küll tehtud juba peale esikumööbli eemaldamist ja hetkel, kui penid oma kerega kangelaslikult kaitsevad armsaks saanud ja sobivalt kraabitud vana põrandakatet...<br />Igatahes sai siis nii kahe-kolme paiku alustatud - laminaat ja muud tarvilikud vahendid olid tegelikult juba eelmisel aastal valmis ostetud, ka uus saag juba lahti pakitud, aga lõplikult kokku panemata, aga see ei võtnud palju aega. Ja läks lahti... Kõige hullem meie majas on ju see, et terves majas pole vist ainustki täisnurka, kõik seinad ja laed ja põrandad on kasvavate-kahanevate mõõtudega, nii et iga tükki pead eraldi mõõtma ja sättima. Põhimõtteliselt oli umbes kella kümneks põhitöö tehtud.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEAhC7KM_fI/AAAAAAAAAPA/5myF4OtB7FA/s1600/P7150235.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TEAhC7KM_fI/AAAAAAAAAPA/5myF4OtB7FA/s320/P7150235.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5494427879515946482" border="0" /></a>Thela oli vahepeal naabrite manu kadunud, mina jonnisin, sest tahtsin selle viimase jupikese ära lõpetada - nõme kui pooleli jääb - sest, kes teab, kuidas järgmisel päeval loomingulisusega lood on... Käisin veel ka duši all. Läksin oma tuppa ja kuulen, et naabrite juurest ikka kostab rõõmsaid naerurõkatusi - no on neil ikka lõbus... Siis mõtlesingi, et "ah,mis-puhkus ju, mis sest, et kell pool 12 öösel", riided jälle selga ja padavai mäest alla naabritele külla. Pläkutasime seal siis pisut ja jällegi sai üks suvepäev siis otsa.<br />Tänagi eriti midagi tarka ei teinud. Hommikupoole praadisin 2 tundi pannkooke - tore ainult, et tegin seda õues elektripliidil (jälle üks naabrite idee), samal ajal ajaviiteks raamatut lugedes. Siis sai esiku tarbeks jälle end vähe liigutatud, mõned liistud valmis vaadatud. Tükk aega juurdlesin, et kas kasutada vanu liiste, et neid puhtaks nühkida ja lakkida või osta päris uued ja siis neid nurgakesi meisterdada. Liisk langes siiski uute kasuks, sõitsin veel Keilasse ostma. Seegi oli päris lõbus - jäin korraliku äikesevihma kätte. Mina veel liikusin - nii 60km tunnis, aga mõnedki seisid maantee ääres, sest vihm oli ikka selline, et nähtavust praktiliselt polnud. Pärast ei saanud ka ehitusmarketist välja vihma pärast, jupp aega ootasin, aga märjaks sain ikka, sest kannatus sai otsa, aga vihm mitte :). Nojah, pärast lakkisin liistud ära ja eks siis peabki homseni ootama...<br />Ahjaa, Thelaga panime veel aiapaviljoni uuesti kokku. See läks esimene kord vähe nihu - ainuke liist, mis õigetpidi oli, sai ringi tõstetud ja siis selgus, et kõik on valepidi :(. Aga sai nüüd õieti ja uuesti tehtud ja nüüd seisab ikka päris ise püsti :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-368541708043659389?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-33168240081746704192010-06-14T22:41:00.011+03:002010-06-15T00:03:35.746+03:00Ehkki enamus minu blogi lugejatest on juba Thela kaudu kursis meie kandis toimunud laupäevasest sündmusest, mõtlesin ikkagi asjast ka oma vaatevinklist valgustada. Pealegi salgas Thela maha päris põnevaid pilte.<br />Igatahes siis toimetasin laupäeva keskpäeval midagi köögis, kui kostis hirmus ragin ja mürtsatus. Esimene mõte oli, et mis küll nüüd maja küljest ära kukkus (kevadel oli selleks varikatus). Aknast nägin küll, et mingeid lehti ja prahti lendas. Tormasin õue, maja ette, aga sealpoolt saanud midagi aru. Siis maja taha ja vot, kus pauk käis...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaILhAwjwI/AAAAAAAAAOI/x-F7vuXDEJI/s1600/12-06-2010+P%C3%B5maki....JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaILhAwjwI/AAAAAAAAAOI/x-F7vuXDEJI/s320/12-06-2010+P%C3%B5maki....JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5482719327791648514" border="0" /></a>Meie majakese katus oli kasega ehitud... Kohe jälle mõtted peas, millised kahjud on? Antenn? Appi, seal on ju korsten ka... Esialgsel vaatlemisel oli kõik nagu korras, aknad ka terved, ainult vihmaveerenn pisut kõver. Nii - mis siis nüüd teha. Eks vist tuleb katusele ronida ja üritada see ront tükkhaaval alla saada. Mõeldu-tehtud, kuurist elektrisaag ja pikendusjuhe kaasa ja katusele. Krt küll, varem olid mingid redelid katustel, nüüd enam mitte ainsatki...sulasid vist kevadel koos lumega...ausõna ei tea...<br />Kuidas siis küll saaks sinna? Eks tuleb lapsepõlve meelde tuletada, et rõdult kergelt katusele saab...Ainult siis ma koos mootorsaega seal küll ei käinud...<br />Maja vanema osa peal turnimine ei olnudki nii hirmus, seal ju varemgi käidud, aga seal, kuhu vaja oli minna, pole olnud enne vajadust ronida, pealegi see maja kõige kõrgem osa - katusehari on vist kuskil 9 m maapinnast.Kõigepealt tuligi hulk oksi lihtsalt ära murda, et katusele üldse ligi saaks. Antenn oli ka endiselt püsti, siiski pihta saanud ja osa jublakaid seal küljes kõverad ja murdunud. See siiski pisiasi. Lõpuks sain end ka katusele vinnatud - ossa püha püss, enne ei saanud arugi, kui tugev tuul on - ma esiti mõtlesin, et puhub mu minema sealt...<br />Alguses roomasin, siis juba istusin ja kui sõber sae ka kätte toimetas, suutsin juba püsti tõusta.<br />Ja ega siis midagi - hakkame küttepuid tegema :)<br />Ahjaa, korstna kontrollisin üle - täiesti terve. Uhh, nüüd ikka sauna saab :))<br />Murdunud kaselatv oli kenasti kaheharuline ja kallistas korstnat, vähemalt polnud ohtu, et kohe plehku paneb.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaOsmwwz3I/AAAAAAAAAOQ/nxLY_EX6wEg/s1600/12-06-2010+K%C3%BCttepuude+tegemine+8m+maapinnast.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaOsmwwz3I/AAAAAAAAAOQ/nxLY_EX6wEg/s320/12-06-2010+K%C3%BCttepuude+tegemine+8m+maapinnast.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5482726493340618610" border="0" /></a>Kinnitasin ennast siis köiega korstna külge, et julgem oleks ja tuul minema ei puhuks, moraalne tugi ka korstnajala taga mind toetamas nõu ja jõuga ning "sabast" kinni hoidmas ja saagima...<br />Ega see nii hull lõppude-lõpuks polnudki, vahepeal all puhkamas käies jalad ja käed küll tudisesid pisut, aga polnud viga...<br />Lõpuks sai enamus oksi küljest. Õnneks saabus siis veel appi Thela eks, kes eelnevalt oma romulat otsast parseldas. Aga kuidagi väga õigeaegselt, selleks hetkeks just hakkaski power maha käima ja kõige raskem tüveosa alles katusel.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaHqZyeEFI/AAAAAAAAAN4/CllT50Y10fg/s1600/12-06-2010+Tegevus+j%C3%A4tkub.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaHqZyeEFI/AAAAAAAAAN4/CllT50Y10fg/s320/12-06-2010+Tegevus+j%C3%A4tkub.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5482718758916984914" border="0" /></a>Ja siis ühisel nõul ja jõul sai viimane osa murdunud kasest üle serva upitatud ja oligi katus lage. Aega läks kokku umbes kolm tundi...<br />Selleks ajaks olin ma võimeline juba katusel ringi jalutama, esiteks polnus tuul enam nii tugev (vist) ja köis ka endiselt küljes :)<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaHKzmTZ7I/AAAAAAAAANw/mnBOHflUKZs/s1600/12-06-2010+Ja+ongi+k%C3%B5ik....JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TBaHKzmTZ7I/AAAAAAAAANw/mnBOHflUKZs/s320/12-06-2010+Ja+ongi+k%C3%B5ik....JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5482718216089462706" border="0" /></a>Lõpp hea, kõik hea. Õnneks oli Thela eksil adrenaliini ja tahtmist ka ülejäänud puu maha saagida. Ja lisaks teine kasekaksikutest ka, et teist korda sama jama ei juhtuks... Siis ei pruugiks ju kõik nii õnnelikult minna...<br />Pärast saunas sai konte soojendatud, aga ikkagi kippus krooniline kangekaelsus kallale :)<br />Pühapäeval olid kõikvõimalikud kohad kehal kanged, nagu oleks ise selle kase alla jäänud :(<br />Aga sundisin end ikka liigutama, easy-easy, et veri käima läheks ja see laga tuli ju ka maapinnalt ära koristada. Ka see sai tehtud...<br />Täna hommikulgi oli kere veel kange, aga hiljem hakkas nagu ära klaarima. Õhtupoolikul tegin kuuris poomiharjutusi, nimelt juba reedel avastasin, et kuuris käib mingi hirmus matsutamine...<br />Olime paar aastat tagasi lae alla lükanud servamata laudu (uusi), aga nüüd äkki olid need kooreüraskitele meeldima hakanud ja selline pidu käis... Jube kahju oli küll 6meetriseid laudu välja visata, aga see pidu seal ei meeldinud kohe mitte - ebaviisakad ka, oleks siis vaikselt järanud, poleks vast tähelegi pannud, aga nihuke matsutamine... Niisiis turnisin talade peal ja loopisin laudu alla. Pärast pühkisin kokku ja lömastasin rasvaläinud üraskeid (kui mõni kalamees sellist raiskamist teaks...).<br />See tegevus oli tegelikult planeeritud just nädalavahetusele, aga kõrgemad jõud otsustasid teadaolevalt teisiti...<br />Ja poole lehekülje pikkusest tööde nimekirjast, mille olin ka endale valmistanud, suutsin täita pühapäeval veel ainult ühe punkti - vähemalt toa koristasin ära, kusjuures tolmu oli rohkem kui tavaliselt, õigemini puru, ilmselt kaseront suutis tervet maja väristada...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3316824008174670419?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-11951450270521039822010-06-03T15:01:00.014+03:002010-06-03T16:52:08.683+03:00<a href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TAetEUdRSXI/AAAAAAAAANo/efBWfxJdwGI/s1600/26803_386988409027_311456829027_3770053_7515439_s.