laupäev, 17. märts 2018

Kevadet otsimas

Järjekordne pikk paus, aga mida sa ikka kirjutad, kui see oleks pigem hala sellest, mida sa oleksid tahtnud juba kõik ära teha, kuid aega nagu napib. Tegelikult polegi halada midagi, ikka päris palju ka tehtud ning tuleb lihtsalt leppida asjaoluga, et kõike ei saagi korraga ja kohe.
Täna oli omamoodi jumalik ilm, päike paistis nii soojalt, et kuidagi ei püsinud toas, kus musttuhat tegemist ootamas, vaid tiris ikka õue, mis siis, et seal jälle väga vajalikke tegemisi veel polegi.
Ukselt vaadates tundub, et pigem nagu ikka kestab veel talv, varjus või tuule käes ikka ka päris külm, aga päike meelitab. Paljud postitavad juba tärkavaid taimi, nii võtsin ka fotoka manu ja läksin aeda luurele, kas kevademärke on ka siinmail. Ja kes otsib, see leiab :)


Lõunapoolsel küljel leidsin juba õitsevaid lumikellukesi, vähe, aga siiski.


Mingi kiviktaimlasse kuuluva taime sarnast juba ka rohelise kuue selga tõmmanud.


 Lume alt paistavad täitsa suvise välimusega lehed, taim mulle võhikuna teadmata.


Müügiplats on pisut varjulisemas kohas ja magab veel talveund.


Aga lõunaküljel jällegi pürgivad lausa lumest ilusad rohelised taimekesed.


Sel põõsal on säilinud kenad punased mupsud veel sügisest.


Metsikumast alast leiab juba sinilillelehti, arvata võib, et ka õied pole enam kaugel.


 Suuremal tiigil on klaassile jää, vabalt võib uisutada, ehkki ruumi pisut vähe suuremate poognate jaoks.


Sügisel jäi aed koristamata ajapuudusel, sest need ainukesed vabad ajad olid ju nädalavahetused, aga enamasti ju sadas vahetpidamata. Ja pealegi oli rohkem tegemist majas sees, nii et õue ei jõudnudki peaaegu. Aga hetkel lume taustal on siidpöörised vägagi dekoratiivsed :)
Pildil nähtavad jäljed ka mõne nädala eest tehtud suusaharjutusest.

Praeguseks hakkab ikka juba vaikselt harjuma uue elukorraldusega, kuid aina enam tuleb endale ka meelde tuletada, et kõike korraga ei saa ja tuleb varuda kannatust. Siiski hakkab ka sellega harjuma, mis siis, et tahaks ju kohe ja kõike :)

7 kommentaari:

  1. Kõik tuleb õigel ajal ja õiges järjekorras või natuke hiljem :) Hakkad aga tasapisi mingist otsast toimetama ja lõpuks saabki kõik tehtud. Meil pole veel ainsamatki kevademärki. Ju pole siis veel aeg :)

    VastaKustuta
  2. Kannatamatu, nagu ma olen, on endale päris raske selgeks teha, et iga asi omal ajal. Siiski on see võimalik ja ka "mina" võtab õppust. Ja mida edasi, seda paremini, tundub :)

    VastaKustuta
  3. Meil sulasid eile krookuseninad lumest välja, aga õiteni on veel aega kui öösiti veel -9 antakse. Päikese põnev fenomen - õues päeval -3, aga lumi aurustub kiirte all. Pagana hea vaadata kuidas lumi lihtsalt kaob, ei loike ega midagi. :)

    VastaKustuta
  4. Otsisin ka eile juba mitmendat korda lumikellukesi, aga ei veel. Sellega, et kõike kohe ja praegu ei saa, peab tõesti läbi raskuste toime tulema. Mul on näiteks tänaseks nii palju tegemisi plaanitud, et eluilmas ei tule ajast välja. Vaatamata sellele, et mu päevase aja pikkus on viimasel ajal olnud 18 tundi. Pean muist tänaseid toimetusi lükkama lihtsalt homse varna :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen jõudnud pigem staadiumisse, et " tänasida toimetusi ära viska homse varna, ülehomme ka päev" :)

      Kustuta
  5. Ma kategooriliselt keeldun sinna tuulisesse õue minemast, aga verandal on see-eest väga mõnus toimetada. Küll see päris kevad ka lõpuks tuleb. :)
    Kannatlikkuse osas ei oska nõu anda - olen isegi sellega kimpus. :D

    VastaKustuta
  6. Meil on lumikellukesed veel paksu ja kivikõva lumekooriku all.
    Kõrrelisi ei võigi sygisel lõigata, sest muidu paneb kylm ja märg taime mädanema. Kõrreline aga on ju ilus ka kuivanud peast, siidipööris on hea näide.

    VastaKustuta