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 130px; DISPLAY: block; HEIGHT: 91px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5478537761442056562" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/TAetEUdRSXI/AAAAAAAAANo/efBWfxJdwGI/s320/26803_386988409027_311456829027_3770053_7515439_s.jpg" /></a><br /><div><span style="color:#000000;">Mai viimasel nädalavahetusel toimus Pärnus reisifirma Scanworld TravelPartner AB turu avamine Eesti klientide jaoks. Nüüd on kõik reisihuvilised oodatud osa saama uuest veebisaidist ja kaubamärgist</span> <span style="color:#000099;"><a href="http://gonice.com/"><span style="font-family:arial;color:#000099;">GoNice.com</span></a> .</span></div><br /><div><span style="color:#000000;">TravelPartner on rahuldanud enam kui 2miljoni kliendi reisivajadusi aastast 1998. Praeguseks võimsuseks on juba 5 hiigellennukitäit reisijaid päevas.</span></div><br /><div><span style="color:#000000;">GoNice.com on TravelPartnerile kuuluv veebisait ja tegemist on Põhjamaade ühe juhtiva võrgupõhise reisibürooga (online reisibüroo). Rohkem infot TavelPartneri kohta võib saada lingilt</span> <a href="http://www.i2enetwork.org/Lepatriinu" rel="nofollow" target="_blank" __untrusted="true"><span style="font-family:arial;color:#000099;">http://www.i2enetwork.org/Lepatriinu</span></a> .</div><div> </div><div><span style="color:#000000;">Kel huvi reisimise vastu, soovitan kasutada võimalust uurida GoNice pakkumisi. Kui online teenuseid kasutades peaks hätta jääma, on võimalus kasutada ka offline-reisibürood, kes siis aitab leida parima variandi kliendi vajaduste ja soovide rahuldamiseks. Nii veebisaidid kui ka klienditugi on saadaval eesti või siis ka inglise keeles. Reisilehele pääseb siit</span> <a onmousedown="'UntrustedLink.bootstrap($(this)," href="http://www.gonice.com/Lepatriinu" rel="nofollow" target="_blank"><span style="font-family:arial;color:#000099;">http://www.gonice.com/Lepatriinu</span></a>.</div><div> </div><div> </div><div><span style="color:#000000;">Lühidalt ka sellest, mida GoNice siis pakub:</span></div><div><span style="color:#000000;">*üle 600 lennuliini, sh odavlennuliinid (kasutades 3 suurt otsingumootorit Amadeus, Sabre, Worldspan);</span></div><div><span style="color:#000000;">*üle 100 000 hotelli üle maailma;</span></div><div><span style="color:#000000;">*üle 20 000 sihtkoha;</span></div><div><span style="color:#000000;">*kõik suuremad autorendi ettevõtted.</span></div><div><span style="color:#000000;">Lisaks on võimalus hakata VIP kliendiks, kellele siis lisandub extra soodustusi, bonuseid ja eripakkumisi.</span></div><div><span style="color:#000000;"></span> </div><div><span style="color:#000000;">Nii et, kellel huvi või tekkis küsimusi või soov saada tasuta VIP staatust, võtke minuga ühendust. Kontaktandmed saate samalt reisilehelt</span> <a onmousedown="'UntrustedLink.bootstrap($(this)," href="http://www.gonice.com/Lepatriinu" rel="nofollow" target="_blank"><span style="font-family:arial;color:#000099;">http://www.gonice.com/Lepatriinu</span></a>.</div><div> </div><div><span style="font-size:130%;color:#990000;">Head reisimist - GoNice !</span></div><div> </div><br /><div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1195145027052103982?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-21761655012782337842010-05-24T22:28:00.005+03:002010-05-24T22:58:50.270+03:00Laupäeval äkki avastasin, et olen ikka lõpmatult andekas<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S_rT1MkNk9I/AAAAAAAAANQ/A74c7FX1FaA/s1600/think.gif"><img style="cursor: pointer; width: 96px; height: 96px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S_rT1MkNk9I/AAAAAAAAANQ/A74c7FX1FaA/s320/think.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5474921207881896914" border="0" /></a>.<br />Õhtul duši alla reisiväsimust maha küürima minnes viskasin riided suht lohakalt resti peale. Peale pesemist, kui olin end vannimantlisse mähkinud ja diivanile lõõtsutama ja tahenema seadsin, sattus pilk äkitselt riidekuhilale. Ja ennäe pilti - lõdva käeliigutusega olin loonud kunstiteose!<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S_rY2qBc3_I/AAAAAAAAANg/uUP8ZaX3HZs/s1600/P5230133.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 222px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S_rY2qBc3_I/AAAAAAAAANg/uUP8ZaX3HZs/s320/P5230133.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5474926730527170546" border="0" /></a>Vahel küll mõtled, et kuidas selline asi üldse võimalik on. Aga ausõna, see oli täiesti juhuslik ja midagi lisaks ka ei sättinud (mul on ka tunnistaja olemas :))<br />Paluks siis hinnata kunstiteose väärtust...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-2176165501278233784?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-72900944836321034862010-05-23T21:17:00.002+03:002010-05-23T22:09:48.055+03:00...siis ta ka läheb. Õnneks lõppude lõpuks mitte totaalselt.<br />Lugu eelmisest esmaspäevast...<br />Päev algas siis äratusega kell 5 hommikul, jõudmaks õigeaegselt lennujaama, et alustada tööreisiga Türgimaale. Kõik tundus normaalne olevat, peale selle loomulikult, et nii varajasel kellaajal oli silmade lahtihoidmisega pisut raskusi. Aga peale kaht pirakat tassi kohvi ja hommikust värskendamist tuli eluvaim sisse ja võis alustada... Õigeaegselt sai siis ka kaasavõetavad kodinad autosse transporditud, kassitoidu purk kuuri alla viidud, kust lahke naabrinaine saaks meie kiisule nosimist nädala jooksul anda (seekord otsustasime kassi õue jätta, praegu pole probleemi, ta niigi enamuse ajast viibib väljaspool maja), siis suuremad karvased kah rihmatatud ja autosse topitud. Nii - läksime siis... Umbes veerand tunni pärast koerahotelli juurde jõudes ootas meid aga üllatus - kutsudele majutust pakkuv hotelliomanik oli seekord miskit sassi ajanud ja ei olnud päris valmis meid vastu võtma. Ehkki see ei osutunud küll suureks probleemiks, aga aega kulus arvestatust rohkem. Aga ok... Kutsud õnnelikult siiski "sviiti" majutatud, kimasime edasi, et tee peal veel üks kolleeg kaasa haarata. See läks õnneks libedalt. Ja siis ringteed mööda lennujaama poole. Olime jõudmas just ringtee ja Tartu maantee ristumiskohale, kui mul äkki plahvatas - aga kass??? Lõplikus reisituhinas ununes meie kiisu hoopis tuppa, kus ta meist kenasti punasele padjale tudima jäi pärast väsivat öist jahiretke. Appi, mida nüüd teha? Kass majas, söök õues ja mida ta veel seal korraldada võiks... Kõigele lisaks maja valve all ja kellelgi pole võtit ka, et kassi välja päästa saaks, aega ka pole, et tagasi sõita.<br />Õnneks oli autos varuvõti ja Thelale kargas pähe hea idee, et lennujaamast saadame võtme postiga Lepatriinupojukesele, õige tal asi kohale sõita ja kassipäästeaktsioon ette võtta. Õnneks on ju tänapäeva postiteenus suht kiire, et hiljemalt järgmine hommik post kätte saada.<br />Mõeldud-tehtud. Postkontor lennujaamas polnud küll veel avatud, aga õnneks müüdi ümbrikke ja marke ka R-kioskis. Nii et võti posti ja pöidlad pihku.<br />Kogu selle saaga peale oli muidugi aeg suht otsa saanud, et praktiliselt kohe ronisime ka lennukisse, et kõigepealt Riiga lennata. Teatavasti pole Riia väga kaugel, 50 minutit lennuaega ja olimegi kohal. Ja siis järgmine üllatus - piloot teatab, et Riias on väga halb ilm ja lennujaam maanduda ei luba. Nii siis lendasime ringiratast linna kohal, altpoolt paistmas ainult paks valge vaip. Siis teatati, et lendame ja ootame veel veidi, ehk olud paranevad ja kui mitte, siis suunatakse kuhugi teise lennujaama, nt Kaunasesse. Sinne me siiski õnneks ei lennanud, varsti teatati, et pöördume Tallinnasse tagasi. Ok, vähemalt kodupinnale. Aga nüüd tekkis küsimus, et kuidas me siiski oma sihtkohta saaksime jõuda, Adanasse Türgimaal, meil ju veel kaks lennureisi samasse päeva planeeritud. Aga igatahes olime siis 11 paiku tagasi kodukandis. Õnneks oli Air-Baltic seekord tasemel ja suutis meile leida piletid Istanbulini, seekord üle Helsingi. Probleemiks jäi veel Istanbul-Adana ots, mis oli broneeritud Türgi reisifirma kaudu ja millele me muidugi lootusetult hiljaks olime juba jäänud. Tubli ja nutikas Thela kaevas oma läptopi kotist välja ja lennujaama kohvikus einestamise ajal suutis ta meile välja võluda uued piletid hilisemale reisile.<br />Edasi läks kõik siiski õnnelikult, Helsingisse jõudsime õigel ajal ja ka Istanbuli poole minekuks polnud probleeme. Parim kommentaar oli muidugi, et peale 9 tunnist reisimist lennukitega, olime Tallinnast endiselt alles 100 km kaugusel :) ...<br />Viimane lennuk Adana poole väljus 22.30 ja kohale jõudsime pisut pärast südaööd. Siis veel poolteist tundi väikebussiga Mersini ja kohal me olimegi. Ära tegime... Ja kell oli umbes 2 öösel. Oli vääga pikk päev... Aga kõik on ju hea, mis hästi lõpeb :)<br /><br />PS. Teisipäeva keskpäeva paiku tuli telefonile sõnum: Kass päästetud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7290094483632103486?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-40434432762532724292010-05-14T14:11:00.002+03:002010-05-14T14:39:06.276+03:00Lõpuks ometi on soe ka Eestimaa põhjarannikule jõudnud. Vaikselt andis märku juba kolmapäeval, kui Tallinna läänepiiril oli päeval 18 kraadi sooja, aga koju jõudes Pakri poolsaare kandis ainult napp 9 kraadi. See eest eile tuli juba tõeline suvetunne peale, päeval Tallinna piiril 24 kraadi ja õhtul peale ägedat äikest ja vihma koju jõudes ka veel 17 kraadi. Selline ilm on ju meie täitsa tavalise suve moodi :)<br />Ja hetkel, kell 2 päeval, näitab akna taga termomeeter 27 soojakraadi (Tallinna piiril siis).<br />Kui siin jahedate (et mitte öelda külmade) ilmadega sai tugevat tuult kirutud, et see olemise veel hullemaks tegi, siis täna on tuul täiesti omal kohal ja lausa vajalik, mõnus...<br />Aga alati teeb mulle nalja inimeste suhtumine - kunagi ei olda rahul...<br />Alles see oli - oi, kui külm ja paha, läheks ometi soojaks... Nüüd - appi, nii palav on...<br />Töötajad ka leidsid, et tööajal võiks olla jahedam, et saaks rahulikult tööd teha, sellised suvised ilmad võiksid olla nädalavahetustel :) Paraku ju ei saa ilma tellida, eks endalgi oleks nii mugavam.<br />Aga sellegi poolest naudin suvist soojust, sest palju meile seda ikka jagatakse, tuleb hetkest kõik võtta. Loodetavasti on siiski nädalavahetus samasugune, siis jõuan tuppa küll ainult sauna ja magama, rohkem seal viibida plaanis pole, talvel sai piisavalt toas kopitatud ( ja arvan, et ma pole ainuke, kes nii mõtleb :)))<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4043443276253272429?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-69015906292787983472010-05-12T16:45:00.002+03:002010-05-12T16:50:51.473+03:00Leidsin pisut aega blogisid lugeda ja ups, ei saa kommenteerida. Bianka blogist sain teada, et polegi siiski ainuke. See ilmselt pole küll näitaja, aga viimastel 4-5 tunni vanustel blogidel pole ka ühtki kommentaari. Huvitav, mis jama see on ja kuidas sellest jagu saada?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6901590629278798347?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-16815028100248653332010-05-06T14:37:00.004+03:002010-05-06T14:50:23.299+03:00<div>Eile oli tihe päev, tegevust ja kohtumisi täis. Sai kohe pikalt linnas oldud, pole tükk aega nii hilja kodu poole sõitma hakanud, kell oli juba pisut kümme läbi. Aga mis nüüd viga - isegi pime polnud veel, alles hämardus. Mulle väga meeldib see päikeseloojangu aeg, need taevavärvid. Kindlasti meeldib ka koiduaeg, aga selle nägemisega on pisut probleeme (sel ajal tavaliselt lihtsalt on silmad kinni :))</div><div>Ja seepärast pidingi ikka ka ühe klõpsu fotokaga tegema, just vahetult maanteelt ära pööramisel. Uskumatud värvid võivad ikka looduses olla, ilus sinine taevas, punane päikeseloojang mere kohal, siis ribake hallikassinist merd ja kaldapuud, mis veel küll raagus. Ilus...</div><div><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5468121704943543682" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S-KruCPDZYI/AAAAAAAAANI/brDcLx1rvcg/s320/P5050082.JPG" /></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1681502810024865333?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-48303191271955962992010-05-06T14:09:00.002+03:002010-05-06T14:12:04.268+03:00Mis on sinu emotsionaalne vanus?<br />Result: Täiskasvanu<br />Oled äärmiselt enesekindel isiksus - tead väga hästi, mida elult tahad ja ootad ning kuidas seda saavutada. Proovid alati tasakaalukalt käituda ning impulsiivseid otsuseid vältida. Naudid ametialast eneseteostust ning oled hea kaasa ning ema. Oled enda ning teiste va...stu äärmiselt aus ja õiglane. - Oled ehk liiga tõsimeelne ja ratsionaalne, teed liiga palju tööd, võtad endale liigselt kohustusi kanda ning unustad pahatihti ära enda vajadused, mille tõttu võid kibestuda. Õpi end lõdvaks laskma ja lõõgastuma. Peaksid elu pisut kergemalt võtma - tundma rõõmu kinoskäimisest, ajaveetmisest sõprade seltsis ja seksimisest -, kuid sina muretsed liialt kukilolevate kohustuste pärast ja unustad hetke nautimise tihti täiesti.<br /><a href="http://apps.facebook.com/mis-on-sinu-e-bffahj/?st=1272644283&amp;o=1&amp;source=1">http://apps.facebook.com/mis-on-sinu-e-bffahj/?st=1272644283&amp;o=1&amp;source=1</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4830319127195596299?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-48030369983733483522010-04-27T21:24:00.021+03:002010-04-27T22:37:34.305+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9csLePFFEI/AAAAAAAAAMQ/F8IXjVQkzD0/s1600/P4030015.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9csLePFFEI/AAAAAAAAAMQ/F8IXjVQkzD0/s320/P4030015.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464885248443880514" border="0" /></a>Üks kord siin suure suuga lubasin, et näitan ja kirjutan oma orhideedest. Sel ajal oli mul neid ainult kolm (kõik phalaneopsis´ised ehk kuu- kingad). Nüüdseks on pere täienenud veel kahe võrra, mis ma endale sünnipäevaks välja pressisin :).<br />Varasemad kuukingad on juba üle viie aasta vanad, kah kõik kingituseks saadud. Tol ajal elasin veel linnakorteris ja mitte ei tahtnud nad mul õitseda, ainult üks valgete õitega suvatses ühel korral mind oma iluga rõõmustada. Kaks talve tagasi, kui ma maakodus ennast juba korralikult sisse olin seadnud, sõidutasin oma orhideed ka uude elupaika. Ja näe imet - juba siinsel esimesel kevadel, just märtsikuus, nagu sünnipäevakingiks, hakkasid kõik korraga õitsema!<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9cuvee7XpI/AAAAAAAAAMY/SLwz7YxSpxQ/s1600/P4150013.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9cuvee7XpI/AAAAAAAAAMY/SLwz7YxSpxQ/s320/P4150013.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464888066008899218" border="0" /></a>See siin minu esiklaps, perfektsete valgete õitega...<br />Pilt pärit küll eelmisest aastast, aga ka sel aastal rõõmustas ta mind esimesena, avades oma ilusad õied täpselt sünnipäevaks...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9cwETbC2lI/AAAAAAAAAMg/xFX8p17SdHg/s1600/P4030022.JPG"><img style="float: right; margin: 0pt 0pt 10px 10px; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9cwETbC2lI/AAAAAAAAAMg/xFX8p17SdHg/s320/P4030022.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464889523328703058" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />See helelilla kuuking on valge sõbranna, koos nad minu juurde jõudsid. Foto pärit selle aasta aprilli algusest, aga õitseb veel täies hoos.<br />Tegelikult juhtus sel aastal vist väike äpardus, need kaks sõbrannat üritasid juba jaanuari alguses pungi kasvatada, aga vahepeal oli mul toas väga külm, ükskord isegi ainult 11 kraadi ja pungad kukkusid avanemata ära :(<br />Aga võibolla ei olnud lihtsalt õige aeg - neil oli mu sünnipäev lihtsalt meelest läinud, sest ikkagi kasvatasid uued pungad ja rõõmustasid mind just õigel ajal.<br /><br />See, ka valgeõieline <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c1NgUvQdI/AAAAAAAAAMo/Fogy_1qKXlc/s1600/P4030023.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c1NgUvQdI/AAAAAAAAAMo/Fogy_1qKXlc/s320/P4030023.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464895178968875474" border="0" /></a>orhidee, näeb küll pisut äbarik välja.<br />Temaga juhtus eelmisel suvel midagi, kas sai liialt päikest vms. Igatahes läksid lehed selliseks imelikuks pehmeks ja kollakaks. Õitsenud ei olnud ta mul kordagi peale esmaesitlust. Ei jäänudki muud üle, retsisin ta täiesti ära, ainult juurikas jäi alles - proovida ju ikka võib :)<br />Ja vaata siis - suure pingutusega suutis ta mind isegi ühe õiekesega üllatada, täitsa elus... Nüüd kasvatab ka tublisti lehekesi juurde ja kosub hoolega edasi...<br /><br /><br /><br /><br />Tema on selle aasta uustulnuk. Tegelikult selliste bordoopunaste õitega, pilt pole kõige paremini välja tulnud.<br /><br />Ja siis teine uustulnuk, <a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c3MpS-ocI/AAAAAAAAAMw/P6l5NYpYfp0/s1600/P4030016.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c3MpS-ocI/AAAAAAAAAMw/P6l5NYpYfp0/s320/P4030016.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464897363220799938" border="0" /></a>kes on eriline oma täpikeste pärast, sest teised orhideed on mul kõik ühevärviliste kroonlehtedega.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c8IPbxYcI/AAAAAAAAANA/DQ_ae74ZQ7U/s1600/P4030019.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 240px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S9c8IPbxYcI/AAAAAAAAANA/DQ_ae74ZQ7U/s320/P4030019.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5464902785117020610" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Orhideed on minu hinge igatahes vallutanud. Ma ei väsi imetlemast nende taimede perfektsust ja kuninglikkust. Muretseksin neid kindlasti palju rohkem, kui oleks kuhugi panna, sest nad on tõesti võrratud...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4803036998373348352?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-33978043143593324052010-04-11T22:55:00.004+03:002010-04-11T23:37:23.743+03:00ehk kuidas ma Muhedikule meili saatsin :)<br />Oleks siis veel ühe, aga seitse...<br />Nimelt ütles Thela mulle, et Muhedik olevat huvitatud fotodest, mis ma seal Treppojal ja Keila-Joal tegin. Ütles mulle meiliaadressi ka. Võtsin täna siis ette, et saadan need mõned pildid, kokku 15 fotot. Jagasin need kahekaupa meili, sest suured pildid võivad probleeme tekitada. Saatsin siis kõik 7 meili ära, tulid kolinal tagasi - olin aadressi ühe üleliigse tähe pannud. Ok, teine katse. Koristasin üleliigse tähe ära, saatsin jälle 7 tükki - jälle tulid tagasi, seekord jäi aadressist veel midagi välja.<br />Oeh... Veelkord... Kolmas katse. Siiamaani pole tagasi midagi tulnud, ehk läks seekord õnneks.<br />Öeldakse ju, et kolm on kohtu seadus...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3397804314359332405?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-65448161316180247422010-04-05T21:24:00.007+03:002010-04-05T23:14:48.985+03:00Et nagu oma õuel vett vähe oleks, tuli idee minna vaatama, kuidas näevad praegu välja Treppoja ja Keila-Joa. Truu Lumehelbeke, kes meid kenasti tööle ja tagasi toimetas, oli täiesti nõus meiega veel seiklema, kohalik jõeke hoovi peal ei teinud tal isegi astmelaudu märjaks :)<br />Esimene peatus - Treppoja. Vett kui palju ja kohin-mühin vägev. Kahjuks ei õnnestunud video üles laadimine, koos häälega oleks uhkem olnud.<br />Parim oli veel see, et me olime seal vaatlemas küll esimesed, aga pärast oli juba päris mitu autotäit rahvast veel uudistamas. Igatahes oli, mida vaadata ja kuulata. Sellist veekeeriste möllu pole ma Treppojal varem näinud, aga pole ka varem sellisel aastaajal sinna juhtunud.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7o6vCtZaFI/AAAAAAAAALU/7gBqh_IMt58/s1600/P4050054.JPG"><img style="display: block; margin: 0px auto 10px; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7o6vCtZaFI/AAAAAAAAALU/7gBqh_IMt58/s320/P4050054.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5456738478368319570" border="0" /></a>Järgmine peatus oli siis Keila-Joal. Sai mõned pildid tehtud ja nüüd õnnestus ka üks video üles uppida. Rahvast ja autosid oli kohe rohkesti ja hea mõte oli ka kummikud eelnevalt jalga panna.<br />Aga ikka päris võimas selline looduse nägu, tekitas kohe sellise võimsa tunde.<br />Vesi möllas sellise jõuga, et jõe pind oli lausa künklik ja joa all piiskade pilv. Vägev vaatepilt.<br /><br /><object width="320" height="266" class="BLOG_video_class" id="BLOG_video-86a274021999eaae" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/get_player"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="flashvars" value="flvurl=http://v16.nonxt3.googlevideo.com/videoplayback?id%3D86a274021999eaae%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D7FB1353303D5C3D54C9A11F0EDEF6C1E471E977D.352B0A7C2D481C59911D823C4FEF9A69877AF5B1%26key%3Dck1&amp;iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3D86a274021999eaae%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DUiboX4KLfl1VUcglQMEP2JauDwk&amp;autoplay=0&amp;ps=blogger"><embed src="http://www.youtube.com/get_player" type="application/x-shockwave-flash"width="320" height="266" bgcolor="#FFFFFF"flashvars="flvurl=http://v16.nonxt3.googlevideo.com/videoplayback?id%3D86a274021999eaae%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D7FB1353303D5C3D54C9A11F0EDEF6C1E471E977D.352B0A7C2D481C59911D823C4FEF9A69877AF5B1%26key%3Dck1&iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3D86a274021999eaae%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DUiboX4KLfl1VUcglQMEP2JauDwk&autoplay=0&ps=blogger"allowFullScreen="true" /></object><br />Väga palju seal ka ringi ei kolanud, kell oli juba seitse läbi ja valgus hakkas vaikselt tuhmuma.<br />Aga kuidagi väga hea enesetunne oli kodu poole sõites, selline rahulolu, et sai end kokku võetud ja arvuti taga istumise asemel veidi värskes õhus viibitud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6544816131618024742?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-74690190801849065872010-04-03T17:29:00.011+03:002010-04-03T18:32:15.792+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dfWn3tHXI/AAAAAAAAAK0/mNJMOX1ZgBI/s1600/shocked.gif"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 96px; height: 96px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dfWn3tHXI/AAAAAAAAAK0/mNJMOX1ZgBI/s200/shocked.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455934315847032178" border="0" /></a><br /><br />Nii, nüüd on see siis käes... Läksin prügikotti konteinerisse viskama ja see pilt, mis mul künka alt avanes - oh õudust, jälle tsiviliseeritud maailmast ära lõigatud, tee kõik vett täis. Panin igaks juhuks pika säärega kummikud jalga (no ei saa inimene ka täiskasvanuks, kohe ON vaja minna porilombi sügavust kontrollima).<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dTNf1kDYI/AAAAAAAAAKc/Fh5VOIcGlwI/s1600/P4030027.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dTNf1kDYI/AAAAAAAAAKc/Fh5VOIcGlwI/s200/P4030027.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455920964932210050" border="0" /></a>Võin oma kogemustest nüüd kinnitada, et kohati on äsja tekkinud järvekese sügavus umbes 40 cm, mida juuresolevalt pildilt ka aimata võib. Igaks juhuks tegi Thela minu fotokaga ka asitõendi. Pärast mõningat diskussiooni, et milline auto siit siiski läbi läheb, otsustas Thela ikkagi Honda kasuks. Mul endal on küll selline tunne, et minu pisike saab mõningase garaažipuhkuse, sest oma auto uksetihendite kindluses ma väga veendunud ei ole ja fakt on see, et vesi on pisut sügavam, kui ukse alumine serv. Nii et nüüd vist küll muud üle ei jää, kui "Lumehelbekesele" ikka hääled sisse panna või siis Thelalt taksoteenust paluda.<br />Igatahes Hondaga on võimalik siiski läbi sõita, isegi naabrite külaliste Mersu purjetas uljalt sealt läbi.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dT1lHlK7I/AAAAAAAAAKs/vo50XSzEsqM/s1600/P4030030.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dT1lHlK7I/AAAAAAAAAKs/vo50XSzEsqM/s200/P4030030.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455921653544725426" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dTnyvFyII/AAAAAAAAAKk/cFUJthB_uLw/s1600/P4030032.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dTnyvFyII/AAAAAAAAAKk/cFUJthB_uLw/s200/P4030032.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455921416681932930" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Mõtlesin, et lähen uurin siis ka ülejäänud tee olukorda, aga edasi kuni maanteeni oli kõik OK, veidi märg ja paar lompi, täiesti sõidetav. Huvitav, miks just meie hoovi peal selline järv tekkis, sest selles kohas pole iial vett olnud. Ja muudkui ka sajab juurde ning künka poolt aitab kaasa ka sulalumi. Loodan siiski, et mingil hetkel maa tõmbab selle vee sisse, sest selles kohas peaks liivane pinnas olema.<br />Nojah, ja kui ma siis juba nii kaugel olin, otsustasin korra ka mere äärde vaadata, et mis uudist sealkandis on. Vihma küll tibutas ja paras udune ja hall, õhuniiskus umbes 110%, kuid siiski kuidagi kevadine ja värske õhk ning väike jalutuskäik ei tee kunagi halba :)<br />Meri tundus kuidagi lõpmatu, lahtist vett ei näinud kusagil ja Laulasmaa ning Kloogarand olid udu poolt ära varastatud. Kalda all on lund veel küll, aga jää peale siiski ei riskinud enam minna, kalda ääres põrutasin jalaga ja sulpsti läks jalg läbi jää, rohkem ei proovinud...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dS0dR8uoI/AAAAAAAAAKU/nV5uIgU6y1k/s1600/P4030033.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dS0dR8uoI/AAAAAAAAAKU/nV5uIgU6y1k/s200/P4030033.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455920534749231746" border="0" /></a><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dSkCU92JI/AAAAAAAAAKM/LNQe-dQpHN4/s1600/P4030036.JPG"><img style="float: left; margin: 0pt 10px 10px 0pt; cursor: pointer; width: 200px; height: 150px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S7dSkCU92JI/AAAAAAAAAKM/LNQe-dQpHN4/s200/P4030036.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455920252636223634" border="0" /></a>Kõigele lisaks avastasin, et parema jala kummik, mis siis, et praktiliselt uus, ei ole päris veekindel, igatahes sokk lirtsus rõõmsalt.<br />Tagasi tulles vältisin vett ja sumpasin metsa all lume sees, igatahes veidi tahedam.<br /><br /><br />Thela jõudis ka just tagasi ja kommenteeris, et kui nüüd vihma veel palju sajab, siis ei lähe Honda ka enam veest läbi, juba praegu olevat raskusi olnud. Ühesõnaga, tuleb vist nuputama hakata, kuidas saaks vett sealt välja pumbata, Hilist matkides, või peaks oma suurele ülemusele teatama, et oleme muust maailmast ära lõigatud ja mitte mingisuguse nipiga kodust välja ei pääse (tema ju ei tea, et meil Lumehelbeke on :))))<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7469019080184906587?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-1374553317708006162010-03-19T14:47:00.004+02:002010-03-19T16:12:24.032+02:00<p><object width="320" height="266" class="BLOG_video_class" id="BLOG_video-a949b80311b00e3e" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/get_player"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowfullscreen" value="true"><param name="flashvars" value="flvurl=http://v14.nonxt7.googlevideo.com/videoplayback?id%3Da949b80311b00e3e%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D235BFBF438B1FF6683C62B4496BBBA571AE0857.8248E0EE47C59BFDEBFBB0A9FE2ACE5A777926C4%26key%3Dck1&amp;iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3Da949b80311b00e3e%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DFrYzFkoZ7oKAkxdCTQHd6GKlrVo&amp;autoplay=0&amp;ps=blogger"><embed src="http://www.youtube.com/get_player" type="application/x-shockwave-flash"width="320" height="266" bgcolor="#FFFFFF"flashvars="flvurl=http://v14.nonxt7.googlevideo.com/videoplayback?id%3Da949b80311b00e3e%26itag%3D5%26app%3Dblogger%26ip%3D0.0.0.0%26ipbits%3D0%26expire%3D1331131706%26sparams%3Did,itag,ip,ipbits,expire%26signature%3D235BFBF438B1FF6683C62B4496BBBA571AE0857.8248E0EE47C59BFDEBFBB0A9FE2ACE5A777926C4%26key%3Dck1&iurl=http://video.google.com/ThumbnailServer2?app%3Dblogger%26contentid%3Da949b80311b00e3e%26offsetms%3D5000%26itag%3Dw160%26sigh%3DFrYzFkoZ7oKAkxdCTQHd6GKlrVo&autoplay=0&ps=blogger"allowFullScreen="true" /></object></p><p>Mõni muigab, mõni ei arva midagi, aga minu meelest on mõni tõetera ka ikka sees...</p><p>Mulle igatahes meeldib :)</p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-137455331770800616?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-806550100525745792010-03-14T14:37:00.003+02:002010-03-14T14:57:52.585+02:00ehkki päris nii see ka ei olnud.<br />Lund tõesti pisut sadas ja päikest ka ei olnud, aga valgus on siiski piisavalt ere, nii et võttis lausa silmi kissitama ja pärast tuppa tulles oli esikus ka tulevalgel nagu kottpime.<br />Ja kuskilt kostis rõõmsat säutsumist, mis on ka ilmselge kevade märk.<br />Ja ka õhk on ikkagi kuidagi teistsugune, selline värske ja kevadehõnguline.<br />Pisut lumekoristust ukse alt. Mujalt ei ole nagu väga mõtet, eile sai kõikjalt, kust vaja, koristatud ja nii palju seda WFS polnud ka juurde sadanud.<br />EHK rohkem ei saja, ÄKKI sulab ise varsti ära...<br />Nädala pärast samal ajal on kalendri järgi juba kevad :)<br />Ehkki õues pole selleks ajaks pilt eriti vist muutunud, on hea tunne ikka!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-80655010052574579?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-49760572115430378092010-03-06T17:49:00.006+02:002010-03-06T19:29:37.116+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S5KQ4W8mSNI/AAAAAAAAAIY/RBBSnOFor7Q/s1600-h/nearly.gif"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 96px; height: 96px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S5KQ4W8mSNI/AAAAAAAAAIY/RBBSnOFor7Q/s200/nearly.gif" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5445574197351172306" border="0" /></a><br /><br />... pigem tahtsin tööriistade üle arutleda.<br />Selliseid tööriistu, mida ainult talvel õues vaja läheb, on meil päris vähe. Tegelikult saaks nimetatada ainult lumesahka, sest seda riistapuud ei ole ma tõepoolest muul aastaajal kasutanud. Lumelabidas siia enam ei kuulu, sest oli üks parimaid vahendeid sügisel õunte koristamiseks. Nimelt oli meil varem (nüüdseks on juba maha võetud kõik) otse õue peal kõige käidavamal kohal paar ürgvana hooldamata õunapuud, mille madalamad oksad kuskil kolme meetri kõrgusel. Aga järjekindlalt üle aasta kandsid nad ohtrasti saaki, mida ühes tükis kuidagi kätte ei saanud, sest propelleriga püksid on endiselt kadunud :). Ja see tähendas, et mahapudenenud ussitanud ja muidu plekilised õunad tuli lihtsalt ära koristada (ausalt öeldes pole meie peres ka õunasööjaid). Ja selleks tööks olid parimad vahendid reha ja lumelabidas. Ja ka käru muidugi.<br />Nii et talviseid töövahendeid olen ka sügisel kasutanud.<br />Aga aiatöödeks mõeldud töövahendid on tunduvalt universaalsemad. Parim leid oli mul rohimiseks mõeldud pehmed põlvekaitsed, mis ma Thelalt ärandasin - nimelt sahaga lund lükates aitan tavaliselt põlvega kaasa, et lund hange otsa visata. Kuna meil on seda pinnakest üksjagu, siis nende põlvekaitsetega säästsin tunduvalt oma põlvi sinikate ja valu eest.<br />Ja loomulikult on ka igasugused erinevad kaevamiseks või kühveldamiseks mõeldud labidad juba rakendust leidnud. Isegi rehaga saab lund kraapida või jääpurikatele säru teha.<br />Et meil päris jääkirkat (ühesõnaga sellist riistapuud, millega jääkonarusi lõhkuda) ei ole, siis läks loosi pakukirves - parajalt raske ja samas lapiku terava otsaga. See ei ole tegelikult nagu päris traditsiooniline kirves, vaid selline umbes meetripikkune sirge pulk, alumine ots lapik ja terav, ülemine osa liigub üles-alla (toetad paku peale ja rammid selle ülemise osaga). Paraku kiilus see ülemine osa kinni, nii et puid sellega enam lõhkuda ei saa. Aga ta sai uue võimaluse jääpurustajana :)<br />Võib olla on veel ühtteist kasutuskõlblikku, aga praegu ei tule meelde või ei ole veel vaja läinud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-4976057211543037809?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-13971206788483021092010-02-27T18:57:00.005+02:002010-02-27T20:14:24.852+02:00Täna hommikulgi veel lubasin endale, et ei vaata lumelabida poolegi, niigi krigisen ja vaevu liigun.<br />Noh, aga eks ole endale antud lubadusi veel kõige lihtsam murda. Teistele antud lubadusi olen alati pidanud, v.a. mõni forse major, aga ju siis enda "petmist" on kõige lihtsam teostada.<br />Aga ma ei saanud lihsalt pealtvaatajaks jääda, kui Thela, kõikvõimalike tööriistadega varustatuna - alates lume- ja metalllabidast ja lõpetades reha ning võsavikatiga ( ? )- trepist üles marssis, koerad juhmi näoga järele vaatamas, teatades, et üritab terrassi katuselt ikka lume maha lükata.<br />Ei midagi, tõmbasin dressipluusi luku kinni ja toppisin saapad jalga, kobistasin ka trepist üles Thela tuppa ja ronisin terassi katusele. Algul vaadates ei tundunudki seda lund nii palju olevat. Katus ka kandis, ehkki on suht õhuke plekk, aga meie tubli meistrimees oli oma töö korralikult teinud, allpool on korralikud talad ja põiklatid. Ainuke probleem - veidi kaldus plekkkatus sulava lumega on superlibe. Ja siis ma sudisin seda lund üle serva alla, sest ega ma visata enam eriti ei jaksanud, lumi ka päris vett ja jäätükke täis. Aga seda lund ikka oli, nii oma 40-50 cm kohati.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S4lfra8NuxI/AAAAAAAAAII/wcW7hAiyA5E/s1600-h/27.veebruar+2010+004.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S4lfra8NuxI/AAAAAAAAAII/wcW7hAiyA5E/s320/27.veebruar+2010+004.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5442986824224848658" border="0" /></a>Ei, ma ei ole seal käpuli, seisan täitsa püsti.<br /><br />Siiski päris puhtaks sai, tuli välja, et on endiselt punane katus, mitte valge. Jah, ja siis sai teiselpool maja ukse kohal olev varikatus puhtaks nügitud, see õnneks pisike ja mitte ka hullult lumine, aga sealt lihtsalt tilgub servast kenasti krae vahele. Ja loomulikult tuli ka katustelt mahaaetud lumi pärast ära koristada...<br />Igatahes on nüüd ristluud päris valusad, loodan ainult, et ehk tänaõhtune saun seda veidi leevendab.<br />Minu lubadus lumelabidat mitte puutuda oligi murtud. Sellise lubaduse andsin aga põhjusel, et pärast viimast lumesadu teisipäeval ja ka kolmapäeval, üritasin traktori puudumisel käsitsi maanteeni välja kaevata, sest ei riskinud oma pisiautoga sinna tee peale liugu laskma minna. Maanteeni on 300 m. Varustatuna lumelabida ja pealambiga, suundusin otsustavalt neljapäeva õhtul kuue paiku teed puhastama. Esimene sada meetrit polnud väga vigagi, sest üsna varsti peale alustamist tuli ka naabrinaine appi ja kahepeale jõudsime päris kenasti oma territooriumi sõidetavaks muuta. Siis läks naaber ära, aga mina otsustasin ikka veel veidi edasi rühkida. Kogu aeg oli küll väike lootus, et ehk just nüüd otsustab traktor vastu tulla, aga ei...<br />Nii ma siis muudkui kühveldasin ja kühveldasin ja kühveldasin ja kühveldasin jakühveldasin... kuni jõudsin järgmise naabri väravani. Siis oli küll power täitsa otsas, ise läbimärg ja sada meetrit ummistunud teed veel silme ees. Aga ma siiski loobusin, vedasin kondid koju ja ronisin duši alla. Pärast ei jaksanud muud, kui raamatuga voodisse kobida.<br />Reedel kasutasin ikkagi "taksoteenust" Thela autos, sest hoolimata mõttest, et prooviks ikka läbi sõita, jõudsin järeldusele, et kõik on küll tore, aga kui siiski juhtun kinni jääma, siis enam kühveldada ma küll ei jaksa - istuks kenasti keset teed, nagu pudelikork ja ka ükski naaber enam koju või sealt välja ei saaks.<br />Tööl oli terve päev selline enesetunne, nagu oleks teerulli alla jäänud. Kere väga ei valutanudki, aga selline kurnatud tunne oli. Thela soovitas ka vahetevahel passi vaadata, hea mõte, peaks vist esikusse seina peale naelutama, et kogu aeg nähtaval oleks, sest millegipärast kipub meelest ära minema, et päris 20 enam ei ole... Et ei tasu enam proovida üle oma varju hüpata.<br />Igatahes, kogu loo järeldus, et endale antud lubadus kas ei maksa midagi või olen lihtsalt kergesti mõjutatav.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1397120678848302109?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-38454243043026070902010-02-23T19:16:00.002+02:002010-02-23T19:40:57.036+02:00Ma ei tea küll, kas lumest on võimalik allergiat saada, aga halvasti tervisele mõjub see üüratu lumemass küll. Vähemalt närvikava on täitsa paigast ära, tekkinud uued foobiad, nagu:<br />...aknast välja vaadata enam julge, äkki sajab jälle lund,<br />...käed-jalad muutuvad jõuetuks lumelabida läheduses,<br />...sõna, milles sisaldub "lumi,lume" võib äkilise raevuhoo tekitada jne.<br />Hommikul, kui Thelaga ühes autos tööle sõitsime ja seda "ilusat" ilma "nautisime" ja libedat teed kirusime, arvas Thela, et noh, homne vaba päev ongi jälle sisustatud. Ma pidin ta autost välja peaaegu viskama, niigi närvid pingul.<br />Aga huvitav, kuidas nad Vabaduse platsi homseks puhtaks teevad, eile õhtul oli seal päris korralikult lund. Või vaataks hoopis homme telekast, kuidas Kaitsejõudude paraad kogu täiega hange kinni jääb - vot siis oleks alles "paraad".<br />Aga see lumi-lumeks, seda kuidagi on ikka võimalik kuhugi paigutada. Tõepoolest, mis saab siis, kui see hoogsalt sulama peaks hakkama - 50 cm lund, ok, aga 50 cm vett? Siis küll vist enam majast välja ei pääse, kui ümbrus järveks muutub. "Lumehelbeke" on ka tõbine, ehkki see oleks ainuke auto, mis siit maanteele pääseks. Minu enda pisikesel Peugeotil käiksid vist lained üle pea. Aga ok, eks sellele mõtleb siis, kui see aeg päriselt kätte jõuab.<br />Igatahes, kui traktor homme ei peaks tulema, siis mina enne tööle ei saa, kui ta siiski ilmub. Kojugi jõudsin täna nibin-nabin, korra isegi jäin naabriväravas kinni, aga pisike rahmeldas end ikka välja. Terve metsatee lükkasin küll kõvasti madalamaks, sest tundub, et osa teest sõitsin pisikese kõhu peal. Kinni jäin ilmselt kohas, kus rattad maha ei ulatanud :))<br />Meelekindlust siiski kõigile, et võitluses lumega ikka alla ei annaks!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3845424304302607090?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-24363880502641077062010-01-30T15:58:00.003+02:002010-01-30T16:01:34.168+02:00<h3 style="font-family: arial;" class="UIIntentionalStory_Message" ft="{&quot;type&quot;:&quot;msg&quot;}"><span style="font-size:100%;"><span class="UIStory_Message">Leidsin internetis ringi kolades sellise nalja. Minu meelest päris hea, võib täitsa ette kujutada nõrganärviliste kaasreisijate reageeringut.</span></span></h3><h3 style="font-family: arial;" class="UIIntentionalStory_Message" ft="{&quot;type&quot;:&quot;msg&quot;}"><span style="font-size:100%;"><span class="UIStory_Message"><br />1. Võta lennukis välja oma sülearvuti.<br /><br />2. Ava see aeglaselt<br /><br />3. Lülita sisse.<br /><br />4. Tee kindlaks, et kõrvalistuja vaatab.<br /><br />5. Ava Interneribrauser.<br /><br />6. Sule oma silmad hetkeks, ava need ja vaata üles (nagu taevasse vms).<br /><br />7. Hinga sügavalt ja ava see leht<br /><br /><a href="http://www.myit-media.de/the_end.html" target="_blank" rel="nofollow" onmousedown="'UntrustedLink.bootstrap($(this),">http://www.myit-media.de/the_end.html</a><br /><br />8. Vaata kõrvalistuja nägu.</span></span></h3><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-2436388050264107706?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-15754657546276911772010-01-25T19:19:00.020+02:002010-01-25T20:12:22.854+02:00Hetkel istun küll hoopis tööl arvuti taga, seni kuni remondimehed 12m kõrgusel lae all kõõluvad ja üritavad praktiliselt tutikale gaasi-soojapuhurile hinge sisse ajada. Ausalt öeldes maeisaaaru, mida uuem tehnika, seda kiiremini vist rikki läheb, sest see on juba teine kord 4-5 kuu jooksul, kui üks puhuritest keeldub töötamast. Aga ilma selleta on kole külm meil tootmisruumis, täna hommikul oli 12,5 kraadi, inimesed siiski vapralt töötasid ja ei virisenud.<br />Aga ajatäiteks ma siis kribin veidi ja jagan oma pilte.<br /> <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 321px; DISPLAY: block; HEIGHT: 251px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430730666091263026" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13UxH8wtDI/AAAAAAAAAEg/CrDPruZQp28/s320/P1240025.JPG" />Otsustasin eile tõesti mere ääres käia, sest talvine jäätunud meri ja jääpurikad pankrannikul on omaette vaatepilt. Eriti lahedad on jääst moodustised kividel ja madalikel. <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430732616068855682" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13WioLpd4I/AAAAAAAAAFo/L5Isezx0N_4/s320/P1240034.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430730986616702770" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13VDx_-xzI/AAAAAAAAAEo/1CFHMzJZ1i0/s320/P1240023.JPG" /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430732367500223714" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13WUKMRJOI/AAAAAAAAAFY/D_gs9aUAlNg/s320/P1240033.JPG" />Siin lausa kübaramooride armee. Kummaline on aga see, et kive seal küll niipalju ei ole, aga kübaraid oli väga palju, huvitav, kuidas nad veel tekivad.<br /><div><br /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430732512675735602" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13WcnAzqDI/AAAAAAAAAFg/9uIAqWMp7gQ/s320/P1240036.JPG" />Kui kalda ääres oli jää üsna sile, et oleks võinud isegi uisutada, siis paarkümmend meetrit eemal oli rohkem selline krobeline rüsijää.<br /><div> <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430732249870669650" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13WNT_Ml1I/AAAAAAAAAFQ/OEGkGp04DV8/s320/P1240029.JPG" />Paekivi kaldast oli saanud jääkindlus paljude sammastega.<br /><br /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430732100548061874" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13WEnt6arI/AAAAAAAAAFI/4EjybFzFXsg/s320/P1240024.JPG" /><br /><div> <img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430731994127969458" border="0" alt="" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13V-bRYrLI/AAAAAAAAAFA/YTRfdH8K_PM/s320/P1240038.JPG" />Lapsena oli hirmus põnev selles sammastikus mängida, nüüd eriti ei kippunud päris sisse ronima.<br /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430731818477489250" border="0" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13V0M7DDGI/AAAAAAAAAE4/HTYjsYhfbtQ/s320/P1240039.JPG" />Naabrite koer tahtis ka sotsialiseeruda, ta on nii naljakas, kuidas ta end läbi võrkaia aukude välja pressib. Aga ta on tore kutsu, kõrva tagant saab ka nii sügada...<br /><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 313px; DISPLAY: block; HEIGHT: 299px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5430731286277543858" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S13VVOUsV7I/AAAAAAAAAEw/x46GoyKpkUc/s320/P1240021.JPG" /><br /><div> </div></div></div></div><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-1575465754627691177?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-53212495118613273552010-01-10T19:05:00.000+02:002010-01-10T19:05:43.380+02:00Lugesin täna, pühapäeval, ajaviiteks blogisid. Eriti jäi silma Trummi riietumisõpetus külma ilma puhul. Kõigepealt ütleksin, et mul endal küll nii palju kihte pole vaja läinud, aga tõepoolest on oluline, et rõivad hingaksid, sest tööd tehes ja higistama hakates on see väga oluline.<br />Aga praegu kirjutan sellest, et eile, meie iganädalases laupäevaõhtuses saunas olles tuli idee paljajalu õue minna. Õigemini tuli mõte sel hetkel, kui meie kaukatibi õue tahtis minna ja ma teda keti otsa kinnitasin. Võtsingi siis sussid jalast ja silkasin nii umbes pool minutit maja ees platsil.<br />Igatahes oli idee nakkav, nii et ka Thela otsustas selle ära proovida. Ja ma ise käisin veel kord peale järgmist lavalkäiku. Tõestuseks tegime ka pilte, muidu võibolla ei usuta. Aga tegelikult oli tunne täiesti vahva, külm ka selle lühikese ajaga ei hakanud.<br />Võibolla ühel päeval otsustame ka päris hange karata, kui lumi vahepeal muidugi ära ei sula enne otsusele jõudmist...<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0oIAhq3JQI/AAAAAAAAAEY/HUuwhyk-D0o/s1600-h/sauna%C3%B5htu+001.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0oIAhq3JQI/AAAAAAAAAEY/HUuwhyk-D0o/s320/sauna%C3%B5htu+001.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5425157506252350722" border="0" /></a>Nii et riietumisstiile küla ilmaga on erinevaid :) . Eile õhtul oli meil umbes -10 kraadi.<br />Valik on sinu...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-5321249511861327355?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-143126651786547792010-01-03T17:35:00.009+02:002010-01-03T18:21:46.721+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C82qtcE-I/AAAAAAAAAEQ/JSVnngs9j3M/s1600-h/P1020265.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C82qtcE-I/AAAAAAAAAEQ/JSVnngs9j3M/s320/P1020265.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5422541598717907938" border="0" /></a><br />Vägevad jääpurikad, mis katuseräästa küljes ripuvad, on tänaseks veel suuremaks kasvanud, eriti see kõige suurem,mis on kasvanud ligi meetri võtta ja ulatub esimese korruse poolde aknasse.<br />Kolli naudib endiselt talveilma, lumesügavusest annab aimu kaevandatud teerada, mille küljed kutsust lausa kõrgemad on. Ega meie kolli nüüd väga väike ka ei ole :)<br /><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C7DR3Bw6I/AAAAAAAAAEA/zG-_ymKFdKo/s320/P1020269.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5422539616362283938" border="0" />Eile mõtlesin ma juba päris tõsiselt, et kui siiamaani oli igapäevane lumepuhastus nagu rohkem mõnusa trenni eest värskes õhus, siis nüüd on meie muinasjutumetsa jõudnud kuri võõrasema, kes sadistlikult öö jooksul nii umbes 20 cm lund maha raputas. See hakkab juba vaikselt kontidele, ilus on küll, aga hakkab ära väsitama. Kui olin kolme tunniga suutnud enamusest lumeuputusest jagu saada, siis mõtlesin, et peaks see salapärane traktor ikka välja ilmuma, sest suure maanteeni on veel 300 m ja seda ma küll ei jaksa käsisahaga lükata, aga esmaspäeval on vaja nagu tööle minna. Kahtlustan, et minu väikeauto ei pruugi sellest läbi sumada.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C6fbVInuI/AAAAAAAAAD4/495fe3rGM6w/s1600-h/P1020272.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C6fbVInuI/AAAAAAAAAD4/495fe3rGM6w/s320/P1020272.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5422539000429190882" border="0" /></a>Pildil on Thela eksi romula, mis nüüd kenasti lumevalli taha peitu jääb. Pildi tegin tegelikult sellepärast, et oleks ettekujutus jälle lumekogusest. Igatahes on lumevalli kõrguski juba "piruka" kasti ääreni. Ja veel saab aimu, milline kogus lund 24 tunni jooksul maha sadas.<br />Täna lükkasin siiski veel kord kogu pinna üle, et homme hommikul suuri üllatusi poleks. Väga hull ei olnud, seekord paar-kolm cm juurde tulnud.<br />Järgnev pilt on ka tegelikult eile tehtud. Meie õuevalgustid on peaaegu täiega ära uppunud, paistavad nagu kraatri põhjast. Pilt peaaegu nagu ulmefilmist. Olen püüdnud lampe lumehangest välja puhastada, et nad päris kaduma ei läheks, aga valgustada nad enam väga ei saa, kuna on umbes meetri sügavusel lume sees.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C57Jf1rVI/AAAAAAAAADw/RJcBcHD1FTc/s1600-h/P1020275.JPG"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/S0C57Jf1rVI/AAAAAAAAADw/RJcBcHD1FTc/s320/P1020275.JPG" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5422538377166957906" border="0" /></a>Nii et muinasjutt küll kestab, sest hingematvalt ilus on ikkagi, aga siin muinasjutus on ka reaalsed tegelased. Praegu on mu soov küll, et lund võib ju sadada, aga kuni 5 cm ja soovitavalt nädalavahetusel :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-14312665178654779?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-20999201054904563472009-12-31T21:28:00.017+02:002009-12-31T22:37:41.516+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Szz9H9L2psI/AAAAAAAAACY/F-8lBC-0K5I/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+001.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Szz9H9L2psI/AAAAAAAAACY/F-8lBC-0K5I/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+001.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421486364572427970" border="0" /></a>Jälle on üks aasta läbi saamas. Selle aasta lõpp on tänu kaunile talveilmale kui muinasjutt. Kuidagi ei väsi õues imetlemast seda vägevat lumeuputust, mis on siiski nii tohutult kaunis. Tõesti ei mäleta sellist tõelist lumist aega ja tunnen kaasa linnainimestele, kellel võib see pilt nägemata jääda. Muidugi toob kõik see lumi endaga kaasa kohustusi, kui ei soovi koju lumevangi jääda, aga ka see on pigem meeldiv, sest siis ongi põhjust õues askeldada ja nautida talve täiega.<br />Sai täna ka veidi nalja tehtud. Peale seda, kui olin saanud sõbralt sõnumi sooviga "pöörast aastavahetust", mõtlesin, et mida pöörast võiks siis ette võtta peale pea ees lumehange sukeldumise. Ok, proovime veidi suusatada... Tee peal, kus salapärane traktor oli millalgi enamuse lumest minema pühkinud, oli päris suusatamise tunne. Otsustasin ikka ka heinamaale proovima minna, hea mõte see vist ei olnud, aga lõbus oli, kui arvestada, et pehmet lund on umbes pool meetrit. Sumasin siis suuskadel (mida ma küll ei näinud) nii poole meetri haaval edasi, kui hakkasin tundma, et midagi takistab mind pidevalt. No muidugi - meie kolli otsustas ka veidi suusatada, loomulikult kõige mugavam seda teha minu suusakandadel. Ja nii me siis sumasime seal, mina põlvini ja kolli kõrvuni hangedes. Suusatamiseks oligi seda palju nimetatud, rohkem meenutas räätsadega rühkimist, aga väga soe sai küll. Mõtlesin veel, et koorman vaese vana kolli südame üle, aga ei, aitas mul veel pärast lund rookida.<br />Pidin ka veel mõned pildid tegema, aga ega pilt ei anna edasi emotsioone ja pole päris see.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0GJdGgDoI/AAAAAAAAADQ/MbPg3wbOHbA/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+003.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0GJdGgDoI/AAAAAAAAADQ/MbPg3wbOHbA/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+003.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421496285924429442" border="0" /></a>Kolli kraavis, nagu kommenteeris pilti Lepatriinu-pojuke (vaene linnalaps jääb kõigest sellest ilma, peab talle pilte tõelisest elust saatma).<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0IE32J_MI/AAAAAAAAADg/Lgz4ELJ-SYY/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+007.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0IE32J_MI/AAAAAAAAADg/Lgz4ELJ-SYY/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+007.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421498406227541186" border="0" /></a>Kui olin lumerookimise lõpetanud, avanes järjekordne imeline vaatepilt - läbi kuuselatvade kumas mere poolt suur ümmargune kollane kuu, samal ajal kui vastasuunas paistis alles loojuva päikese valgus. Päike ja kuu ja talvemuinasjutt - mis saaks veel hingele rohkem ilusat anda.<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0GugDFrFI/AAAAAAAAADY/XNHhBUULr3o/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+012.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0GugDFrFI/AAAAAAAAADY/XNHhBUULr3o/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+012.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421496922370583634" border="0" /></a>Juba hämardumas. Sireli oksad pole ka õitsedes nii kaunid...<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0B5cVoEeI/AAAAAAAAACw/m18-SfM_i8g/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+013.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0B5cVoEeI/AAAAAAAAACw/m18-SfM_i8g/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+013.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421491612795015650" border="0" /></a>Siin nii kaevatud kui kolli poolt uuristatud lumekanalid õuel.<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0CPh0oTqI/AAAAAAAAAC4/xBb9mPWAf3Y/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+014.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0CPh0oTqI/AAAAAAAAAC4/xBb9mPWAf3Y/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+014.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421491992224353954" border="0" /></a>Meie õuekuuseke, millelt igaks juhuks lume raputasin, et teda ikka näha ka oleks.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0KvrmImyI/AAAAAAAAADo/4ZVC3jeTyxs/s1600-h/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+015.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/Sz0KvrmImyI/AAAAAAAAADo/4ZVC3jeTyxs/s320/vanaaasta+viimane+p%C3%A4ev+2009+015.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5421501340696746786" border="0" /></a>Soovin kõigile head vana aasta lõppu ja kõigi heade soovide täitumist uuel aastal.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-2099920105490456347?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-75334397197560099522009-12-03T22:10:00.001+02:002009-12-03T22:42:41.213+02:00Õhtul juba pimeduses koju jõudes oli ikka vahva vaatepilt, kui tulukesed maja ümber särasid.<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/SxgcM95_LxI/AAAAAAAAACQ/hcezau8ypSw/s1600-h/Esimene+advent+2009+003.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/SxgcM95_LxI/AAAAAAAAACQ/hcezau8ypSw/s320/Esimene+advent+2009+003.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5411105961387437842" border="0" /></a><br />Juba eemalt oli maja läbi raagus puude näha, ilus soe valgus ümberringi. Kohe oli vaja pimedas mudasel õuel ringi koperdada ja pilti teha. Muidugi pole foto siiski päris see, mida silmaga näed, aga aimu annab siiski.<br />Päris jõulutunnet veel siiski ei ole, kui lumi maas oleks, siis tunduks kõik veel imelisem. Aga sellegipoolest on ka praegu pimedas ja raagus ümbruses tunne, et kodu ootab sind soojalt...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-7533439719756009952?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-64866659817562018822009-11-29T23:24:00.003+02:002009-11-30T00:12:57.532+02:00Ilusat jõuluaja algust kõigile!<br /><br />Jutud Lepatriinu kadumisest ei vasta tõele, kuhugi on ära lahkunud ainult tema muusa, sest igakord, kui loen teiste blogisid ja mõtlen, et võiks ka midagi kirjutada, ei tule kohe midagi huvitavat ja tarka pähe, mitte et poleks midagi öelda, aga kuidagi kirja panemisega on kehvasti. Pealegi on enamus huvitavamad teod ja tegemised Thela blogis mainitud, ei viitsi ka nagu korrata sama teemat.<br />Igal juhul täna saan esimesena mainida, et jõulutunde tekitamiseks põlevad maja räästa küljes juba tulukesed ja kuusk sai ka õue peale toodud, juba küünlad küljes põlemas. Natuke valgust sel kolepimedal ajal ei tee üldse paha.<br />Ühesõnaga, alustasime jõuludekoratsioonide paigaldamisega, esialgu õues. Tulukestega räästa küljes läks aega ainult kümmekond minutit, seni kuni adapterid sai otsa kruvitud ja pikendusjuhtmed laiali sätitud, sest lambikeste mahavõtmisega me kevadel vaeva ei näinud ja nii nad seal rippusid ja ootasid oma aega. Kuuse pidi ikka metsast tooma, sest see kuuseke, mis ehk kunagi jõulupuu staatusse saab, on alles nii nelikümmend sentimeetrit pikk, paraku peab veel aastaid kasvama. Hea lihtne oli toodud kuuske otsapidi maasse panna - kangiga auk sisse ( maa on pehme ja porine, et isegi jõudu polnud vaja) ja kuusk püsti.<br />Päevavalgel sai veidi puuriidaga veel õiendatud, üks on valmis ja juba teinegi umbes rinnuni. Millegipärast tundus mulle, kui alustasin teist riita, et see tuleb palju suurem. Huvi pärast mõõtsin üle - tegelikult õige pisut. Esimese riida läbimõõt on ca 2,2 m ja teine 2,4 meetrit - vahe ainult 20 cm. Kahju, et seda päevavalgust nii vähe on (eriti, kui meeldib hommikul kaua magada), sest laduda on veel oi-oi kui palju. Puud on ka märjad, nii et jope ja püksid hakkasid väga ühetooniliselt välja nägema, pidin nad ikkagi pessu panema, mis sest, et töö veel lõpetamata. Kui peaks külmakraadid tulema, oleks vist veidi jama, kujutan ette, et need puuhalud, mis praegu märjad on, on siis üksteise külge külmunud, see veidi kehvem variant, kui vettinud ja ligased. Libedad on nad igal juhul - ma ei oleks iial ette kujutanud (pole varem ette tulnud), et märg kasehalg nii libe on, nagu seep. Kartsin kõige rohkem, et selle pärast hakkavad puud libisema, aga esimene riit siiani veel püsib.<br />Esimese puuriida pilt on Thela postituses ja tõepoolest olen ma ka pildil, nagu tähelepanelik Trumm märkas. Paistab küll ainult peanupp, aga see annabki aimu, kui suur ja kõrge see kuhi võiks olla.<br />Selleks korraks kõik ja üritan end tulevikus parandada, et mind kadunud asjade sekka ei arvataks :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6486665981756201882?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-62431044916219149022009-07-29T23:02:00.002+03:002009-07-29T23:34:17.332+03:00Sel ajal, kui enamus töötajaid puhkab ja endalgi oleks pidanud puhkus olema, siis seoses firma kolimisega uude kohta on selle nädala tööpäevad veninud 11-12 tunni pikkuseks. Ok, teadsin, et sel ajal ei maksa ise puhkamisest unistadagi, aga päris nii ma seda ka ette ei kujutanud. Juba esimesed kaks nädalat oli nagu orav rattas, aga nüüd... Kui tööd õieti organiseerida ei oska :( , eks siis tuleb ise kähku uusi oskusi õppida. Mööbli kokkupanemine või töölaudade paikaseadmine on köki-möki selle kõrval, et olen omandanud tõstukijuhi kogemuse - vabalt elektri-või gaasitõstukiga rallida. No, eks minu eas on päris lahe neid meeste jõllis nägusid vaadata, kes ilmselt esmakordselt naisterahvast tõstukiroolis näeb, ja mitte ainult sõitmas, vaid ka kaupa vedamas ja ladustamas. Mõned oma töötajad pidid ka peaaegu ära minestama, kui oma ülemust, kes peamiselt peadpidi arvutis istub ja ilmselgelt mitte midagi tarka ei tee, vaid ainult uusi ahistamisi ja lollusi välja mõtleb, oskab ka midagi muud teha ja ka seda, mida nemad ei oska. Eks mingi seltskond küll vist mõtleb, et nende ülemuste ülemisel korrusel pole vist kõik korras, aga siiamaani olen küll suht vaimustunud nägusid ainult näinud - eks imeelukad ole ikka haruldased, keda peab vahtima :)<br />Elame-näeme, üritan selle nädala kaks tööpäeva ikka veel vastu pidada, orgunn on ka veidi parem, abilisi on juurde tulnud, võõrtööjõud (mitte oma töötajad, vaid ajutised) on ka kogemused omandanud, nii et läheb veidi libedamalt - ise võib juba väheke viilida ( füüsiliselt) ja piirduda silma peal hoidmisega. Täna õhtul oli veel hea juhus, kui selle firma, kes meil asfalteerib hoone ümber, mingi ülemuse või töödejuhataja moodi mees ( varasemalt aru saanud, et paras lõuapoolik ), tuli õhtul meie ruumidesse, kus me kaupa maha laadisime, mina tõstuki roolis parajasti, uudistas seal väheke, rääkis minuga vähe juttu ja ma siis lõmpsisin, et "kuule, kas ma võin teerulliga ka sõita võin, et pole seda veel proovinud", siis ta vastas, et "näe seisab seal, mine sõida" - see oli ikka paras nali :))) Ega ta seda vist tõsiselt ei võtnudki, aga kes seda teab, et mis vahet seal on - tõstuk või teerull...<br />Ok, peaks vist pikali kukkuma, et homseks "ralliks" jälle valmis olla. Praegu mõtlen, et homme kõlgutan ainult jalga üle põlve, aga paraku peab üllatusteks alati valmis olema...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6243104491621914902?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-30486388485672105762009-07-13T23:37:00.003+03:002009-07-13T23:59:57.198+03:00Sel ajal, kui Thela ja Lepatriinu-pojake (peaaegu 18 ja üle kuue jala pikk) hosta-alaga mässasid ja Kalevipoegi mängisid, tegelesin mina ehitamisega. Laupäeval eriti nagu jõudnudki peale naaberaedades hängimist midagi muud asjalikku teha, kui sauna kütta, meeste kivilõhkumist natuke imetleda ja süüa teha, see eest pühapäeval võtsin ikkagi käsile pesupuude aluse terassi ehituse, materjal oli juba ammu olemas. Mõned aastad tagasi sai maasse pandud korralikud postid, et oleks kindel koht pesu kuivatamiseks, aga paraku on seal vihmasel sügisel ja kevadel paras porimülgas ja talvel liuväli või lörtsisopp - hoidku jumal, kui mõni ese peaks maha kukkuma või tuulega nöörilt plehku panema - võib ära visata, puhtaks enam ei lähe. Nii tuli mõte platsile puust terass alla teha, et oleks puhtam ja kuivem tunne.<br />Peale karkassi paikapanemist, mis oli tõsine peamurdmine, kuna selgus, et postid, mis on küll täpselt ühel kaugusel üksteisest, ei asu ristkülikus, vaid rööpkülikus - nuputa siis, milline külg viltu jätta, sest ega ometi poste välja kaevama ei hakka, ja pole kindel seegi, et neid oleks võimalik tõsta meie kividega hästivarustatud maastikul.<br />Aga paika ta sai, ja suurem Kalevipoeg (loe: Lepatriinu-Pojuke) tõi hunniku laudu ka kohale ja siis ma kruvisin ja kruvisin ja kruvisin ja kruvisin ja kruvisin... Nüüd saan aru küll, miks ehitusmehel on kogu aeg kruvid puudu :), jõudsin neid terve suure karbitäie sisse kruvida ( vähemalt mingi 300 tükki), siis sai viits ja kohaletoodud lauad otsa, kell oli ka juba 9 läbi (õhtul). Päris valmis ei ole, eks näeb, millal jälle pauerit on sellega tegeleda.<br /><br />Soh, nüüd on küll päris värsked sündmused kirjas, võhm peaaegu väljas ja muusa ära kurnatud ...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-3048638848567210576?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-61093710285458952322009-07-09T17:42:00.002+03:002009-07-13T23:19:00.848+03:00Mul on ilmselt kaelkirjaku sündroom - kuidas ka ei pingutaks, värskemad uudised ja tegevused jõuavad kirja vähemalt nädalase hilinemisega.<br />Eelmisel laupäeval, s.o. juba 9 päeva tagasi, toimus meil firma piknik-suvepäev väga teema ja ajakohaselt Tallinna botaanikaaia roheluses. Meie noore ja agara infojuhi eestvedamisel second-hand T-särkide uuestisünd - nimelt saime joonistada särkidele (riidevärvidega) mida iganes keegi tahtis. Vaatasin algul kõrvalt, mõeldes, et ei viitsi plätserdama hakata, aga uudishimu sai võitu ja mõtlesin, et prooviks ikka ka. Mida joonistada? No, eks Lepatriinul oleks oma särki vaja, sest lepatriinudega särke pole ma küll kuskil märganud. Mõeldud-tehtud. Shablooni ja spreiga punased mummud, assa - vähe laiali läks, sprei ronis s<a href="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/SlYByeGpiiI/AAAAAAAAABA/oF05Ulmu_lg/s1600-h/04-07-2009+029.jpg"><img style="margin: 0px 0px 10px 10px; float: right; clear: both;" alt="" src="http://3.bp.blogspot.com/_T-gble1uapA/SlYByeGpiiI/AAAAAAAAABA/oF05Ulmu_lg/s160/04-07-2009+029.jpg" border="0" /></a>erva alla, algaja värk ikkagi. Ok, isu läks väheke ära, aga lepatriinud joonistasin jonnakalt lõpuni. Ilus eriti ei jäänud, pisut laialivalgunud. Vaatasin, et on ka kuldset spreid, tekkis mõte sellega varjata laialiläinud punast värvi ja tulemus tuli selline:<br /><br />Ühesõnaga - see on Lepatriinu töösärk, võib rahulikult mullaseid käsi pühkida, see ei paista kohe üldse nüüd välja, või mis.<br />(P.S. Särki pole veel kasutusele võtnud, sellise pisiasjani, nagu triikimine värvide kinnitamiseks, pole ikka veel jõudnud :( , aga suvi ja aiatööd kestavad veel :))<br /><br />Ürituselt hiilisime Thelaga veidi varem minema ( nii vara, kui vähegi viisakas), mitte et üritusel midagi viga oleks olnud, aga ootamas oli oma aed ja heinamaa. Aga päris otse kodu poole ka ei saanud, enne tuli vähemalt botaanikaaia rosaarium üle vaadata - aahhh, ma ei hakka üldse kirjeldamagi, kes tahab, vaatab ise, ja siis veel jäid teele pojengid ja magnooliad ja kõrrelised ja...<br />Väga ilus ja värviline päev oli.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6109371028545895232?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-64335740573983630242009-07-03T22:33:00.000+03:002009-07-03T23:07:56.568+03:00Puhh.... õnnelikult töönädal läbi. Oli teine ka selline, et nüüd on tiivakesed päris väsinud, sest viis päeva - sada peal ja kurvid sirged, põikega veel Leedumaale ( ikka tööasjus). Aiatööd on hooletuses, üldse olen nädala sees sinna jõudnud alles õhtuvidevikus, et vähemalt puhkevate rooside juures õhata ja nende vapustavat ilu nautida (sääsed võiksid ainult veel varem magama minna).<br />Pühapäeval sai küll aias möllatud ja töö käigus isegi mõtlesin, mida võiks kirja panna, aga kui ükskord õhtule sai sätitud, oli võhm väljas ja muusa juba magama läinud.<br />Üleüldse ei ole ma päris veendunud, kas mind ikka võib aeda lasta või millega ma seal peaksin tegelema, sest suure hurraaga asudes Thelat aitama peenra laiendamisel, torkasin neljaharulise hargi maasse, vajutasin ja pöörasin väheke - krõps - ja välja tuli kolmeharuline hark. Ei saa aru, kas viga on minus või on need (hobi)tööriistad mõeldud ühekordseks kasutamiseks või ainult mingile kobestatud pinnasele. Meie aias sellist ettevalmistatud pinnast kuskilt võtta pole, enamjuhtudel saab labida maasse kolme sentimeetri võrra, siis on kivi või puujuurikas vastas - see on see võsast puhastatud kivihunnik. Ok, lubasin uue hargi osta (kole kalliks võib ainult nii minna) ja teostasin selle ka nädala keskel - huvitav, kui kaua Fiskars minu käes vastu peab?<br />Aga sellegipoolest sai peenar uue kuju ja pärastpoole veel Nurgalt ostetud tuustikud enamuses maha istutatud.<br />Jah, nüüd tundub, et see pühapäev oli nii ammu, et rohkem ei tulegi meelde, millega sai tegeletud, muusa ka haigutab juba ja kisub vaikselt tekki peale.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-6433574057398363024?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8181966428880281630.post-52458708658465627942009-06-27T23:26:00.000+03:002009-06-27T23:38:56.802+03:00Esimesed sammud nii blogimaailmas, kui ka aiamaailmas (pigem lillemaailmas), sest maitsetaimi ja maasikaid olen ka varem kasvatanud. Lisaks eksursioonile koduaias tõin rohkem nähtavale mõned hostad ja täna juba teisaldasin <span style="font-weight: bold;">meetri</span> kõrgused päevalilled, mis olid kirjeldust uskudes rooside ette istutatud (taime kõrguseks 30 cm). Ootame ja vaatame, kuidas nad uude kohta suhtuvad. Igatahes on nakkus saadud (aia-või lillepisik) ja ise arvan, et Thela elu läheb nüüd palju raskemaks, kui ma sekkun asjasse ja hakkan virisema, et see tuust siin mulle ei meeldi ja selle istutame nüüd sinna - enne sai ta omatahtsi asju ajada, no muidugi loodan, et abi on must kah.<br />OK, esimeseks korraks aitab küll, saun on ka vähe ära roiutanud, peaks end õhtule sättima.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/8181966428880281630-5245870865846562794?l=lepatriinup.blogspot.com' alt='' /></div>lepatriinuhttp://www.blogger.com/profile/05117606620921242137noreply@blogger.com3